Transcript File

VÕRKPALL
SISSEJUHATUS



Võrkpalli leiutas 1895. aastal ameeriklane
võimlemisõpetaja William G. Morgan.
Seda peeti odavaks töölisklassi spordiks, mis
oli kompromiss kahe uue mängu, korvpalli
ja tennise vahel. Kuid kahte viimast
mängisid jõukam rahvas.
Esimese maailmasõja ajal tõid ameeriklased
võrkpalli Euroopasse. Enam populaarsust
võitis mäng Ida-Euroopas, kus jahedam
kliima soodustas saalimängude
harrastamist.
William G. Morgan
Veidi aastaarve...





1924 Pariisi Olümpiamängudel oli võrkpall
näidisala.
1947 loodi Rahvusvaheline
Võrkpalliföderatsioon FIVB (Federation
Internationale de Volley-ball)
1949 peeti esimene meeste MM (Prahas)
1964 Tokyos oli aga võrkpall ametlikult OM
kavas (mehed ja naised)
Esimene profiühendus loodi aga alles 1990 –
Meeste Maailmaliiga
Võrkpalli väljak
Tähtsaimad mõõdud






Väljak 18x9m
Ründejoon asub keskjoonest ehk
võrgust 3m kaugusel
Võrgu kõrgus:
naistel 2.24m
meestel 2.43m
Võrgu laius 1m ja pikkus 9,5m
MÄNGU KULG





Mängu võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi
jooksul.
Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama 25
punkti. Punktide vahe on vähemalt kahepunktiline.
Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim.
Viiendas geimis mängitakse 15. punktini ja vastasvõistkonda
peab edestama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus
pole täidetud, mäng jätkub.
Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või
viiest.
1996. aastast toob iga viga võistkonnale punkti!
Võistluskorraldus





Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks
kuueliikmelist (nende seas LIBERO) võistkonda,
võistlevad võrguga poolitatud väljakul.
Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu
väljakule nii, et see maanduks vastase
väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest
auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu.
Samas peab takistama palli maandumist oma
väljakupoolel.
Piiri peale maandunud pall loetakse sees palliks
Võrkpallis võib teha max 6 mängijate vahetust
LIBERO



Libero on võistkonna parim pallingute
vastuvõtja, kes ei saa oma rolli mängu
ega turniiri jooksul muuta.
Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta
ei või teha ründelööke, pallida,
sulustada ega olla kapten.
Kannab teist värvi särki, et teistest
mängijatest eristuda.
PALLING ehk SERV






Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle
võrgu – SERV.
Serv tuleb sooritada 8. sekundi jooksul pärast
kohtuniku vilet.
Ennem vilet sooritatud serv läheb kordamisele.
Mängijad asetsevad pallingu hetkel väljakul kindlas
järjekorras (3 ees, 3 taga)
Iga pallingu õiguse korral, nihkuvad kõik võistlejad
päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut
ei või sulustada/blokkida
Võrgu puude pallingul on lubatud
VÄLJAKUMÄNGIJAD



Väljakumängijad ei tohi palli üle 3. korra
puudutada.
Vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei
loeta.
Palli mängitakse seni, kuni see puudutab
väljakut, läheb väljakult välja (auti) või
võistkond eksib reeglite vastu (võrgu
puudutamine kehaga, nn “soe pall” või muu
tehniline viga).
RÜNDELÖÖK



Ründelööki võib sooritada nii ees kui ka
tagaliinilt. Tagaliini mängija eesliini
rünnakule tulla ei tohi, tema mängib 3.m
joone taga.
Ründelöök leiab aset võrgust kõrgemal
Hüppelt ründajal peab olema hea tasakaalu
tunnetus ning võime ette näha
vastasmeeskonna mängijate asetust ning
tegevust
Söödud



ALTSÖÖT ehk “pass”- sööta võib nii
kaitses, et taksitada palli puudet
maaga, sööta kaaslasele või päästa
palli “liblikaga”
Altsööt on oluline tehniline element,
kui tegemist on esimese puutega, ehk
servi vastuvõtuga.
Altsööt ühendab kaitset ja rünnakut.
Altsööt ehk pass
Ülaltsööt ehk tõste



Tehnika, mida kasutatakse mängu
käigus vahelülina kaitse ja rünnaku
vahel.
Sidemängija käed ja jalad liiguvad
ülespoole, et palli võimalikult täpselt
ründajale sööta.
Palli puudutatakse sõrmeotstega.
SULUSTAMINE ehk
BLOKK



Sulustamisel võib osaleda 1,2 või 3
mängijat, esimene kaitseliin vastase
rünnaku vastu.
Sulustajad ei suuda kõiki rünnakuid
blokeerida, kuid nad võivad oma väljakut
katta, jättes kaaslastele katta väiksema
väljaku pinna.
Võistkonna pikim mängija ongi tavaliselt
peamine sulustaja.
“Anitamine”


“Anitamiseks” loetakse palli, mis kerge
liigutusega lükatakse üle võrgu, et
vastast eksitada.
“Anitamine” ei ole löök.
Kohtuniku märguanded





Kohtunikul üks sõrm üleval – PUNKT
8 sõrme üleval – SERVIAJA RIKKUMINE
Kohtuniku kõverdatud käed, peopesadega
enda poole – AUT PALL
Kohtuniku käemärk, peopesad suunaga
ülesse – “SOEPALL”
Kohtunik veab ühe käelabaga üle teise käe
sõrmede – BLOKIST AUT PALL
Teine- ja esimene (puki)
kohtunik


TEINE KOHTUNIK – jälgib vigu, mida
tehakse keskjoonel, võrgu alla ja
ründejoontel, annab märku pukikohtunikule
võrkuminekutest, kontrollib mängijate
asetust palli saamisel, abistab vajadusel
esimest kohtunikku
ESIMENE KOHTUNIK – juhib mängu pukilt
võrgust 50cm kõrguselt, tema otsused
mängus ei kuulu vaidlustamisele
Võrkpalluri töös olev
lihaskond
Võrkpall on võrratu!