Transcript Suu limaskesta kandidoos

SUU LIMASKESTA KANDIDOOS
Mari Liiva
Hambaarstiteaduse IV kursus
2013
TEKITAJA
Candida albicans kuulub suu normaalsesse
mikrofloorasse – kasvab välja 50% tervetelt
inimestelt saadud külvidest
 Leidub kõige sagedamini keelepära piirkonnas
 Teisi Candida liike võib samuti isoleerida suus
leiduvatest haiguskolletest
 Tihtipeale tegu segainfektsiooniga

Candida parapsilosis
 Candida tropicalis
 Candida pseudotropicalis

KLASSIFIKATSIOON

Akuutne kandidoos
Äge pseudomembranoosne kandidoos ehk soor
 Äge erütematoosne ehk atroofiline kandidoos
 Angulaarne heiliit ehk stomatiit


Krooniline kandidoos
Krooniline erütematoosne ehk atroofiline kandidoos
 Krooniline naastuline ehk hüperplastiline kandidoos
(kandidootiline leukoplaakia)

ÄGE PSEUDOMEMBRANOOSNE KANDIDOOS
EHK SOOR
Esineb vastsündinutel, imikutel, vanuritel
immuunsupresseeritud isikutel, inhaleeritavate
kortikosteroidide kasutamisel, diabeedi,
pahaloomuliste kasvajate korral, peamine
sekundaarne infektsioon AIDS-i haigetel.
 Kliiniliselt:

Teravapiirilised, kreemikasvalged, kohupiimalaadsed
naastud põse limaskestal, igemetel, suulaes, harvem
keelel, neelus, söögitorus koos haavandumisega
 Katu (irdunud epiteel, fibriin, leukotsüüdid,
seenehüüfid) eemaldamisel spaatliga tuleb nähtavale
punetav pind, veritsust ei teki.

SOOR VASTSÜNDINUTEL (1)







Umbes 15% vastsündinutest
Laps nakatub sünnituse käigus, saab nakkuse
sünnitusteedest
Keisrilõikega ilmale tulnud lastel on esinemine väga
harv
Kui ema ravida sünnituse eel Candida-vastaste
ravimitega, väheneb vastsündinu nakatumise risk
dramaatiliselt
Kliinilised nähud tekivad umbes 1 nädal pärast sündi
Tüüpilised esinemiskohad on keel, pehmesuulagi ja
põselimaskest
Tõsisematel juhtudel võib olla haaratud suu
tagumine osa, mis võib viia neelamis- ja hingamisraskusteni
SOOR VASTSÜNDINUTEL (2)
SOOR VASTSÜNDIMUTEL (3)
SOOR IMIKUTEL
Samuti üsna sage
 Sagedane stsenaarium: ema puhastab lapse lutti
oma suus ning sellega kandub Candida emalt
lapsele
 Kliiniliselt avaldub samamoodi nagu
vastsündinutel

SOOR TÄISKASVANUTEL (1)

“Haigete haigus” – kui patsiendil esineb soor, siis
peaks otsima haigust, mis selle esile võis kutsuda












Diabetes mellitus
HIV infektsioon
Leukeemia
Lümfoom
Kartsinoom
Põletikuline soolehaigus
Addisoni tõbi
Tervetel inimestel võivad põhjuseks olla proteesid
Rasedusel ja oraalsetel kontratseptiividel arvatakse
samuti olevat seos kandidoosi tekkega
Antibiootikumide kasutamine soodustab
Oraalsed kortikosteroidid, astmaravimid
Kserostoomia
SOOR TÄISKASVANUTEL (2)
ÄGEDA PSEUDOMOMBRANOOSSE
KANDIDOOSI DIAGNOOSIMINE
Kliiniline pilt on olulisem kui mikrobiaalsed
uuringud
 Positiivse külvi puhul peavad esinema kliinilised
nähud, et saaks diagnoosida
(residentmikrofloora)

ÄGEDA PSEUDOMEMBRANOOSSE
KANDIDOOSI DIFERENTSIAALDIAGNOOS
Lichen planus
 Mõned leukoplaakia vormid
→ kattu ei anna kaabitsaga
eemaldada


Mõned suu hüperkeratootilised
häired

White sponge nevus
→ autosomaalne dominantne,
perekonnas on ka teisi haigeid
ÄGE ERÜTEMATOOSNE EHK ATROOFILINE
KANDIDOOS (1)
Antibiootikumide, GKK kasutamise järel, AIDS-i
haigetel, võib järgneda ägedale pseudomembranoossele kandidoosile
 Kliiniliselt:







Kõige sagedamini on haaratud keel
Punetavad alad keeleseljal, milles filiformsed papillid
kaovad, harva kahjustub suulagi
Haige kaebab põletustunnet suus
Valget kattu ei esine
Punased atroofilised laigud, eriti pärast
antibiootikumteraapiat viitavad kandidoosile
Alati valulik
ÄGE ERÜTEMATOOSNE EHK ATROOFILINE
KANDIDOOS (2)
ÄGE ERÜTEMATOOSNE EHK ATROOFILINE
KANDIDOOS (3)
ÄGE ERÜTEMATOOSNE EHK ATROOFILINE
KANDIDOOS (4)
ANGULAARNE HEILIIT EHK STOMATIIT (1)
Intertriigo, mille teket soodustavad peale
pärmseente bakterid (S. aureus) ja mehaanilised
faktorid (sügav suuvolt, süljevoolus volti, huulte
limpsimine)
 Haigestuvad peamiselt lapsed, täiskasvanud,
kellel on halvasti istuvad proteesid,
insuldihaiged
 Kliiniliselt:

Suunurgas on punetus, nahk matsereerub, tekivad
lõhed ja koorikud
 Haigestunud piirkond on valulik või hell
 Sageli kaasneb krooniline atroofiline kandidoos
 Retsidiveerub ebaregulaarsete ajavahemike järel

ANGULAARNE HEILIIT EHK STOMATIIT (2)
KROONILINE ERÜTEMATOOSNE EHK
ATROOFILINE KANDIDOOS (1)
Proteese ja teisi ortodontilisi vahendeid
kandvatel haigetel, rohkem naistel, olulisel kohal
on limaskesta krooniline ärritus ja bakteriaalne
kolonisatsioon.
 Kliiniliselt:

Kahjustuvad suulagi ja ülemised igemed, võib edasi
levida keelele ja suunurkadesse
 Proteesi toetusalale tekib erüteem ja turse
 Limaskest on läikiv, atroofiline, hiljem võib
lisanduda papillomatoos
 Sageli kaasneb angulaarne heiliit.

KROONILINE ERÜTEMATOOSNE EHK
ATROOFILINE KANDIDOOS (2)
KROONILINE ERÜTEMATOOSNE EHK
ATROOFILINE KANDIDOOS (3)
KROONILINE NAASTULINE EHK HÜPERPLASTILINE
KANDIDOOS (KANDIDOOTILINE LEUKOPLAAKIA) (1)


Tüüpiliselt üle 30 aasta vanustel suitsetavatel
meestel, HIV-positiivsetel
Kliiniliselt:







Põskedel ja keelel ebakorrapärase kujuga, teravapiirilised,
siledad, valkjad naastud, mis spaatliga ei eemaldu
Hüperplastilist ala ümbritseb punetav ääris
Vajab jälgimist kui prekantseroos (rakkude düsplaasia ja
atüüpia), sageli vajalik biopsia
Kõige sagedamini komissuuride piirkonnas, kuid ka
põskedel, suulaes ja keelel.
Lesioonid on tavaliselt asümptomaatilised või tekitavad
minimaalseid vaevusi, kultuurid võivad olla negatiivsed.
Kaebuseks võib olla karedustunne ja vähene valulikkus
suus
Keele keskosa romboidne glossiit on alavorm, mille
puhul keeleselja keskosas on teemandikujuline
kandidootiline naast.
KROONILINE NAASTULINE EHK HÜPERPLASTILINE
KANDIDOOS (KANDIDOOTILINE LEUKOPLAAKIA) (2)
KEELE KESKOSA ROMBOIDNE GLOSSIIT
SUUÕÕNE KANDIDOOSI RAVI

Seenevastane ravi:
Toopiliselt manustatavad klotrimasool, mikonasool
 Toopiliselt manustatav nüstatiin
 Lastel manustatakse ravimit suu limaskestale
geelina või suspensioonina
 Täiskasvanutel vajadusel süsteemne ravi
flukonasooli või itrakonasooliga 100-200 mg päevas
10-14 päeva jooksul


Soodustavate faktorite kõrvaldamine



Põhihaiguse kontrolli alla saamine
Korralik suuhügieen
Proteeside uuendamine, ümberbaseerimine
KASUTATUD KIRJANDUS
Bork, K., Hoede, N., Korting, G. W., Burgdorf, W.
H. C., Young, S. K., Diseases of the Oral Mucosa
and the Lips. W.B.Saunders Company, 1996.
 Kingo, K., Kaur, S., Karelson, M., Silm, H.,
Abram, K., Nahahaigused. Tartu Ülikooli
Kirjastus.

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!