Transcript Limused
Limused Jagunevad Teod e kõhtjalgsed, näiteks kiritigu Karbid, näiteks järvekarp Peajalgsed, näiteks kaheksajalg Teod ehk kõhtjalgsed Elavad nii maismaal kui ka vees. Keha kaitseb õhuke, lubiainetega tugevdatud koonusjas koda ( see moodustub keha ümbritseva nahakurru e mantli eritistest). Kojast ulatub välja jalg ja kombitsatega pea. Liikumist soodustab limanäärmete poolt eritatav lima. Kõhtjalgne – nimi tuleneb liikumisviisist. Tähtsaimad meeled on kompimis– ja maitsmismeel (kombitsad ja jala tald). On olemas silmad, kuid eristab vaid valgust ja varju. Toidu peenestab ta hõõrlaga, mis asub suus. Seedeelundkonna moodustavad suu, neel, hõõrel, magu, sooltoru, pärak. Seedenäärmeks on maks. Erituselundist on vaid 1 neer. Hingamiseks on kops. Veetigudel lõpused. Vereringe on avatud. On liitsuguline, muneb. Tigude tähtsus, kahju Toiduahelates üheks lüliks Inimeste toidulaual Levitavad parasiitusse Karbid – peate limused Elavad vaid vees. Keha katab kaheosaline koda, mis on moodustunud lubiainest. Koja pooli ühendab elastne lukuside. Koja poolmete vahelt surub välja oma ühe jala, millega end veekogu põhjas edasi lükkab. Liikumine on aeglane 20 – 30 cm tunnis. Koda ümbritseb mantel, mille vahele jääb kaks avaust: vee sisse – ja väljavooluava. Alumise kaudu liigub vesi sisemusse ja ülemise kaudu välja. Hapniku ja toidu toob karbi sisemusse vesi. Meeltest on neil maitsmis– ja kompimismeel (eriti tundlik on jalg). Hingavad nad mantlihõlmade vahel paiknevate lõpustega. Toituvad ainuraksetest ja vähikestest. On lahksugulised. Osa karpidest kasvatab pärleid. Karpide tähtsus Filtreerijad: toituvad vees hõljuvatest taimedest ja loomadest. Osa looduse aineringest. Rikuvad laevu. Inimestele toiduks . Moodustavad pärleid. Lindudele toiduks (karp). Valmistati nööpe. Peajalgsed Elavad vaid vees On kotikujulise kehaga, neil puudub jalg Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks iminappadega varustatud kombitsateks. Neid kasutavad saagi püüdmiseks, samuti lõhna ja maitse tundmiseks. Neil on suured silmad, nende nägemine on sarnane selgroogsetega. Neil on limustest kõige täiuslikum närvisüsteem, see võimaldab neil kiiresti ujuda ning väga kiiresti muuta oma kehavärvi. Neil on tindinääre, mida kasutavad põgenemiseks. Nad on röövloomad On lahksugulised Peale järglaste koorumist vanemad surevad Nad liiguvad raketipõhimõttel: loom imeb mantlihõlma abil vee mantliõõnde ning suleb selle nö nööbikestega. Järgnevalt suruvad mantli lihased vee jõuliselt läbi pea alumisel küljel paikneva lehtri ava välja. Väljapaiskuv veejuga lükkab looma edasi. Võib liikuda kuni 40 km tunnis. Peajalgsed toituvad kaladest, karpidest, vähilaadsetest, loomakorjustest ning ka väiksematest suguvendadest. Nad on ühed mere kõige agressiivsemad loomad Ise on nad toiduks kaladele, lindudele, imetajatele, inimestele.