Transcript Triin Pappel - Eurokeelehoole

Tõlkijakoolitus Tallinna Ülikoolis
Eurokeele uurimissuunad – mis
tehtud, mis teoksil
KIRJALIK TÕLGE




praktiline tõlkimine
kujundatakse välja strateegiad
erinevate tekstitüüpide tõlkimiseks
terminoloogia
tõlketehnika tundmaõppimine
Tõlkimine toimub eesti keelde ja eeldame
pigem head eesti keele oskust kui
suurepäraseid teadmisi võõrkeeles.
ÜLDEESMÄRK



luua eeldused kujuneda
professionaalseks tõlkijaks
tõsta tõlkija eriala prestiiži ühiskonnas
parandada avaldatavate tõlgete
kvaliteeti
PEALE LÕPETAMIST
Võimalus töötada:

kohalike või rahvusvaheliste tõlkebüroode
juures

suurte organisatsioonide tõlkeosakondades

kirjastustes

FIE-na või oma bürood juhtides
VASTUVÕTUTINGIMUSED






bakalaureusekraad mistahes erialal
väga hea emakeele valdamine
hea võõrkeele oskus ja rahuldav inglise keele
oskus
väga hea kirjalik väljendusoskus
analüüsivõime ja loogiline mõtlemine
üldteadmised ja motivatsioon
Eurokeele teemadel kaitstud
magistritööd
Tuuli Hallang
„Tõlketüübid õigustõlke ajaloos empiirilise
sissevaatega Euroopa Liidu õigusaktide
tõlkimisse”
Kaitstud aastal 2005
Juhendaja Hille Saluäär
Töö koosneb neljast osast:




esimeses antakse ülevaade õigustekstide
eripärast ja nende asetusest tekstitüpoloogias
teises kirjeldatakse õigustõlke ajalugu
kolmandas räägitakse Euroopa Liidu
õigusaktide tõlkimise praktikast
neljandas kirjeldatakse läbiviidud empiirilist
uurimust Euroopa Liidu õigusaktide tõlkimise
kohta
Töö eesmärk


selgitada välja, kas tõlked on pigem
sõnasõnalised või pigem idiomaatilised
kas eri keeltes on kasutatud sama
tõlketüüpi
Uurimuse läbiviimiseks koostas autor
järgmise korpuse:






Euroopa Komisjoni määrused, mille tekstid ja tõlked
on avaldatud Euroopa Liidu veebilehel EUR-Lex
(http://europa.eu.int/eur-lex/lex/en/index.htm)
ajavahemikul 01.01. - 21.01.2005 (välja on jäetud
lisad):
18 ingliskeelset määrust (40 lehekülge, 11 401 sõnet)
tõlked eesti keelde (41 lehekülge, 8 717 sõnet)
tõlked saksa keelde (42 lehekülge, 10 625 sõnet)
tõlked soome keelde (40 lehekülge, 8 469 sõnet)
korpuse üldmaht on 39 212 sõnet
Järeldused



lausete arvu võrdlemisel selgus, et eesti
tõlkijad on originaali laused tõlkinud üksühele
saksakeelsetes tõlgetes leidus kaks erinevust:
ühel korral oli kolm lauset tõlgitud kaheks ja
ühel korral üks lause kaheks
soomekeelsetes tõlgetes oli muudatusi viis.
Kõigil viiel korral on originaali ühelauseline
lõik tõlgitud soome keelde kahe lausena. Neli
muudatust on tehtud preambulis ning üks
regulatiivosas




funktsionaalsete sõnade tõlkimisel on
originaali kõige rangemalt järginud eesti
tõlkijad ja kõige vabamalt on suhtunud
soome tõlkijad
eestikeelsetes tõlgetes oli funktsionaalsete
sõnade väljajätte 14 korral
saksa keeles 18 korral
soome keeles 24 korral
Ingrid Hinojosa
“Terminoloogiline adekvaatsus
õigusaktide tõlgetes Euroopa Ühenduse
toiduvaldkonna õigusaktide näitel”
Kaitstud aastal 2006
Juhendaja Hille Saluäär
Töö koosneb kolmest osast



esimeses osas on antud lühike ülevaade
oskuskeelest ja selle osast õigusaktide keeles
teine osa sisaldab lühiülevaadet Eesti
liitumisläbirääkimistest Euroopa Liiduga
kolmanda peatüki juhatab sisse ülevaade
toiduvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest,
nende eripärast ja tõlkimisest ning sisaldab
uurimust Euroopa Ühenduse toiduvaldkonda
reguleerivate õigusaktide tõlgete kohta
Töö eesmärk



selgitada välja, mis on adekvaatsus
õigusaktide terminite tõlkimisel
mida tuleb tõlkimisel silmas pidada, et
tulemuseks oleks tõlkes adekvaatne
terminivaste
põhjendatakse, miks on adekvaatsete
terminivastete leidmine õigusaktide
tõlkimisel oluline
Järeldused
uurimuses toodud näidete põhjal võib öelda,
et terminite tõlgetes on terminitele esitatud
nõudeid rikutud
Võimalikud põhjused:
 tõlkija asjatundmatus, mis tähendab ka, et
tõlkija ei ole osanud kasutada ja analüüsida
olemasolevaid materjale
 tõlkimisel on segadust tekitanud lähedased
mõisted ja teiste valdkondade õigusaktides
kasutusel olevad samakujulised terminid

Kadi Mihkla
“Võõrsõnad Eesti õigusaktides ja Euroopa
Liidu õigusaktide tõlgetes”
Kaitstud 2010
Juhendaja Hille Saluäär
Töö koosneb kolmest osast



töö esimeses osas antakse ülevaade oma- ja
võõrsõnade kasutamisest eesti oskuskeeles
töö teises osas tuleb juttu võõrsõnaga
tõlkimise probleemidest
töö kolmas osa sisaldab uurimust
struktuuritoetusi käsitlevate ELi õigusaktide
tõlgete ja Eesti õigusaktide kohta.
Analüüsitakse võõrterminite asendamist uute
omasõnaliste terminitega ja kas omavõõrsõna sünonüümia puhul eelistatakse
oma- või võõrterminit (termini innovatsioon
näitel).
Töö eesmärk
uurida, kuidas on rakendatud arusaadavuse
aspekti, lähtudes oma-ja võõrsõna valikust
 võrreldakse võõrsõnade esinemist ELi tõlgitud
õigusaktides ja sama valdkonna riiklikes
õigusaktides
 analüüsitakse valikuid konkreetsete näidete
varal
Võrdluse aluseks on võetud struktuurifondide
kodulehel avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide
tõlked ja sama valdkonna Eesti õigusaktid.

Järeldused

Piiratud parameetrite alusel tehtud
uurimusest selgus, et:
ELi õigusaktide tõlked ja riigi õigusaktid
on väga sarnased võõrsõnade
kasutussageduse poolest.
Koostamisel olevad eurokeele
teemalised magistritööd


Mariliis Tamm
“Euroopa Liidu keskkonnaalase terminoloogia
loome”
Juhendajad: Katrin Hallik, Katre Kasemets
Liisa Lokke
“Õiguskeele maailm”
Korpusmeetodit kasutades keeles esinevate
spetsiifiliste nähtuste välja toomine
õiguskeeles.
Koostamisel olevad eurokeele
teemalised magistritööd

Heidi Saar
“ELi institutsioonide ja detsentraliseeritud
asutuste nimede kasutuse järjepidevus
inglise, eesti, soome, rootsi ja taani keeles
Euroopa Liidu kodulehe näitel”
Juhendaja Hille Saluäär
Koostamisel olevad eurokeele
teemalised magistritööd

Nele Otto.
“Eurokeele paratamatused”
Juhendaja Hille Saluäär
Magistritöö uurib nõudmisi, mida täites
ei saa järgida eesti keele head kasutust
ja tava.