Transcript Hüdrosfäär: maailmameri

Hüdrosfäär:
maailmameri
http://et.wikipedia.org/wiki
Üldmaateadus gümnaasiumile. AS Bit, 2003;
Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto Tartu 2004
Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium

Maailmamerd saab
jagada viieks
ookeaniks: Vaikne,
Atlandi, India
ookean, Põhja- ja
Lõuna-Jäämeri;
kaks viimast
arvatatakse
mõnikord esimese
kolme osadeks.
Veetemperatuur




Vees neeldub 92% päikesekiirgust, 8% peegeldub
tagasi atmosfääri, umbes 2/3 kiirgusest neeldub ühe
meetri paksuses pinnakihis, neeldumine lõpeb 30-40
m sügavusel.
Veekogu paari meetri paksune pinnakiht on soojem
kui sügavamate kihtide vesi.
Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on
17-18 kraadi, tervikuna on maailmameri jaheda veega,
keskmine temperatuur 3,8 kraadi sooja.
Põhjapoolkeral on vee temperatuur kõrgem, kui
lõunapoolkeral.
Aasta keskmised veetemperatuurid
Maailmamere vee soolsus:



Maailmamere keskmine soolsus on 35 ‰ . Vett
mineraalsoolade sisaldusega üle 3‰ loetakse
soolaseks ja alla 0,3‰ mageveeks, nende vahele
jääb looduses suhteliselt harva esinev riimvesi.
Maailmamere soolaseim koht on Punane meri
- kuni 43 ‰ , kõige väiksem on Läänemere
Soome lahe idaosas- 1-2 ‰
Soolsus mõjutab merevee tsirkulatsiooni:
soolasem vesi on raskem ja vajub põhja,
magedam vesi on kergem ja tõuseb (jääb)
pinnale.
Maailmamere keskmine soolsus on 35 ‰
Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest.




Aurumisest
Sademete hulgast
Jõgede sissevoolust merre
Merejää /liustike sulamisest
?? MILLISES PIIRKONNAS ON VEE SOOLSUS
MADALAM, KAS TROOPILISES VÖÖNDIS VÕI
EKVATORIAALVÖÖNDIS? MIKS?
MADALAM ON SOOLSUS
EKVATORIAALVÖÖNDIS, SEST SADEMEID
ON PALJU, ÕHUNIISKUS SUUR, AURAMINE
ON VÄIKSEM.
Maailmamere soolsus promillides,2001. aasta
35 ‰ soolsusega vesi külmub temperatuuril – 1, 9 kraadi
Merevee temperatuuri, soolsuse ja
tiheduse erinevused laiuskraaditi.
Merevee soolsus mõjutab elustikku


Liikide arv on suurem 35-40 ‰ soolsuse korral
Kõige väiksem - 5- 15 ‰ juures.
Peamine produtsent meres on
fütoplankton, mis on energiaallikaks
kõigile teistele meres elavatele
organismile.
PÕHJA-JÄÄMERI



Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri on väikseim
ookean Maal. Ümbritseb põhjapoolust.
Teda piiravad Euraasia ning PõhjaAmeerika.
Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi
ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks.
Erinevalt teistest ookeanidest paikneb
tervikuna külmavöös. Ookeani siseosa on
aastaringselt kaetud mõnemeetrise
jääkaanega.
PõhjaJäämere
mered ja
lahed









Barentsi meri
Beauforti meri
Grööni meri
Ida-Siberi meri
Kara meri
Laptevite meri
Tšuktši meri
Valge meri
Baffini laht
ATLANDI OOKEAN



Atlandi ookean on suuruselt
teine ookean.
Piirneb läänes Põhja- ja LõunaAmeerika mandriga, idas
Euraasia ja Aafrika mandriga,
põhjas Põhja-Jäämere ning lõunas Antarktise
mandriga (või Lõuna-Jäämerega, kui viimast
pidada eraldi ookeaniks).
Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa
pinnast. Ookean jaotatakse lõuna- ning
põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse
reeglina ekvaatorit.











Atlandi ookeani
mered, lahed
Vahemeri
Mehhiko laht
Kariibi meri
Läänemeri
Hudsoni laht
Põhjameri
Iiri meri
Saint Lawrence'i
laht
Biskaia laht
Guinea laht
Labradori meri
Vaikne ookean



Vaikne ookean on suurim ookean Maal. See
katab umbes kolmandiku Maa pinnast, 179,7
miljonit km² ehk rohkem kui kogu maismaa.
Vaikses ookeanis Mariaani süvikus asub
maailmamere sügavaim punkt (11 022 m
allpool merepinda). Ookeani keskmine
sügavus on 3940 m (koos ääremeredega) või
4188 m (ilma ääremeredeta).
Ookeani ümbritseb kõrge seismilise
aktiivsusega ala -Vaikse ookeani tulerõngas.
Vaikse ookeani mered ja lahed










Beringi meri
Ohhoota meri
Jaapani meri
Ida-Hiina
meri
Lõuna-Hiina
meri
Filipiini meri
Korallimeri
Tasmani meri
Alaska laht
California laht
India ookean





India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia,
Aafrika, Austraalia ja Antarktis. Enamus ookeanist
jääb lõunapoolkerale.
India ookean on geoloogiliselt kõige noorem
ookean, mis tekkis Gondwana ürgmandri
lagunemise tulemusel.
India ookean moodustab umbes 21% maailmamere
kogupinnast.
Ookeani keskmine sügavus on 3850 meetrit
India ookeani suurim saar on Madagaskar
India ookeani mered ja lahed.








Punane meri
Adeni laht
Pärsia laht
Araabia meri
Lakadiivi
meri
Bengali laht
Andamani
meri
Suur Austraalia
laht
Maailmamere väiksemad osad on mered
Meresid jaotatakse avatuse järgi:
 Sisemeri - veevahetus ookeaniga
toimub väinade kaudu: Punane meri,
Vahemeri, Läänemeri, Must meri
 Ääremeri – mered on osaliselt
ümbritsetud saarte või poolsaartega :
Jaapani meri, Beringi meri, Kariibi
meri


Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida
ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust
maailmamere ülejäänud osaga.
Sulu, Sulawesi ja Maluku mered on tüüpilised
saartevahelised mered
Miks on kohas A vesi soolasem kui kohas B?
Põhjendage. Põhjenduses tooge välja peamine
tegur mõlemas piirkonnas, mis mõjutab vee
soolsust. 1 p
Lisage joonisele puuduvad mõisted. 3 p
HÜDROSFÄÄR
JÄRVED
Õiged vastused:
Kohas A (pöörijoonel) on sademeid vähem
(mage vesi) kui kohas B (ekvaatoril),
temperatuur ja aurumine aga peaaegu võrdne
ekvatoriaalse piirkonnaga, seega on pealmine
veekiht pöörijoonel soolasem.
 Hüdrosfäär:
Maailmameri( soolased veed),
Siseveed (magedad veed);
SISEVEED:
järved, jõed, põhjavesi, liustikud, sood, ojad
