Transcript Lae ettekanne

Kas Eesti vajab eesnäärmevähi
skriiningprogrammi
Margus Punab
TÜK Meestekliinik
Eesnäärme skriining Eestis
MIKS?
Eesti situatsioon
1. Meeste tervis üldiselt
2. Meeste tervisele pööratav tähelepanu
3. Eesnäärmevähi seis Eestis
Tervisenäitajad regionaalses taustsüsteemis
(CIA the World factbook andmed 2009)
Island
Rootsi
Soome
Eesti
Rahvastiku
juurdekasv
+0,741%
+0,158%
+0,098%
-0,632%
M ja N
suhe sünnil
1,04
1,06
1,04
1,06
M ja N suhe
rahvastikus
1,0
0,98
0,96
0,84
Oodatav eluiga –
78,53
78,59
75,48
67,45
82,9
83,26
82,61
78,53
mehed
Oodatav eluiga –
naised
OODATAV ELUIGA
(Inimarengu aruanne 2006 tabelid/2004 andmed)
HDI
1.
2.
5.
9.
11.
40.
65.
Riik
Norra
Island
Rootsi
Šveits
Soome
Eesti
Venemaa
naised
mehed
vahe
82
82,7
82,5
83,4
81,9
77,2
72
77,1
79,0
78,1
77,8
75,3
65,8
58,9
4,9
3,7
4,4
5,6
6,6
11,4
13,1
Haigekassa poolt rahastatavad profülaktilised
programmid (meeste osakaal?)
1. Rinnavähi varajase avastamise projekt
2. Emakakaelavähi varajase avastamise projekt
3. Osteoporoosi varajase avastamise projekt (2%?)
4. Noorte reproduktiivtervisealane nõustamine ja
sugulisel teel levivate haiguste ennetamine (4-6%)
5. Pärilike haiguste ennetamise projekt (53%)
6. Südame-veresoonkonna haiguste ennetamise
projekt (20-40%)
Eesnäärmevähi hetkesituatsioon
Eestis võrreldes Euroopaga
http://www.euro.who.int/eprise/main/WHO/Progs/CHHEST/mortality/20050524_18
Eesnäärmevähi hetkesituatsioon
Eesti võrreldes Euroopaga
Eesnäärme skriining Eestis
MIDA ON MAAILMAS
TEHTUD?
Eesnäärmevähi varase avastamise- või
skriininguprogrammide tulemused maailmas
1. Ameerika Ühendriigid
2. Tirooli maakond Austrias
3. Käigusolevad suuremahulised
skriiningprogrammid ja nende esmased
tulemused
Cancer Incidence Rates* for Men,
US, 1975-2001
Rate Per 100,000
250
Prostate
200
150
Lung & bronchus
100
Colon & rectum
50
Urinary bladder
Non-Hodgkin lymphoma
2001
1999
1997
1995
1993
1991
1989
1987
1985
1983
1981
1979
1977
1975
0
*Age-adjusted to the 2000 US standard population.
Source: Surveillance, Epidemiology, and End Results Program, 1975-2001, Division of Cancer Control and
Population Sciences, National Cancer Institute, 2004.
Cancer Death Rates*, for Men,
US,1930-2001
100
Rate Per 100,000
Lung & bronchus
80
60
Stomach
40
Prostate
Colon & rectum
20
Pancreas
Leukemia
Liver
2000
1995
1990
1985
1980
1975
1970
1965
1960
1955
1950
1945
1940
1935
1930
0
*Age-adjusted to the 2000 US standard population.
Source: US Mortality Public Use Data Tapes 1960-2001, US Mortality Volumes 1930-1959,
National Center for Health Statistics, Centers for Disease Control and Prevention, 2004.
PSA testi mõju eesnäärmevähi diagnoosile
ja surmajuhtude sagedusele (USA näide)
• Laiaulatuslik (enam kui 70% sihtrühmast testitud)
office-based skreening on andnud järgnevaid
tulemusi:
– avastatakse vähem metastaseerunud vähivormiga mehi
•
•
•
•
1985-89
2003
2007
Eestis
16%
4%
(www.seer.cancer.gov)
~1% (Loeb ja Catalana 2007)
30-40%
– tänu eelnevale on paranenud 5-aasta elunevus
• 1983-85
• 1999-2000
• Eestis 1990-1994
75%
>99% (Loeb ja Catalana 2007)
52,1% (Sant, Aareleid et al. 2003)
– vähispetsiifiliste surmajuhtude vähenemine 10 aastat peale
laialdast PSA testi kasutuselevõttu 32,5% (Loeb ja
Catalana 2007). Eestis jätkuv kasv?
Eesnäärmevähi varase avastamise
programmi tulemused - Austria
Tirooli maakond Austrias 1993Elanikke 631 410 (307 249 meest)
Kindlustus muutis PSA testi tasuta testiks kõigile 4570 aastastele meestele (n= 65 123)
Kasutati vanusespetsiifilist PSA taset ja vaba PSA%
1993
32,3% sihtrühmast käis testimas
1993-98 enam kui 3/4 sihtrühmast testis ennast
Tirooli programmi tulemused-1
FIGURE 2. Prostate cancer incidence rates in Tyrol by stage in men aged 40 to 79
Tirooli programmi tulemused -2
Age-standardized rate of prostate cancer mortality in Tyrol and in Austria
without Tyrol, mortality data for Austria, 1970–2003. (Oberaigner, 2006)
Eesnäärmevähi skriiningu uuringud
maailmas
• The European Randomized Screening for
Prostate Cancer (ERSPC)
• (Prostate, Lung, Colorectal and Ovarian cancer trial of the
National Cancer Institute)
Eesmärk: kas PSA skriining vähendab
suremust (eesnäärmevähki)
• ERSPC
– 267 994 randomiseeritud meest
– vanuses 55-70 aastat
– 8-s Euroopa riigis
• PLCO
– 60 000 meest randomiseeritud
ERSPC- mõned tulemused 2009
Vähisuremuse (PCa) langus
1. Kogu skriiningugrupis võrreldes kontrolliga 20%
2. Arvestades vaid skriiningus osalenuid 27%
3. Arvestades skriiningus osalenuid ja kontrollgrupi
kontaminisatsiooni - PSA test perearsti
(uroloogide tehtud teste pole arvesse võetud)
31%
(Schröder, 2009; Roobol, 2009)
Eesnäärmevähi varase avastamise
Nõmme projekt
Koostöös Vähiliidu, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti
Regionaalhaigla ja Nõmme Linnaosavalitusega
Projekt on koostatud tuginedes peamiselt edukalt toimivale ja
tulemuslikule programmile Tirooli maakonnas Austrias.
Samuti on arvestatud The European Randomized
screening for Prostate Cancer (ERSPC) programmi avaldatud
andmeid ja viimastel aastatel avaldatud teadusartiklite
tulemusi ning TÜK androloogiakeskuse viimaste aastate
kogemust prostatiidi ja eesnäärmevähi seoste uurimisel Eestis.
Eesnäärmevähi varase avastamise
Nõmme projekt
Subjektid:
Nõmme mehed vanuses 50-70 eluaastat (n=3100)
Planeeritavad uuringud:
1. PSA
2. IPSS (kui valu, siis ka NIH-CPSI) küsimustikud
3. Kõrgenenud PSA tasemega meestel prostatiidi uuringud
(2-klaasi test)
4. Prostatiidi välistamise järel kõrgenenud PSA tasemega
meestel eesnäärme biopsia Viini nomogrammi
(proovitükkide arv sõltub eesnäärme suurusest) alusel
Pilootprojekt Eestis - inimesed
Töö uuritavatega:
Kärt Maanas (õde / arsti assistent) – esmane nõustamine,
vere analüüs ja küsimustikud
Triina Karlson (õde) – vereanalüüs
Arstitöö
- Esmane – kõik keskuse arstid
- Aktiivkäsitlus – Kristo Ausmees
Abiliseks: medvend Mati Kuusemäe
Koordinaator – Margus Punab
Diagnoositud vähijuhtude ravi - koostöös PERH (dr. Ülo
Zirel) ja ITK
Tegevuse põhimõtted kõrgenenud PSA
taseme puhul
• Normi piiriks PSA mediaanväärtus
– Vanuses 50-59 aastat
0,9 ng/ml
– Vanuses 60-70 aastat
1,3 ng/ml
(Chun,2007)
Aktiivkäsitlus meestele, kelle PSA tase ületab kahekordset
mediaanväärtust
– Vanuses 50-59
1,8 ng/ml (~20% meestest)
– Vanuses 60-65
2,5 ng/ml (~20% meestest)
• Aktiivkäsitlus sisaldab eesnäärme põletiku välistamist (2klaasi test)
• Mehed kellel eesnäärme põletikku ei tuvastata (~20%) –
eesnäärme biopsia Viini nomogrammi alusel
• Mehed, kellel leitakse eesnäärme põletik (~80%) ravitakse
seda ja peale ravi teostatakse korduv PSA analüüs.
Tegevuspõhimõtted piiripealse ja madala
PSA taseme puhul
• Äraootav käsitlus nendele, kelle PSA tase jääb mediaani ja
kahekordse mediaani vahele. Nendele soovitatakse korrata PSA
testi 1 aasta pärast. Jälgitakse PSA tõusu kiirust.
• Passiivne käsitlus meestele, kelle PSA tase on madalam kui
vanusspetsiifiline mediaan. Soovitus PSA testi korrata 4 aasta
pärast. Vastavalt ERSPC Rotterdami osa uuringutele on madala
riskiga meestel optimaalne PSA testi korrata 4-aastase vahega.
(Roemeling 2006)
Pilootprojekti eesmärgid
• Välja selgitada eesnäärmevähi levimus Eestis
• Analüüsida eesnäärmevähi skriiningprogrammi
vajadust Eesti oludes.
• Välja selgitada eesnäärmevähi varase
avastamise/skiininguprogrammi kulud Eesti
meditsiinisüsteemi tingimustes
• Välja töötada optimaalne uuringuskeem
eesnäärmevähi varaseks avastamiseks Eestis
• Testida Eesti meditsiinisüsteemi eri etappide
võimekust suuremahuliste mehespetsiifiliste
profülaktiliste programmide läbiviimiseks
Nõmme projekti esimesed
tulemused
Nõmme projekt – grupi kirjeldus
Analüüsitav periood: aprill 2008 - august
2009
Uuritavaid: 878 meest
Keskmine vanus 60,5 aastat
Vanusegruppides:
49-59 aastat 413 meest
60-70 aastat 465 meest
Nõmme projekt – kusemishäired
IPSS
0
50-59a
60 ja vanemad
N=413
N=465
39 9,4%
25
5,4%
kokku
N=878
64 7,3%
1-7
227
8-19
>20
55%
233
50,1%
460 52,4%
125 30,3%
169
36,3%
294 33,5%
21
36
7,7%
57
5,1%
6,5%
Nõmme projekt – alakeha valusündroom
CPSI
0
50-59a
60 ja vanemad
kokku
N=413
N=465
N=878
266 64,4% 304 65,4% 570 64,9%
<4
40
9,7%
44
9,5%
84
4-7
67
16,2%
64
13,8%
131 14,9%
8 ja
enam
23
5,6%
28
6%
51
9,6%
5,8%
Nõmme projekt – aktiivgrupp
Uuritavate arv
%
grupp
114
55,9%
Bx meestekliinikus
16
7,8%
uroloogile
3
1,5%
Bx loobutud halva üldtervise tõttu
8
3,9 %
Keeldusid Bx
30
14,7 % Kadunud uuringute käigus
23
11,3%
PSA langus
8
3,9%
jälgimisel
2
1%
Info puudub
Nõmme projekt – PSA ja PCa
Finasteriidi uuring
Nõmme projekt
Thompson 2004
PSA
BX arv PCa PCa% PCa% PCa%
<2
5
1
20%
2-2,99
33
6
3-3,99
28
11
18,2% 2-4
23,9%
39,3% 28,9% 26,9%
4-4,99
18
6
33,3%
5-6,99
13
4
7-9,99
13
5
30,8% 4-8
34,1%
38,5%
>10
4
3
75%
Tirool (Austria)
Pelzer 2005
PCa%
17%
21%
30%
Nõmme projekt – aktiivgrupp
Biopsia 114 mehel – PCa leid n=36 (31,6%)
Vähi levimus kogu uuritavate grupil
teadaolevate Bx alusel 4,1%
(keskmine PSA Bx+ grupis 4,7, Bx- 4,8!)
Vähi arvatav levimus Eestis -7,3%
(ERSBC Rotterdam 4,9%)
ERSPC v. Nõmme
• Rotterdami I voor 1993-2000
• Nõmme projekt
I voor
Leitud PCa
1014 (4,9%)
Keskmine PSA
2,4 ng/ml
Keskmine PSA (Ca) 11,1
Mediaan PSA (Ca)
5,8
T3-T4 vähke
18,7%
Gleason >6
35,2%
Nõmme
4,1% (7,3%?)
1,7
6,1
3,9
5,5%
Nõmme projekt - sõnumid
1.
2.
3.
4.
Eesnäärmevähi skriining on Eestis teostatav
Tegevusalgoritmide kindel standard
Nõustamise kvaliteet
PCa iseärasused Eestis
1. Madalama PSA väärtuse juures oluliselt suurem
PCa risk
2. Gleason jaotus
3. Multifokaalsed vähid madala PSA juures
5. Vajalik suurem teaduslik uuring
KOKKUVÕTE
• Eesti situatsioon nii meeste tervise kui ka
eesnäärmevähi osas on kriitiline
• PSA testi kasutamine teatud vanuserühmas aitab
avastada eesnäärmevähki varases staadiumis,
• Varases staadiumis vähi avastamine võimaldab
vähendada (vähispetsiifilist) suremust
• Olemas oskusteave ja toimiv infrastruktuur nii
diagnoosi, ravi kui ka ennetamise osas
• Eesnäärmevähi skriining on Eestis vajalik ja
teostatav