Transcript Loeng 2. Koolitusvajaduse väljaselgitamine

Loeng 2. Koolitusvajaduse
väljaselgitamine
Koostas: Riina Rohelaan, 2013
Koolitusvajaduse analüüsi olemus
• Tegevus, mille kaudu selgitatakse välja,
milliseid muutusi soovitakse saavutada
organisatsiooni, selle allüksuste ja töötajate
tegevuses
• Koolitusvajaduste üldine jagunemine:
– Erialaste teadmiste ja oskustega seotud
koolitusvajadused, eesmärk on tööülesannete
efektiivsem täitmine
– Motivatsiooni ja meeskonnatööks vajalike
hoiakute arendamine
Koolitusvajaduse tasandid ja sihtgrupid
• Tasandid
– Organisatsioon tervikuna
– Allüksus
– Ametikoht
– Töötaja
• Sihtgrupid
– Tippjuhid
– Allüksuste juhid
– Spetsialistid ja töölised
– Uued töötajad
Koolitusvajaduse väljaselgitamisele
järgnevad otsused
• Miks on vaja koolitada? Sõltub koolituse eesmärgist.
• Keda on vaja koolitada? Sõltub sellest, kas tulemust
oodatakse töötaja, allüksuse või organisatsiooni
tasandilt.
• Kuidas koolitada? Mida õpetada? Milliseid
meetodeid kasutada? Kes koolitab? Milline on
koolituse kestvus? Millised on koolitamiseks
eraldatud ressursid? Määratakse ära koolituse
ettevalmistamise ja läbiviimine protsess.
Koolitusvajaduse väljaselgitamise
tegevused
Ettevalmistus
Andmete kogumine
Interpretatsioon
Koolitusplaan
Soovitused
• ETTEVALMISTUS – fikseeritakse koolitusvajaduse
määratlemise tasand (organisatsioon, ametikohtade grupp või
töötaja), analüüsi eesmärgi püstitamine (millist käitumist
soovitakse tulevikus), esialgsete piirangute seadmine ajakava
ja rahaliste ressursside osas
• ANDMETE KOGUMINE – info kogumine organisatsiooni,
ametikohtade grupi ja üksiktöötaja tasandil
• ANDMETE INTERPRETEERIMINE – koolitusvajaduse iseloomu,
ulatuse määratlemine. Koolitusega mitteseotud probleemide
fikseerimine
• SOOVITUSED – juhtide, töötajate ettepanekud koolituse osas,
kasutatavate rahaliste ressursside ja ajakava kohta
ettepanekute tegemine
• KOOLITUSPLAAN – koolituse läbiviimise kohta detailide
määratlemine ajakava, vastutajad jms
Koolitusvajaduse peamised allikad
•
•
•
Muutused organisatsioonivälises keskkonnas
(tehnoloogia, seadusandlus)
organisatsioonisisesed muutused (uus toode
või teenus, uus tehnoloogia, juhtimisalased
muutused jne )
uute töötajate koolitamine
Koolitusvajaduse väljaselgitamisel osalevad
isikud
•
•
•
•
Personalispetsialistid
Otsesed juhid
Tippjuhid
Töötajad
ARUTELU: Mida iga isikute grupp
koolitusvajaduse väljaselgitamisel teeb?
Koolitusvajaduse väljaselgitamise meetodid
•
•
•
•
•
•
•
•
Intervjuud (individuaalsed intervjuud, grupiintervjuud)
Kirjalike küsitluste läbiviimine
Dokumentide ja aruannete analüüs
Vaatlus (sõltub ametikoha iseärasustest)
Testid
Personali hindamine
Arenguvestlused
Muud meetodid (oskuskaart, väidete meetod jms.)
Näidis VÄIDETE MEETOD
•
Järjesta kaardid
tähtsuse järjekorras.
Kõige esimeseks pane
väide, mis on teie
ettevõttes kõige
kriitilisem
• KAART 1. Tööalane info jõuab iga töötajani
• KAART 2. Kõik töötajad on piisavalt aru saanud
oma tööülesannetest ja täidavad neid piisava
vastutustundega
• KAART 3. Juhid omavad piisavalt teadmisi ja
oskusi oma tööülesannete täitmiseks
• KAART 4. Ettevõtte juhtkond kasutab
kaasaegseid juhtimisvõtteid
• KAART 5. Töötajatele võimaldatakse piisavalt
tööalast koolitust, et oma tööülesandeid hästi
täita
• KAART 6. Töötajatel on olemas vajalikud
töövahendid, kõik masinad ja seadmed on
pidevas töökorras.
• …
Koolitusvajaduse väljaselgitamine
organisatsiooni tasandil
•
•
•
•
Organisatsiooni strateegia/arengukava, pika- ja lühiajaliste
eesmärkide täitmise analüüs
Inimressursside kasutamise efektiivsuse hindamine (tööjõukulude
osakaal kogukuludest; tööjõu hulk võrreldes sarnaste
organisatsioonidega; toodangu hulk töötaja kohta jne).
Organisatsioon võib püstitada näitajate suhtes oma standardid,
millest kinnipidamise alusel hindab läbiviidud koolituse
tulemuslikkust.
Organisatsioonis valitseva mikrokliima hindamine (töötajate
töörahulolu; töölt puudutud päevade hulk; tööjõu voolavus;
produktiivsus)
Demograafiline analüüs – võib olla vajadus teatud vanuses töötajate
koolitamiseks (näiteks organisatsioonis on palju pensionieelses
vanuses oskustöölisi)
Koolitusvajaduse väljaselgitamine allüksuse
tasandil
•
•
•
•
•
Allüksuse tulemuslikkuse ja eesmärkide täitmise analüüs
Allüksuses kavandatavad muutused (töökorralduses,
tehnoloogia kasutamises jms.)
Juhtide juhtimistegevuse tulemuslikkus, alluvate rahulolu
juhtidega ja valitseva mikrokliimaga (töötajate töörahulolu;
töölt puudutud päevade hulk; tööjõu voolavus)
Allüksuse tegevuse erisus (näiteks tegevuse kõrge riskiaste –
ekstreemsed töötingimused, keerulised tööprotseduurid jms)
Allüksuse tegevuse prioriteetsus organisatsioonis (näiteks
müügitegevusel on sageli suurem koolitusvajadus seoses
tiheda konkurentsiga)
Koolitusvajaduse väljaselgitamine ametikoha
tasandil
•
•
•
•
•
Ametikoha tulemuslikkuse ja eesmärkide täitmise analüüs
Ametikoha töö sisus kavandatavad muutused (töökorralduses,
tehnoloogia kasutamises jms.)
Ametikoha töötajate rahulolu oma tööülesannetega,
töökorraldusega jms
Ametikoha tegevuse erisus (näiteks tegevuse kõrge riskiaste –
ekstreemsed töötingimused, keerulised tööprotseduurid jms)
Ametikoha tegevuse prioriteetsus organisatsioonis (näiteks
tootearendusega seotult on vaja pidevat koolitust)
Koolitusvajaduse väljaselgitamine
individuaalse töötaja tasandil
TÖÖ
TÖÖTAJA
Töö analüüs
Töö kirjeldamine
Võimed ja motivatsioon
Tulemuste standardid
Individuaalsete
tulemuste tase
Tulemuste võrdlus
standardiga
Nõrkade külgede
kindlakstegemine
Koolitusprogrammide
koostamine/väljavalimine
nõrkuste ületamiseks
Näited probleemidest, mis viitavad
koolitusvajadusele
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Suur tööjõu voolavus äsja tööle võetud inimeste seas
Toote valmistamisel kasutatavate materjalide kadude
suurenemine
Praagi hulga suurenemine
Klientide kaebuste suurenemine
Töötajatele püstitatud eesmärkide mittesaavutamine
Tööõnnetuste arvu suurenemine
Produktiivsuse ja efektiivsuse langus
Masinate ja seadmete rikete sagenemine
Müüginäitajate halvenemine
Töötajate kaebuste kasv
jne
Rühmatöö ülesanne: Personaliosakonna
oskuskaardi koostamine
Küsimused?