Slide 1

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 2

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 3

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 4

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 5

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 6

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 7

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 8

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 9

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 10

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 11

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 12

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 13

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 14

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 15

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 16

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 17

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 18

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 19

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 20

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 21

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22


Slide 22

IVAN IV (JULM)
(1530 – 1584)
Koostaja: Merilyn Merisalu
Tallinn 2013



Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt
pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile
needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib
sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”


Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,
kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta
kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene
„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati
juba Ivani eluajal).
2

Moskva suurvürst Vassili III
(1479 – 1533)

Vene suurvürstinna
Solomonija Saburova
(u. 1490 – 1542)

Poeg (sündis
kloostris ?)

Vene suurvürstinna
Jelena Glinskaja
(1508 – 1538)

Tsaar Ivan IV
(1530 – 1584)

Juri Vassiljevitš
(1532 - 1563)
3

LAPSEPÕLV


Rjurikovitšide

dünastiast

pärit

Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm,

sündis 25. augustil 1530.a Moskvas.


Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai
Ivanist testamendijärgselt troonipärija.



Aastatel

1533-1538

valitses

riiki

regentnõukogu, reaalne võim oli aga
kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena

Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan
Obolenski-Telepnevi käes.

Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik
4



Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,
Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud
hõivata trooni).


Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,
mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad
arreteeritakse ja tapetakse.



Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas
omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta
palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.
5



Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad
välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende
agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,
et nende liikmeid murda).


13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi
vara raiskamist ja omavolilistes surmanuhtlustes ning
laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt

tänaval elusalt lõhki).
6

HARIDUS


Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste
varal).



Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa
saadikud ning palees töötavad käsitöölised.



Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu
millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu
müsteeriumid.



Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene
keelega tegelemine ning kõnekunst.



Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.
7

KROONIMINE


Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada
end ümber tsaariks.



16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV
Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu
Venemaa tsaariks“.



Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka
patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584


1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski
Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see
polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks
ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.



1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik),ühtlustamaks
seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid
kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja
maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite
võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas.

9



1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist
musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku
3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.
Muudeti

väejuhtide

kohajärgluse

(mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).


1550.a

preester

Silvestri

poolt

koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis
juhiseid

ja

nõuandeid

erinevate

religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.
10



Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid
metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi
kirik toetama krooni.


1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi
(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid
ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike
kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused
kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi
soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis
vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.

11



1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite
vastu).

Kaasani

linn

asus

mitme

tähtsa

kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu
mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari
koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning
Moskva

Kremli

Punasele

väljakule

ehitati

Vassili

Blažennõi kirik.


1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga

Astrahani

khaaniriigi.
12



1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.



1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis
Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski)

tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise
pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas
Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi
põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.


1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580
sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.
Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist,
see toimus 17. sajandil.

13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA


Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu
piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna
Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis
peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).
Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile ligipääs Läänemerele.



Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja
ligipääsu Läänemerele ei saavutanud.



1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena, Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel, jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.


1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena, Rootsi ja Moskva tsaaririigi
vahel, jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu
alla.



Saaremaa jäi Taani koosseisu.

14

ISIKLIK ELU
1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),



lapsed:


Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)



Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )





Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse
Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan
Julmaga





Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar
Fjodor I
15



1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria
Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:




Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri
abielu 16. päeval)



1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),
1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.


1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)
16



1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a
lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja
tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:


Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM


1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60
astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et
ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil hoiatas ta neid, et kui ennustus ei täitu,
saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel
küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta
voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta
valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti
„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema
nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).


Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud
poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale.

18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873
19

KASUTATUD KIRJANDUS


http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV



http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=936
7b478d1ed074251f99d37a7999a03



http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163



http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/



http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option
=com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108
20



http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367
b478d1ed074251f99d37a7999a03



„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998



„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus,

2002

Pildid:


Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg



Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!

22