Transcript File

ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS
TAH - 12
Koostaja: Merilyn Merisalu
Juhendaja: Eve Torv
2013
 Väävel on aktiivne mittemetall
 Keemiline sümbol: S (Sulfur)
 Järjenumber/aatomnumber: 16 (tuumas
16 prootonit ja elektronkattes16 elektroni)
 Asub 3. perioodis (elektronkattes 3 kihti)
 Asub VIA rühmas (väliselektrone 6)
 Elektronskeem: S: +16|2)8)6)
Pilt 1: Vääveli paiknemine perioodilidudtsbelis
16
S
32,064
VÄÄVEL
6
8
2
KEEMILISED OMADUSED
 Väävel lihtainena S(0) on nii oksüdeerija, kui redutseerija
 Väävli kõige madalam oksüdatsiooniaste on –II. See
esineb metalliühendites (sulfiidid) ja vesinikühendis
(divesiniksulfiid)
 Väävli kõige kõrgem oksüdatsiooniaste on + VI
(sulfaadid, väävelhape, vääveltrioksiid)
 Vahepealse oksüdatsiooniastmega (+IV) ühendid on nii
oksüdeerijad kui ka redutseerijad. Siia kuuluvad
vääveldioksiid ja sulfitid
 Reageerib metallidega kas tavatemperatuuril
(leelismetallid, leelismuldmetallid, elavhõbe, vask,
hõbe) või kuumutamisel (alumiinium, raud, tsink, plii),
tekivad sulfiidid (käitub oksüdeerijana):
Fe + S → FeS-2
2Na + S → Na2S
 Reageerimisel vesinikuga tekib mürgine gaas
divesiniksulfiid (käitub oksüdeerijana):
S + H2→H2S−2
 Reageerimisel hapnikuga (põlemisel) tekib
vääveldioksiid (käitub redutseerijana):
S + O2 → SO2
 Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja
väärisgaasidega
FÜÜSIKALISED OMADUSED
 Aatommass: 32,064
 Tavatingimustes kahvatukollane (rohekas, punakas)
lõhnata rabe rombiline kristalne aine
 Vees ei lahustu, lahustub orgaanilistes lahustites (benseen
ja etanool)
 Halb elektri- ja soojusjuht
 Madal sulamistemperatuur (119°C)
 Temperatuuril 150º - 200ºC värvub pruuniks (muutub
viskoossemaks)
 Temperatuuril üle 300°C muutub taas vedelamaks
 Keemistemperatuur 445ºC
 Tihedus 1,96 g/cm³
VÄÄVLI ALLOTROOBID
 Rombiline väävel – kõige tavalisem, on püsiv
temperatuurini 95,4°C (a)
 Monokliinne väävel - väävel sulatatakse ja jahutatakse
aeglaselt. Tekivad peened nõeljad väävli kristallid (b)
 Plastiline väävel - väävel sulatatakse ja jahutatakse
kiiresti. Tekib pruun veniv plastiliini taoline mass (c)
a)
Pilt 2: Väävli allotroobid
b)
c)
VÄÄVLI TUNTUMAD ÜHENID
 Vääveldioksiid SO2 – värvusetu terava lõhnaga mürgine
gaas, mida mürgisuse tõttu kasutatakse keldrite, ladude jt
hoidlate
desinfitseerimiseks
(mikroorganismide
hävitamiseks). Tekib väävli ja sulfiidide põletamisel või
sulfitite reageerimisel tugevate hapetega
 Vääveltrioksiid SO3 – veest kaks korda raskem vedelik, mis
seismisel kristalliseerub (temperatuuril 17º C). SO3 on väga
tugev oksüdeerija, milles temaga kokkupuutel võivad paljud
orgaanilised ained süttida
 Divesiniksulfiid H2S – ebameeldiva lõhnaga mürgine gaas,
mis võib põhjustada juba väikeste koguste sissehingamisel
surma. Esineb mineraalvetes ja tekib valkude lagunemisel.
Saadakse kas vesiniku ja väävli reaktsioonil või laboris Na2S
lahuse või FeS reageerimisel tugevama happega
 Väävlishape H2SO3 - keskmise tugevusega hape, mis
tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega. Väävlishapet
kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks.
Väävlishappe soolasid kasutatakse redutseerijatena
näiteks fotograafias (ilmutite koosseisus)
 Väävelhape H2SO4 - värvuseta, lõhnata, veest ligi kaks
korda raskem õlitaoline, vees väga hästi lahustuv tugev
hape.
Kasutatakse
fosforväetiste
tootmiseks,
naftaproduktide rafineerimiseks, kemikaalide ja maakide
töötlemiseks, tselluloosi ja paberitööstuses, värvide
tootmiseks
LEIDUMINE
 Esineb looduses ehedalt (vulkaanilistes piirkondades
fumaroolide ümbruses) või sulfiitide (galeniit PbS, püriit
FeS2) ja sulfaatide koostises (kips CaSO4 ∙ 2H2O)
 Suured eheda väävli lademed on Sitsiilias, Floridas,
Arizonas, Kamtšatkal
 Tekitab keskkonnaprobleeme (happevihmad)
 Kuulub elemendina kivisöe, põlevkivi, nafta jt fossiilsete
kütuste koostisse
Fumarool - vulkaanilisi gaase ja veeauru
eraldav avaus maapinnas
Pilt 3: Fumarooliväli Uus-Meremaal
 On mitme aminohappe koostiselement ning kuulub valkude
koostisse. Suhteliselt väävlirikkad on juuksed (4%), küüned,
karvad, sarved, kabjad ja linnusuled
 Täiskasvanud inimorganismis on ligikaudu 140 g väävlit.
Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit
päevas. Valdava osa väävlist saame toiduga valkudest
 Inimesed, kes on allergilised väävlile, peaksid hoiduma
pakendatud kuivatatud puuviljadest, milles olev konservant
sisaldab väävlit
 Väävlist oleneb naha siledus ja kui terved on juuksed ja küüned
 Kuigi väävel lihtainena ei ole mürgine, on tema ühendid
inimesele mürgised (vääveldioksiid põhjustab inimesel kroonilist
mürgistust ja hingamisteede haiguseid)
 Väävlirikkamad toiduained on kaer, rukis, tatar, herned, oad ja
maapähklid, soolatud või keedetud tursk, keedusink, vasikamaks,
väherasvane peekon, küpsetatud suitsuheeringas, kana, juust,
muna, mandlid, uba, lõhe, rooskapsas ja punane kapsas
KASUTUSALAD
 Väävelhappe valmistamisel (kasutatakse akudes)
 Üle50% väävli maailmatoodangust kulub väävelhappe
tootmiseks
 Taimekasvatuses (mineraalväetiste valmistamisel)
 Püssirohu, lõhkeaine valmistamisel
 Paberi valmistamisel
 Tuletikkude valmistamisel
 Ravimite valmistamisel (sissevõtmisel on lahtisti,
salvides ja pulbrite koostises, kasutatakse nahahaiguste
ravil)
 Värvainete valmistamisel
Pilt 4: Väävlitasandik Jupiteril
Pilt 5: Väävliväli Hiinas
KASUTATUD KIRJANDUS











http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel
http://www.crjg.vil.ee/materjalid/kursus/keemia/index.html
http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/VAAVEL.pdf
http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/3086/Teema%202%20%20V%C3%
A4%C3%A4vel%20ja%20%20v%C3%A4%C3%A4velhape.pdf
http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1.htm
Tiitellehe pilt:
http://tsfitnessnyc.files.wordpress.com/2010/07/large_sulfur_crystalheader.j
pg
Pilt 1: http://translate.google.ee/translate?hl=etEE&langpair=en|et&u=http://www.webelements.com/sulfur/history.html
Pilt 2:
http://www.wonderwhizkids.com/resources/content/imagesv4/chemistry/Ino
rganic+chemistry/9_4.jpg
Pilt 3: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Sulpherous_Fumeroles.jpg
Pilt 4: http://www.chemicool.com/elements/sulfur.html
Pilt 5: http://zhongaomade.en.made-inchina.com/product/JocmYPDjHbkV/China-Sulfur-Powder-and-Block.html
TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!
http://mitchellk.photoshelter.com/image/I0000fZqfRVGp228