SEENERIIK jaguneb neljaks hõimkonnaks:

• viburseened • ikkesseened • kottseened • kandseened

Viburseened

on saproobid või taimede, seente ja loomade parasiidid. Elavad vees või märgades tingimustes maismaal.

Eestis on teada 21 liiki. Näiteid liikidest: tavaolpiid, kartuli-liitviburseen.

Ikkesseened

on enamasti maismaal elunevad saproobid või taimede, loomade ja seente parasiidid, samuti mükoriisade moodustajad. Eestis on teada 54 liiki.

Näiteid liikidest: harilik nutthallik, must täpphallik. Pildil on toakärbse-putukahallik.

Kottseened

on enamasti maismaal elunevad saproobid, paljude taimehaiguste tekitajad ja olulised kääritajad.

Kottseente alla liigitatakse ka enamik samblikke.

Eestis on teada ligi 1800 liiki.

Näiteid liikidest: kaseluudik, leiva-pärmkottseen, pintselhallik, tungaltera, kedristõlvik, vahtra pigilaik. Pildil on harilik kerasüsik.

Hirvepähkli kedristõlvik

Kollane bisporell ehk kollane tiksik

Harilik rohetiksik

Hiidkogrits

Tume helvell

Valge helvell

Kurrel

Limatünnik

Kandseened

on saproobid, puidu lagundajad, mükoriisade moodustajad, parasiidid ja taimehaiguste tekitajad. Eestis on teada üle 2000 liigi. Kandseente hulka kuuluvad ka meie tuntumad söögiseened. Pildil on harilik kivipuravik.

Suur sarvik

Kroonharik

Korallnarmik

Lilla kübarnarmik

Harilik põdramokk

Jänesvaabik

Tuletael

Tuletaelik

Kännupess

Kasekäsnak

Harilik puidik ehk liivapuidik

Soomustorik

Pihkane liimik

Harilik külmaseen

Hobuheinik

Safransirmik

Seltsiv tindik

Punane kärbseseen

Verkjas vöödik

Limavöödik

Harilik kännumampel

Soomusmampel

Täpiline värvik

Põdravärvik

Porgandriisikas

Maatäht

Harilik murumuna