Transcript Ämblikud ja ämblikulaadsed

Anni 8.b
 Keha
on 1-10 cm pikk
 Keha
koosneb pearindmikust ja tagakehast
 Neil
 Neil
on 8 lülilist jalga
on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid
mõne cm kaugusele
 Neil on lõugtundlad, mis lõpevad terava
küünisega, mille tipus on mürginäärme juha
Ämblikutel on kehaväline seedimine:
1) hammustab ohvrit lõugtundlatega
2) surub temasse mürgi
3) surnud ohvri mähib võrku
4) eritab ohvri kehasse seedenõret
5) kui see on saaklooma sisemuse lagundanud,
imeb ta selle suurde sopilisse pugusse.
 Hingab
raamatkopsudega
 Raamatkopsud – ämblike raamatukujulised
kopsud
 Tagakehas trahheed, mis juhivad õhu otse
siseelundite juurde
 Trahheed- torukesekujulised
hingamiselundid, mis juhivad
väliskeskkonnast õhuhapniku elunditeni
Ämblikud on väga olulised organismid
Nad on olulised putukate arvu reguleerijad,
ilma nendeta oleks putukaid liiga palju.
Nad on olulised lülid ka toiduahelas, kuna nad
on ka ise toiduks paljudele looma-, linnu-, ja
putukaliikidele.
Ämbliku tagakehas asuvad võrgunäsad. Nendest
eritab ta sellist nõret, mis hangub õhu käes
peeneks võrguniidiks.
Ämblik kasutab võrguniiti:
1) Putukate püügiks
2) Ronimiseks, liikumiseks
3) Kookonite ehitamiseks
4) Väikesed ämblikud toituvad sellest
Nad on nimetuse saanud selle järgi, et
jooksevad ohvrile järele mitte ei püüa
neid võrgu abil
Täiskasvanud emane: 8 mm; isane - 6
mm. Nad on üldiselt pruunist halli
värvuseni.
Nad jahivad öösiti, kuid veedavad päeva
varjununa sambla ja laguneva
taimematerjali sisse.
Elukoht on neil madalas urus, millel on
avatud ja ilustamata sissekäik.
neid esineb kogu maailmas: kõrbetes,
parasvöötmes, tundras, troopilistes
vihmametsades, märgaladel ja mägedes
kuni taimkatte ülapiirini.
Krabiämblikud on sugukond ämblikuliste
seltsist. Nad on mõnel pool tuntud ka kui
lilleämblikud, kuna neid leiab peamiselt
lilledelt oma saaki varitsemas. Nad ei
püüa saaki võrguga.
Krabiämblikeks kutsutakse neid, kuna
nende esimest kaks paari jalgu hoiavad
kaugemale kui järgmised ja annavad
neile krabilaadse välimuse.
Krabiämblike seas on üks liik, kelle
emasloomad muudavad oma keha värvust
sõltuvalt taime värvist kas kollaseks,
rohekasvalgeks või siis päris lumivalgeks.
Ristämblikud kuuluvad sugukonda
võrkurlased.
Nende võrgu kudumine on omaette
ehituskunst, kus ämblik tuulega kõikudes
oma niidiga kõikudes võrku koob.
Erinevatel võrkurlastel on ka võrk erinev,
leidub ka liike (mitte Eestis), kes võrku ei
koogi.
Ristämbliku närvisüsteem on koondunud
pearindmikusse ning koosneb pea ja
rindmikutängust ning viimasest
tagakehasse kulgevatest närvijätketest.
Lisaks nägemismeelele on neil hästi
arenenud kompimismeel. Eriti tundlikud
on ämbliku jäsemed, mis lõpevad võrgu
kudumiseks kohastunud nn
sugaküünistega.
Keraämliklased on võrgukudujad, kuid
nende võrk on kleepuv. Inglise keeles
kutsutakse neid "Sassis võrguga ämblikud"
(Tangle web spider). Nende tunnuseks on
ka jalad, mille järgi neid kutsutakse ka
kammjalaga ämblikeks nende neljanda
jala eripära pärast.
Maailmas tuntuim liik sellest sugukonnast
on must leskämblik ehk must lesk.