Transcript Glossiit
B-grupi vitamiinide puudusega seotud muutused suu limaskestas
Ann Kaleviste stomatoloogia 2. kursus õppejõud Ave Minajeva
Vitamiinid
on...
...eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid ...kestval defitsiidil kahjuliku mõjuga organismile ...asendamatud mikrotoitained ...megadooside korral ja ebaadekvaatsel kasutamisel kahjulikud ...ei asenda teisi toitaineid
B-GRUPI VITAMIINID: 8 vesilahustuvat vitamiini.
Nende hulka kuuluvad B1, B2, B3, B5, B6, B7, B9 ja B12.
Funktsioon: toetab rakkude ainevahetust, aitab säilitada tervet nahka ja lihastoonust, suurendab immuun- ja närvisüsteemi, edendab rakkude kasvu ja paljunemist, aitab vältida aneemiat ja vähendab kõhunäärmevähki haigestumise riski.
Defitsiit võib tekkida liigsest alkoholist, tubakast, kohvist, antibiootikumidest jm.
Allikad: piim, maks, kala, munad, pärm, juust , köögiviljad jm.
B-grupi vitamiinide defitsiidi põhjused
: Stress: emotsionaalne, füüsiline ja vaimne Töödeldud toit Rafineeritud suhkur Ravimid (nt mitmed tuberkuloosivastased ravimid) Toksiinid (nii keskkonna mürgid kui isiklikud hooldustooted) Alatoitlus ja dieet Tasakaalustamata ühekülgne toit Kõrgenenud vajadus on väikelastel, rasedatel, vanuritel, imetavatel naistel, taimetoitlased
B vitamiini vaeguse vältimiseks:
Mitmekülgne toitumine Ei söö rafineeritud suhkrut Söö vähem töödeldud toitu Stressi vältimiseks leia hobi, käia nõustamisel või mediteerimas Hoidu kohvijoomisest Söö rokem B-grupi vitamiine sisaldavaid toiduaineid – täisteravilja tooted, liha, maks jne Ole kannatlik. Vitamiin B defitsiidi kujunemine võtab kaua aega, mistõttu kulub aega ka probleemi lahendamiseks. Raske juhtudel võib kuluda aasta või nii, koos kergemad juhtudel võib see võtta paar päeva.
B-grupi vitamiinide puudusega seotud häired:
B vitamiinide puudused võivad tuua suupõletikke ja keelepõletikke. Suu limaskestale tekivad villid ja haavandid ning värvus muutub. Võimalikud tüsistused suuõõnes:
Süljenäärmete düsfunktsioon
– sülje eritus häiritud, kaasneb kserostoomia ehk suukuivus
Glossiit
– keelepõletik, keel on vaarikapunane, tursunud ja valulik
Gingiviit
– igemepõletik, igemed punetavad, veritsevad, valutavad ja on tursunud. Hamba kinnitus lõualuusse ei ole kahjustatud
Parodontiiti
– igemepõletik ja progresseeruv periodontaalligamendi ja aleolaarluu destruktsioon, mis viib viia hamba kaotuseni
Kandidoosi
– suuõõne limaskesta põletik
Glossodüünia
– keelevalu
Lichen planus
– ämblikuvõrgu taolised sinakasvalged nahaaluskoe rebendid, hele katt, haaratud on alati ka suu limaskest
Nurga stomatiit ehk angulaarse heiliit
– kahjustused suu nurkades, esineb valulikkus ja punetus
Stomatiit
– haavanditega kulgev suu põletik, villid kurgulael, pehmel suulael, mandlitel (10% populatsioonist, levinud üliõpilaste seas!)
Vitamiin B 2 ehk riboflaviini defitsiit
: pragunevad ja katkised suunurgad ja huuled glossiit, stomatiit, nurga heiliit neelupõletik, kurguvalu, turse neelu ja suu limaskestas
Vitamiin B3 ehk niatsiini defitsiit:
igemete valulisus punetav ja paistes keele ots haavandid glossiit nurga heiliit mukosiit stomatiit haavandiline gingiviit keele papillide atroofia glossodüünia glossiit
Vitamiin B 5 ehk pantoteenhape
Vitamiin B5 puudus põhjustab "musta karvase keele haigust" ning suu ja keele limaskestade häiret.
Musta keele haigus, tuntud ka kui
black hairy tongue
või
lingula villosa nigra
: papillaae filiformis ehk niitnäsad ketendavad, keel on pealt musta värvusega kaetud, kusjuures värvus varieerub, võib olla ka valge, roosa, pruun või roheline.
Vitamiin B 6 ehk püridoksiini defitsiit:
• • • • •
suunurkade lõhenemine nurga stomatiit glossiit glossodüünia suu on valulik, kõrvetav ja kuiv
Stomatiit
Vitamiin B 10, B11 ehk foolhappe defitsiit:
Foolhappe defitsiidi tunnuste hulgast leiab ka suunurkade haavandid ja keele põletiku. Vitamiini puudusel esinevad stomatiit, mukosiit, risk kandidoosile, igemepõletik, glossiit, haavandiline gingiviit, atroofia, glossodüünia. Suu on valulik ja kõrvetav. Keele küljed on punased ja paistes ning keelel on kahvatud laigud.
Vitamiin B 12 ehk kobalamiini puudus:
valulised ja pragunenud huuled kuiv keel angulaarne heiliit mukosiit stomatiit valulik või kõrvetav suu igeme verejooks suulimaskesta epiteeli düsplaasia (rakkude kasvu häirumine) paresteesia suus (“sipelgad”, nõelatorked, värin) glossiit haavandiline gingiviit keele papillide atroofia glossodüünia keele on punane, sile ja läikiv kserostoomia (suukuivus).
Kasutatud kirjandus:
• Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded, inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused. Tartu, 2010.
• Mihkel Zilmer, Tiiu Vihalemm, Urmas Kokassaar, Andres Pulges. Vitamiinid. Tartu, 1996.
• • http://chetday.com/vitaminbdeficiencies.html
http://eestiarst.ee/static/files/056/ea0912lk797-801.pdf
• http://emedicine.medscape.com/article/1075227-overview • http://medicina.bestit.ee/bw_client_files/medicina/public/pdf_book_chapt ers/9_7-9.pdf
• http://www.24tundi.ee/?id=226305 • http://www.dentistry.leeds.ac.uk/biochem/lectures/nutrition/Intro/oral_sy mptoms.htm
• http://www.med24.ee/eesti/apteeker/article_id-8048 • http://www.profpetcorporation.com/ee/kennels-favourite/nutrition information • http://www.tervitus.ee/index.php?page=vitamiinid