Rahvusvahelised organisatsioonid

Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös

ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

• • • • • Asutatud: 24. oktoobril 1945 Peakorter: New York Liikmeid: 193 ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast

ÜRO eesmärgid

• • • ÜRO eesmärgid: rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas

ÜRO aastatuhande arengueesmärgid

• • • • • • • • 1. Likvideerida täielik vaesus ja nälg.

2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus.

3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi.

4. Vähendada laste suremust.

5. Parandada emade tervislikku olukorda.

6. Võidelda HIV/AIDS-i, malaaria jt. haigustega.

7. Tagada loodussäästlikum keskkond.

8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks.

•

ÜRO struktuur

ÜRO-l on 6 peaorganit: 1. Peaassamblee - esindatud on kõik liikmesriigid ühe häälega, istungid toimuvad kord aastas. 2. Julgeolekunõukogu – tähtsaim ÜRO otsustusorgan, kuhu kuuluvad 5 alalist liiget: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina ning Venemaa. Alalistel liikmetel on õigus panna neile mittevastuvõetavale otsusele veto, mis tähendab, et Julgeolekunõukogu saab vastu võtta vaid niisuguseid otsuseid, mida pooldavad kõik nõukogu alalised liikmed. Julgeolekunõukogu põhiülesandeks on: lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi, ennetada ja maha suruda agressioone, tagada rahu 3. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu - vastutab majanduslike ja sotsiaalsete probleemide eest. 4. Hooldusnõukogu, mille ülesandeks on hallata ja iseseisvuseks ette valmistada sõltuvaid territooriume. 5. Rahvusvaheline kohus, mis otsustes tugineb rahvusvahelisele õigusele.

6. Sekretariaat, mille eesotsas on ÜRO tähtsaim ametiisik – 5 aastaks valitav ÜRO peasekretär.

ÜRO ja Eesti

• • • • • • • Eesti liitus 17.09.1991. Eesti osaleb rahu ja julgeoleku tagamisel: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides.

Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste alased konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides.

Arengu- ja humanitaarabi: Eesti annetused alates 1998. a-st Prioriteetsed Eesti sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia.

Katastroofiabi: alates 2000. a-st osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan, Kõrgõstan) Kagu-Aasia tsunami ja maavärina ohvrite abistamine Pakistanis (2005)

NATO

• • • • NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis Põhja-

Atlandi lepingu alusel

Peakorter: Brüssel NATOt juhib NATO peasekretär

Anders Fogh Rasmussen

NATO liikmeid kokku 28 riiki.

Asutajaliikmeid 12:

Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani ja USA.

Hiljem liitusid:

Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Tsehhi, Ungari ja Poola.

2004.a. said NATO

liikmeteks: Eesti,

Bulgaaria, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.

Viimati 2009. a-l liitusid: Horvaatia ja

Albaania.

NATO riigid

NATO eesmärgid

• • • • NATO põhilisteks eesmärkideks on: kaitsta oma rahvaste vabadust, kultuuripärandit ja tsivilisatsiooni, mis rajaneb demokraatia, isikuvabaduse ja õigusriigi põhimõtetel; soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja-Atlandi piirkonnas; ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks.

NATO struktuur ja juhtimine

•

NATO kõrgeim võimuorgan on Põhja-Atlandi Nõukogu.

• • • Peasekretär on NATO kõrgeim ametiisik, kes juhatab eelnevaid ja veel mitmeid väiksemaid struktuure. Peasekretär määratakse NATO liikmesriikide poolt. NATO peasekretäriks on praegu Anders Fogh

Rasmussen

NATO kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakomitee Organisatsioonis kehtib kollektiivse enesekaitse põhimõte, mis tähendab, et relvastatud kallaletungi ühele liikmele käsitatakse

kallaletungina kõigile lepinguosalistele.

• • • • •

Eesti ja NATO

Eesti liitus NATOga 29.03.2004.

NATO liikmesriigina on Eesti julgeolek tagatud kollektiivkaitse põhimõttega, mille kohaselt rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu

alliansi ründamist (Põhja-Atlandi lepingu art. 5).

Eesti on osalenud sõjaväelistes operatsioonides: Bosnia ja Hertsegoviinas; Kosovo, Afganistan, Iraak.

Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud 2005 a.-st.

Kokku on erinevatel sõjaväelistel ja rahuvalve missioonidel osalenud 2000 Eesti sõjaväelast.

• • • • • • • • •

Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon OSCE

Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon OSCE

asutati 1975. aastal.

Asukoht: Viin OSCE liikmete hulka kuulub 53 riiki, alates 1992. aastast kuulub sinna ka Eesti. OSCE eesmärgid: konfliktide ennetamine, kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll kaasaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele.

Erinevalt NATOst pole OSCE käsutuses sõjalisi üksusi. OSCE saadab konfliktiohtlikesse piirkondadesse oma missioone, mis aitavad vaenutsevaid pooli lahus hoida ning normaalset elukorraldust taastada.

• • • • •

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD

OECD on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum.

Asukoht: Pariis.

OECD asutati 1961 OECD-sse kuulub hetkel 34 riiki, 2010.a.-st Eesti. OECD eesmärk on: aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes ja mitteliikmesriikide majandusarengule ja maailmakaubanduse laienemisele.

Euroopa Nõukogu - CE

• • • Asutatud: 5. mail 1949 Peakorter: Strasbourg Liikmesriike 47, sh • • • •

Eesti alates 1993. aastast

EN eesmärk on: edendada demokraatiat ning kaitsta

inimõigusi ja õigusriigi põhimõtete Euroopas.

EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi ajada segi Euroopa Liidu Nõukoguga ENi üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine 1950.a.

Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus.

WTO –

Maailma Kaubandusorganisatsioon

• • • • •

Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO - on

rahvusvaheline kaubandusorganisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust.

Loodi 1995 . a.

154 liikmesriiki Organisatsiooni peakorter asub Šveitsis Genfis .

Eesti liitus 1999 .

Euroopa Liit- EU

• Euroopa Liit on demokraatlike

Euroopa riikide pere, kes on otsustanud töötada koos, et saavutada rahu ja õitseng.

EL eesmärkideks on:

- ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes - tagada Euroopa kodanikele turvaline elu • • - soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust EL kuulub praegu 27 liikmesriiki.

Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast.

Euroopa Liidu kaart

• • • • • • • • • • •

EL riigid

ELi liikmesriigid 27 (ühinemisaasta)

Austria (1995) * Kreeka (1981) * Luksemburg (1952) Belgia (1952) * Ungari (2004) * Malta (2004) Bulgaaria (2007) * Iirimaa (1973) * Madalmaad (1952) Küpros (2004) * Itaalia (1952) * Poola (2004) Tšehhi Vabariik Taani (2004) * Läti (2004) * Portugal (1986) (1973) * Leedu (2004 * Rumeenia (2007) Eesti (2004) * Slovakkia (2004) * Sloveenia (2004) Soome (1995) * Hispaania (1986) * Rootsi (1995) Prantsusmaa (1952) * Ühendkuningriik (1973) EL suurima pindalaga riik (550 000 km2) Saksamaa (1952) suurima rahvaarvuga EL liikmesriik (82 milj.)

• • • • • • • •

Euroopa Liidu ajaloost

9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist.

1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus

ESTÜ asutajateks: Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia,

Belgia, Holland ja Luksemburg.

1957.a. sõlmiti nn Rooma lepingud – Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM) ja Euroopa Majandusühendus EMÜ.

EMÜ eesmärgiks oli luua liikmesriikide vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühisturg.

1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust:

1) kaupade, 2) teenuste 3) kapitali 4) tööjõu vaba liikumine

liikmesmaade piires.

1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993.

Maastrichti lepinguga pandi alus tänapäevasele Euroopa Liidule.

Euroopa Liidu institutsioonid (7) ja nende ülesanded

1. Euroopa Parlament

• • • • • • • • Euroopa Liidu Parlamendile kuulub EL seadusandlik võim, EP esindab EL kodanike huve. P arlamendiliikmed valitakse otsestel valimistel iga 5 aasta tagant.

EP kuulub 754 liiget 27 EL liikmesriigist.

EP-l on 3 alalist töökohta: Brüssel,

Luxembourg, Strasbourg.

EP peamised ülesanded: 1. Seadusandlik pädevus - EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate poliitikavaldkondadega seotud EL õigusakte.

2. EP teostab demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. 3. Eelarve pädevus -EP võtab vastu ELi eelarve või lükkab selle tagasi.

Parlamendi töökorraldus

Parlamendiliikmed jagunevad fraktsioonidesse (kokku 7) mitte päritoluriigi või rahvuse, vaid poliitiliste vaadete järgi. Parlamendi tööd juhib 2,5 aastaks valitav juhatus eesotsas Euroopa Parlamendi presidendiga. EP presidendiks on Martin

Schulz.

Eestist kuulub EP 6 saadikut:

Siiri Oviir - liberaalid, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon Vilja Savisaar-Toomast – liberaalid, transpordi- ja turismikomisjon Tunne Kelam – Euroopa Rahvapartei, väliskomisjon Indrek Tarand – rohelised, põhiseaduse komisjon Kristiina Ojuland – liberaalid, väliskomisjon Ivari Padar – sotsiaaldemokraadid, majandus- ja rahanduskomisjon

2. Euroopa Liidu Nõukogu

• • • • • • Euroopa Liidu Nõukogule kuulub ELi seadusandlik

võim, esindab liikmesriike EL Nõukogu on peamine otsuseid tegev organ

Nõukogu on põhiülesanneteks on: 1. EL õigusaktide vastuvõtmine. Paljudes valdkondades võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga.

2. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa

Parlamendiga.

3. Välispoliitikat puudutavad otsused - ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kavandamine ja elluviimine.

• •

3. Euroopa Liidu Komisjon

Euroopa Komisjonile kuulub ELi täitevvõim ja õigusaktide

algatamine ning Euroopa ühiste huvide kaitsmine

Liikmeteks 27 volinikku – üks igast liikmesriigist • • • • Euroopa Komisjonil on põhiülesanneteks on: 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule.

2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve haldamine, täitmine.

3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine

4. Ülemkogu

• • • • • Euroopa Ülemkogu istungid on põhiliselt tippkohtumised, kus ELi juhid teevad otsuseid poliitiliste prioriteetide ja oluliste algatuste kohta.

Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid.

Euroopa Ülemkogu eesistuja ( president) on Herman van Rompuy.

Euroopa Ülemkogul on järgmised ülesanded:

kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames.

5. Euroopa Kohus

• • Euroopa Kohtu ülesandeks on: tagada

Euroopa Liidu seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne kohtlemine seaduse ees.

Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist ja 8 kohtujuristi. Eestist on Euroopa Kohtu liikmeks Uno Lõhmus.

6. Euroopa Kontrollikoda

• • • Euroopa Kontrollikoja ülesandeks on jälgida,

et ELi rahalisi vahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt.

Kontrollikoda jälgib, et ELi raha kasutatakse nõuetekohaselt ning võimalikult otstarbekalt liidu kodanike huvides.

Liikmeteks on üks igast liikmesriigist. Eestist on Kersti Kaljulaid.

7. Euroopa Keskpank

• • Euroopa Keskpanga ülesanne on: EL ühisraha euro haldamine ning hindade stabiilsuse tagamine.

Euroopa Keskpank vastutab ka euroala rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Euroopa Liidu tähtsad isikud

Herman Van Rompuy Jose Manuel Barroso Martin Schulz Euroopa Liidu Euroopa Liidu Komisjoni Euroopa Parlamendi Ülemkogu eesistuja president president EL president

Eesti Euroopa Liidus

• • • • • •

Plussid :

Saame kaasa rääkida EL puudutavates küsimustes ja otsustes EL usaldusväärsuse laienemine Eestile ja eestlaste vastu Suurem turg Eesti ettevõtjatele Rohkem valikuid ja õigusi tarbijatele EL abi: EL toetusfondide rahad

Eesti Euroopa Liidus

• • • •

Miinused:

Eesti iseseisvuse vähenemine, kuna osa otsustusküsimusi kuulub Euroopa Liidu pädevusse Bürokraatia kasv (asjaajamine pikk ja keerukas) Peame aitama teisi Euroopa Liidu liikmesriike nende võlgade tasumisel (näiteks Kreekat)