Transcript Kalanduse geograafia

Kalanduse geograafia
http://europa.eu/pol/fish/index_et.htm
www.minugeoabi.wikispaces.com/file/view/5260.PÕLLUMAJ+JA+kalandus.doc
http://www.greenfacts.org/en/fisheries/index.htm
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu
2003,
Koostaja: JELENA VIDINJOVA, Maardu Gümnaasium
1
Kalamajandus
• Kalavarude uurimine, hindamine
ja säilitamine
• Kalavarude hankimine (kalapüük)
• Kala töötlemine
• Teenindavad harud, mis
võimaldavad kalamajandusel
toimida (müük, tehnikahooldus,
kutseõpe jne)
2
Kalanduse tähtsus
• Kala on väärtuslik toiduaine, mida
tarbitakse toiduks värskelt, soolatult,
suitsetatult, konserveeritult
• Kalajahu ja –õli kasutatakse
loomasöödaks
• Veeimetajate rasva kasutatakse
keemia-ja farmaatsiatööstuses
• Vetikaid kasutatakse
toiduainetööstuses ja väetiste
valmistamisel
3
Kaladel on inimese toidulaual
oluline koht
4
Kalapüügi piirkonnad:
• TERRITORIAALVEED -3-12 meremiili
(MEREMIIL=1,8532 km); igasugune tegevus on
lubatud ainult rannikuriigi loal
• MAJANDUSVÖÖND -kuni 200 meremiili;
kalapüük toimub rannikuriigi loal,
laevade liiklus on vaba
• AVAOOKEAN- üle 200 meremiili;
kalapüük toimub rahvusvaheliste
kokkulepete alusel
• 90% MAAILMAMERE KALAST PÜÜTAKSE
MAJANDUSVÖÖNDITES
5
Tähtsamad kalastuspiirkonnad
maailmas
• Kõige suuremad on Vaikse ookeani
kalavarud (selle kaguosas kulgeb piki
rannikut võimas külm hoovus).
• Atlandi ookeanis on peamised
kalapüügikohad ookeani loode- ja
kirdeosas, Islandi saare ümbruses
• Ranniku ehk šelfialad, kuhu suubuvad
jõed, vesi on toitanerikas
6
Tähtsamad kalastuspiirkonnad
maailmas
7
Kalapüük erinevatest
ookeanidest 2006.a
8
Kalapüügipiirkonnad ja
püügimaht ühe inimese kohta
9
Kalapüügivormid:
1. Rannikupüük
• Toimub ranna
lähedal
• Töötlemine
rannakülades
• Müük rannakülades
• On levinud IdaAasia, Kagu-Aasia
jt arengumaades
10
Kalapüügivormid:
2. Kontsentreeritud rannikupüük
• Eriti on arenenud Põhja –ja LõunaAmeerika läänerannikul
• Kasutatakse külmutusseadmetega
laevu
• Kala püütakse kogu majandusvööndi
ulatuses
• Vajab hästi varustatud sadamaid ja
kalatöötlemisettevõtteid
• Annab praegu enamiku kalatoodangust
ja selle maailmakaubandusest
11
Kalapüügivormid:
3. Ookeanipüük
• kalapüük kaasaegsete
kalapüügilaevadega ookeanist
• kala töödeldakse laeval ja
müüakse sadamates
• Iseloomulik arenenud riikidele:
USA, Jaapan, Norra, Venemaa jne
12
• Avaookeani kalapüüki reguleeritakse
rahvusvaheliste lepete ja kvootidega
• Hakkas levima alates 20.sajandist
13
Kalapüügivormid:
4. Kalakasvatus
• Kasvatatakse erinevaid kalaliike
merelahtedes, tiikides, merevette
lastud sumpades (rannikuäärsed riigid)
• Peale kalade kasvatatakse ka limuseid
( austrid, pärlikarbid), vähke,
vähilaadseid( krevetid, krabid),
veetaimi jt –akvakultuure
• Kalakasvatus muutub üha olulisemaks
tegevusalaks, eriti Aasia riikides
14
• Hiinas püük
kalakasvatustest ja
sisevetest ületab
väljapüügi merest
• Kalakasvatus
väikestes tiikides on
kujunenud Ida- ja
Kagu-Aasia riikides
maaelanike
oluliseks lisatoidu ja
-sissetuleku allikaks
15
Väljapüük maailmamerest on vähenenud,
püük kalakasvatustest suureneb kiires
tempos, arengumaade osatähtsus
kalanduses kasvab pidevalt
140
püük kalakasvatusest
120
kalapüük maailmamerest
100
80
60
40
20
0
1950
1960
1970
1980
1990
2000 16
Suuremate püügimahtudega
riigid:
0
Hiina
Peruu
India
Indoneesia
Tšiili
USA
Jaapan
Tai
Vietnam
Venemaa
Norra
Filipiinid
Bangladesh
LõunaMyanmar
Island
Malaisia
5
10
15
20
Sisevetest ja kalakasvatusest
maailmamerest
25
30
35
40
45
50
kalakasvatus
maailmameri
17
Suurimad kalapüügiriigid
2006.a
18
Kalapüük sisevetes
19
Maailma kalavarud
vähenevad
• 70% kalaliikidest kannatab ülepüügi all
• Tehnoloogia kiire areng põhjustab kiiret
kalavarude kahanemist
• Maailmamere reostus
• Kaladest toituvate lindude ja loomade arvu
vähenemine
• Maavarade kaevandamine ookeanipõhjast
• Meretranspordi kiire areng
• Inimtegevus rannikualadel: 2/3 maailma
suurematest linnadest asub rannikul
20
EL-i kalatööstuse tähtsus
• ELi kalatööstus on maailmas suuruselt
kolmas ning toodab igal aastal umbes
6,9 miljonit tonni kala. Kalapüük ja töötlemine annavad tööd rohkem kui
400 000 inimesele.
• ELi kalanduspoliitika prioriteet on leida
õige tasakaal konkurentsivõimelise
kalatööstuse ning jätkusuutlike
kalavarude ja jätkusuutliku
mereökosüsteemi vahel
21
EL-i kalanduspoliitika
• Meri ja merevarud annavad ELis suure panuse
uute töökohtade loomisse ja majanduskasvu.
Nad varustavad söögi (kalavarud) ja energiaga
(nafta- ja gaasiplatvormid) ning ELi
kaubalaevastik kasutab mereteena maailma
kõiki ookeane.
• Rannikualadel edendatakse turismi, mis on
samuti oluline majandusvaldkond.
• Mereressursse peab kasutama mõistlikult,
vältides ülepüüki ja tagades, et nafta- ja
gaasitootmine ei kahjustaks mere- ja
rannikukeskkonda.
22
Vasta küsimustele!
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
Milles seisneb maailmamere majanduslik
tähtsus?
Mis on akvakultuur?
Mis on majandusvöönd; mille poolest see erineb
territoriaalveest?
Millised maailmamere osad on kalarikkamad,
millised -vaesemad? Miks?
Kuidas on muutunud kalapüügi maht viimastel
aastatel? Põhjus:
Millised tegurid mõjutavad ühe või teise riigi
kalanduse arengut?
Iseloomusta EL-i kalanduspoliitikat!
Analüüsi õpiku jooniste ja tabelite abil maailma
kalanduse dünaamikat!
23