Transcript Muutused ühiskonnas 10.klassile (koostas Maigi Astok)

MUUTUSED
ÜHISKONNAS
MAIGI ASTOK
2010




INIMGEOGRAAFIA e.
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA – teadus, mis
uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust.
MAJANDUS – hüvede tootmise, vahetamise,
jaotamise ja tarbimise süsteem
MAAILMAMAJANDUS – kogu maailma
hõlmav majandus
TOOTMISVIIS – ühiskonna eluks ja arenguks
vajalike elatusvahendite
hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad
ühiskondlikud suhted)
Inimühiskonna arengus võib
eristada 3 erinevat etappi:



Põllumajandusajastu e. agraarajastu –
agraarne tootmisviis
Tööstusajastu e. industriaalajastuindustriaalne tootmisviis
Infoajastu - postindustriaalne
tootmisviis
Agraarühiskonnale
iseloomulik






Põlluharimine (alepõllundus)
Loomade kodustamine ja
rändkarjakasvatus
Elatusmajandus e. naturaalmajandus
Käsitöölised
Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad
Kaubeldi luksuskaupadega
Industriaalühiskonna kujunemise
ja arengu eeldused









Mitmeväljasüsteem
Tõu- ja sordiaretus
Levisid vesiveskid ja tuulikud
Metallisulatuses uued meetodid
Uued navigatsiooniseadmed
Aurumasin
Kivisöe kasutuselevõtt
Metallurgia ja tekstiilitööstuse areng
Raudteetransport
ISESEISEV
INDUSTRIALISEERIMINE

Üleminek uuele tootmisviisile toimub
loomuliku arengu käigus, riik on sellest
ise huvitatud
SÕLTUV
INDUSTRIALISEERIMINE


Üleminek uuele tootmisviisile
surutakse peale teise riigi poolt,
arendades endale kasulikke
majandusharusid
Riigi kui terviku areng on ebaühtlane.
See on KOLONISEERIMINE
Miks vajasid Euroopa riigid
kolooniaid?






16.-18. saj. eksootilised saadused tarbeks,
tooraineks (metall, vill)
uusi maid, sest Euroopas ülerahvastatus
(demograafiline plahvatus)
19. saj. loodusvarad tooraineks, sest oma
otsas
Toitu (vili, liha, piim), sest põllumajanduse
areng maas.
Samuti kergetööstuse toorainet
Turg toodetele, eriti tarbekaubale
KOLOONIATE TÜÜBID





Ümberasumiskolooniad – uued elamiskohad
Istanduskolooniad – algul Lõuna-Ameerikas,
Kariibi mere piirkond hiljem mujal –
põllumajandussaaduste tarbeks
Ressursikoloonia - mitmeotstarbeline
Faktooria – sõjaline või kaubanduslik tugipunkt
Reservkolooniad – 19. sajandil Aafrikasse,
Ameerikasse. Nad vallutati nn. igaks juhuks,
kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud
Koloniaalsüsteemi lagunemise
põhjused 20. sajandil:







Emamaa nõrkus- endal probleeme
Emamaa ei vajanud ümberasumist- omal tööjõu
puudus
Vähenes vajadus tooraine järele- uued
tehnoloogiad
Hoogustus kaubavahetus Põhi
Põhi
Kolooniate pidamine muutus kulukaks - kaugel!
Kolooniates paranes haridustase, arenesid
tööstusharud, pangandus, tekkis siseturg –
eeldused iseseisvumiseks
Tekkisid iseseisvusest huvitatud grupid
Maailm 20. sajandi alguses:
PÕHJA RIIGID
LÕUNA RIIGID
1. Iseseisvad tööstusriigid
2. Industriaalne TV
1. Sõltuvad riigid, kolooniad
2. Agraarne TV, indust.
üksikutes harudes
3.Tööjaotus, tihedad
sidemed, kontrollisid
maailmamajandust
3. Omavahel ei suhtle, ainult
kaubavahetus emamaaga
4.Kiire areng loodusvarade
rikkas piirkonnas ja linnades.
Ülejäänud vähem jõukad ja
põllumajanduslikud.
4. Arenesid hankiva tööstuse
piirkond ja istandused
Eeldused infoühiskonnale
üleminekuks





Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse
globaliseerumise algus.
Füüsilise töö asendumine vaimse tööga,
kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid.
Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia
tormiline areng.
Transpordi ja side kiire areng /internet, mobiilid/.
Info kättesaadavus, kiire levik ja töötlemine.
INFOÜHISKOND








Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja
edastamine, äriteenused, turism ja
meelelahutustööstus
Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse
Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid)
E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised.
Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng
Vaimne töö (teadusmahukas tootmine)
Ühtne maailmamajandus
Üha kasvav elutempo
KOKKUVÕTE:
AGRAARNE ÜHISKOND
- elatusmajandus







Majandusharud - PÕLLUMAJANDUS
Tootmisüksus MÕIS TALU
Töö iseloomKÄSITSITÖÖ
Kasutatavad ressursid- MAA, METS, VESI
Hõive- VALDAVALT PÕLLUMAJANDUS
Tegevuspiirkond- MAAKOND
Maailmamajandus- ÜKSIKUD KAUBAD
INDUSTRIAALÜHISKONDturumajandus







Majandusharud- TÖÖTLEV TÖÖSTUS
TootmisüksusTEHAS, ETTEVÕTE
Töö iseloomMASINATÖÖ
Kasutatavad ressursid- MAAVARAD
HõiveVALDAV OSA TÖÖSTUSES
Tegevuspiirkond- RIIK
Maailmamajandus- KUJUNEB ALLES
INFOÜHISKOND







MajandusharudTootmisüksus-
TEENINDUS
TEENINDUSASUTUS,
TEADUSASUTUS
Töö iseloomVAIMNE TÖÖ
Kasutatavad ressursid- INFO
HõiveVALDAV OSA TEENINDUSES
Tegevuspiirkond- TERVE MAAILM
KUJUNENUD TERVIKLIK
MAAILMAMAJANDUS
RIIGI ARENGUTASET
ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD:








SKT
INIMARENGU INDEKS
SÜNDIMUS /IIVE/
LASTE SUREMUS
KESKMINE ELUIGA
KIRJAOSKUS
HÕIVE ERINEVATES SEKTORITES
ELEKTRIENERGIA TARBIMINE 1/in kohta
PÕHI ja LÕUNA
PÕHJA RIIGID - KÕRGELT
ARENENUD RIIGID:





MAJANDUS KÕRGELT ARENENUD (SKT,
inimarengu indeks, elatustase)
HÕIVE SUUR TEENINDUSES
JÕUDMAS KAASAEGSESSE
RAHVASTIKUTÜÜPI
KESKMINE ELUIGA KÕRGE
KESKMINE HARIDUSTASE KÕRGE
LÕUNA RIIGID–
ARENGUMAAD:
MAJANDUS NÕRGALT ARENENUD
(madal SKT, inimarengu indeks, elatustase)
 HÕIVE SUUR PÕLLUMAJANDUSES
 RAHVASTIK DEM. ÜLEMINEKU ETAPIS
 KESKMINE ELUIGA MADAL
 HARIDUSTASE MADAL, PALJU
KIRJAOSKAMATUID

Kasutatud kirjandus



Maailma ühiskonnageograafia. Koostanud
G. Raagmaa Eesti Loodusfoto
Ü. Liiber eksamimaterjalid
Eesti Geograafia CD