Transcript File
Irina Sherstiuk HA II kursus, I rühm
Raud esineb inimkehas:
heemproteiinide heemis: heemproteiinid on hemoglobiin –
Hb, müoglobiin – Mb, tsütokroomid – cyt, katalaas – CAT jt;
mitteheemsetes valkudes: transferrin, ferritiin, Fe-väävel
valkud jt.
70kg kaaluv organism sisaldab ~ 3,5- 4g rauda
Hb-s on 2,5g rauda
Raud esineb inimkehas kahes oksüdatsiooniastmes Fe2+
(happeline keskkond) ja Fe3+ (neutraalne, aluseline keskkond)
Raua üleminek ferro- ja ferri- vormide vahel on
molekulaaraluseks paljude rauda sisaldavate valkude
biorollidele. Ainult seotud kujul on raud inimkehas
bioloogiliselt kahjutu ja hädavajalik biofunktsioonideks.
Raud on heemi funktsionaaltsentriks, võimaldab siduda
O2 ja transportida seda kudedesse.
Raud on tugev pro-oksüdant; vabana ta oksüdeerub koheselt
raskesti lahustuvateks anorgaanilisteks toksilisteks
produktideks kahjustades biomolekule.
Raua preparaatide kestev tarbimine võib põhjustada inimkeha
biomolekulide ohtlikke oksükahjustusi.
Raua imendumine ja omastamine
Päevas ~ 1 mg rauda, verejooks, pre-menopaus +0,5 mg rauda
Toit sisaldab heemirauda ja mitte-heemset rauda.
Heemiraua võtmine soolevalendikust on retseptor-vahendatud,
kogu toidurauast – 10...15%
Mitte-heemse raua imendumist soodustavad fosfor, vask ja
koobalt, pärsivad aga ülemäärane kaltsium ja tsink. Toidu
termiline töötlus lõhub raudasiduvaid komplekse ja rauda
kättesaadavus seedekulglast suureneb. Mitte-heemse raua osa
toidurauast on 85...90%, vaid 5...8% sellest imendub, kuid
aneemiliste seisundite puhul see on üle kahe korra suurem.
Vitamiin C koos vaba rauaga käituvad soolevalendikus võimsa
oksüdatiivse stressorina, mis kahjustab mikrohattusid.
Raua põhiline imendumine toimub duodeenumis. Raud
imendub heemina.
Kahevalentne raud seostub DMT1-ga ( divalentne metalltransporter). DMT1-ga seotud ferrireduktaas taandab
kolmevalentse raua kahevalentseks. Mukoosrakku võetud heem
lõhustatakse heemi oksügenaasi toimel ja seostub
apoferritiiniga. Mitte-heemne raud seostub apoferritiiniga ja
transporditakse ferroportiin 1 abil vere transferriinile. Vere
transferriin-seotud raud on kättesaadav keharakkudele.
Raua transport veres ja salvestamine rakkudes
Raua transpordivorm on plasma transferriin (TrF)
TrF on negatiivne ägeda-faasi valk – tema hulk väheneb põletiku
puhul.
Seerumi totaalne rauasidumisvõime:
pahaloomuliste haiguste puhul on vere rauasidumisvõime
vähenenud ja seerumis võib leida vaba rauda
Retseptor-TrF kompleks. Selle võetakse endotsütoositeel rakku;
endotsütoossetes vesiikulites on happeline keskkond→raua
aatomid dissotsieeruvad TrF-lt ja seostuvad nii
apoferritiiniga.
Raua põhidepoo on luuüdi, maks ja põrn, rauda
salvestatakse skeletilihastes, südamelihases ja
mujal.Peamine raua salvestaja on ferritiin
Seerumi ferritiin on ägeda-faasi valk, tema hulk suureneb
ägedate ja krooniliste põletike, nekroosi, müokardiinfarkti,
pahaloomuliste kasvajate korral, ilma et rauadepood kasvaksid.
(põhjus- ferritiini süntees kasvarakkude poolt)
Raua kasutamise/salvestamise molekulaar-regulatsioonis
osalevad tsütoplasma raud-regulaatorvalgud IRP1 ja IRP2,
apoferritiini mRNA ja TrF retseptorite mRNA spetsalad. Madala
raua taseme puhul rakkudes IRPs aktiveeruvad ja seostuvad TrF
retseptori m RNA ja apoferritiini mRNA IRE-ga. Kõrge
rauataseme puhul IRP-d ei seostu IRE-ga ja raud kasutub
rohkem salvestamiseks.
Raua väljumine inimkehast
Ööpäevas väljub inimkehast 1mg rauda. Raua väljumine on oma
aja äraelanud rakkude apoptoosist tingitud raua kadu→
mukoosarakkude uuenemine. Osa rauda kaob
epidermiserakkude lõhustumisega, osa eemalduvate
juustega.
Raua defitsiit ja liigsus – kliiniliselt tähtsad probleemid
Raud-defitsiit aneemia. Põhjused:
Pika-ajaline toiduraua defitsiit: kestvalt ainult vegetaarne toit
Kroonilised verekaotused: menstruatsioon, kasvajad
Akuutne oluline verekaotus: sünnitus, suured vigastused
Vajaduse füsioloogiline suurenemine: rasedus, kiire
kasvuperiood
Tunnused:
Väsimus, kahvatus, mikrotsüütne hüpokroomne aneemia,
seerumi TrF on üle normi
Talasseemia puhul on rauapreparaatide kasutamine
vastunäidustatud, mistahes anormaalne raua kuhjumine on
potentsiaalselt väga ohtlik, kui raud vabaneb töötab ta võimsa
prooksüdandina.
Tõsine raua liigsus on oluline järgmiste haiguste patogeneesis:
Diabeet, maksa tsirroos, kardiomüopaatia, ateroskleroos,
neurodegeneratsioon
Hemokromatoos – raua kuhjumine, mis põhjustab
koekahjustusi, maksa, pankrease, südame, hüpofüüüsi
düsfunktsiooni.
Rauapreparaatide kestev liigmanustamine ja kestev
alkoholiga liialdamine soodustavad hemokromatoosi
teket.
Inimkeha rakkudes vajatav heem sünteesitakse de novo, sest
toidu heemproteiinid hüdrolüüsuvad seedekulglas valguks ja
pigmendiks.
Heem sünteesitakse peamiselt luuüdis ja maksas, ööpäevas
320...360 mg. Mitokondrite puudumise tõttu küpsed
erütrotsüüdid heemi ei sünteesi.
Esimene reaktsioon ja kolm viimast reaktsiooni toimuvad
mitokondrites, teised tsütoplasmas.
Heemi sünteesi kogukiirust reguleeritakse ALA süntaasi
tasemel heemi toimel. Heemi piisavusel pärsib ta ALA süntaasi
sünteesi. Kui heemi tase on madal, siis ALA süntaasi süntees on
kiireneb ja heemi teke kasvab.
ALA süntaasi tööd pärsib vitamiin B6 defitsiit, kuna
koensüümina vajatakse PLP.
Porfüüriad
...haiguste grupp, mille põhjuseks on pärilik heemi sünteesi
ühe/ mitme ensüümi osaline defitsiit. Biokeemiliselt –
porfüriinide kuhjumine, kliiniliselt – naha probleemid.
...hepaatilised ja erütropoeetilised.
....ravivõtete hulka võivad kuuluda Glc manustamine, hematiini
intravenoosne manustamine, maksa transplantatsioon.
Naha-hilisporfüüria (levinuim) – maksa uroporfürinogeeni
dekarboksülaasi aktiivsuse osaline pärilik või mittepärilik
langus; naha kõrge fotosensitiivsus, päikesevalgus tekitab naha
punetuse ja villikesi, hilisnähtudena arme ja tumenemise
Pärilik koproporfüüria (hepaatiline, harv)- pärilik maksa
koproporfürinogeeni oksüdaasi defitsiit; akuutsed
abdominaalsed valud ja neuropsühhiaatrilised vaevused
Heemi katabolism ja kollatõbi
Heemi lõhustumine toimub peamiselt põrna ja maksa
makrofaagides, ööpäevas lõhustatakse 300...400 mg heemi.
Bilirubiini saatust kontrollib maks. Päevas tekib ~ 250...350 mg
bilirubiini. Vesilahustumatu bilirubiin seostub
mittekovalentselt verealbumiiniga ja viiakse maksa.
Bilirubiin-diglükuroniid- vesilahustuv, kahjutu bilirubiini vorm,
saab transportida sapijuhakestesse, ühissapijuha kaudu
peensoolde, niudesoolde, jämesoolde
Bilirubiini liigsus veres põhjustab kollatõbi.Selle
põhisümptomiks on silmavalgete ja naha kollane värvus.
Kollatõbi kujuneb siis, kui bilirubiini teke ületab tema
väljutusvõime maksa ja sapiteede poolt
Põhjused: bilirubiini teke on kasvanud,tema konjugatsioon või
sekretsioonimehhanism on häiritud ( uriin on tume, esineb
iiveldust ja anoreksiat)
sapi sekretsioon on häiritud ( esineb iiveldust ja alakõhuvalu)
Neonataalne kollatõbi – vastsündinul võib esimestel päevadel
olla seerumi bilirubiini tase kõrge, sest bilirubiini
metaboliseerivad süsteemid on arenguaeglased.