Suu limaskesta kandidoos
Download
Report
Transcript Suu limaskesta kandidoos
SUU LIMASKESTA KANDIDOOS
Mari Liiva
Hambaarstiteaduse IV kursus
2013
TEKITAJA
Candida albicans kuulub suu normaalsesse
mikrofloorasse – kasvab välja 50% tervetelt
inimestelt saadud külvidest
Leidub kõige sagedamini keelepära piirkonnas
Teisi Candida liike võib samuti isoleerida suus
leiduvatest haiguskolletest
Tihtipeale tegu segainfektsiooniga
Candida parapsilosis
Candida tropicalis
Candida pseudotropicalis
KLASSIFIKATSIOON
Akuutne kandidoos
Äge pseudomembranoosne kandidoos ehk soor
Äge erütematoosne ehk atroofiline kandidoos
Angulaarne heiliit ehk stomatiit
Krooniline kandidoos
Krooniline erütematoosne ehk atroofiline kandidoos
Krooniline naastuline ehk hüperplastiline kandidoos
(kandidootiline leukoplaakia)
ÄGE PSEUDOMEMBRANOOSNE KANDIDOOS
EHK SOOR
Esineb vastsündinutel, imikutel, vanuritel
immuunsupresseeritud isikutel, inhaleeritavate
kortikosteroidide kasutamisel, diabeedi,
pahaloomuliste kasvajate korral, peamine
sekundaarne infektsioon AIDS-i haigetel.
Kliiniliselt:
Teravapiirilised, kreemikasvalged, kohupiimalaadsed
naastud põse limaskestal, igemetel, suulaes, harvem
keelel, neelus, söögitorus koos haavandumisega
Katu (irdunud epiteel, fibriin, leukotsüüdid,
seenehüüfid) eemaldamisel spaatliga tuleb nähtavale
punetav pind, veritsust ei teki.
SOOR VASTSÜNDINUTEL (1)
Umbes 15% vastsündinutest
Laps nakatub sünnituse käigus, saab nakkuse
sünnitusteedest
Keisrilõikega ilmale tulnud lastel on esinemine väga
harv
Kui ema ravida sünnituse eel Candida-vastaste
ravimitega, väheneb vastsündinu nakatumise risk
dramaatiliselt
Kliinilised nähud tekivad umbes 1 nädal pärast sündi
Tüüpilised esinemiskohad on keel, pehmesuulagi ja
põselimaskest
Tõsisematel juhtudel võib olla haaratud suu
tagumine osa, mis võib viia neelamis- ja hingamisraskusteni
SOOR VASTSÜNDINUTEL (2)
SOOR VASTSÜNDIMUTEL (3)
SOOR IMIKUTEL
Samuti üsna sage
Sagedane stsenaarium: ema puhastab lapse lutti
oma suus ning sellega kandub Candida emalt
lapsele
Kliiniliselt avaldub samamoodi nagu
vastsündinutel
SOOR TÄISKASVANUTEL (1)
“Haigete haigus” – kui patsiendil esineb soor, siis
peaks otsima haigust, mis selle esile võis kutsuda
Diabetes mellitus
HIV infektsioon
Leukeemia
Lümfoom
Kartsinoom
Põletikuline soolehaigus
Addisoni tõbi
Tervetel inimestel võivad põhjuseks olla proteesid
Rasedusel ja oraalsetel kontratseptiividel arvatakse
samuti olevat seos kandidoosi tekkega
Antibiootikumide kasutamine soodustab
Oraalsed kortikosteroidid, astmaravimid
Kserostoomia
SOOR TÄISKASVANUTEL (2)
ÄGEDA PSEUDOMOMBRANOOSSE
KANDIDOOSI DIAGNOOSIMINE
Kliiniline pilt on olulisem kui mikrobiaalsed
uuringud
Positiivse külvi puhul peavad esinema kliinilised
nähud, et saaks diagnoosida
(residentmikrofloora)
ÄGEDA PSEUDOMEMBRANOOSSE
KANDIDOOSI DIFERENTSIAALDIAGNOOS
Lichen planus
Mõned leukoplaakia vormid
→ kattu ei anna kaabitsaga
eemaldada
Mõned suu hüperkeratootilised
häired
White sponge nevus
→ autosomaalne dominantne,
perekonnas on ka teisi haigeid
ÄGE ERÜTEMATOOSNE EHK ATROOFILINE
KANDIDOOS (1)
Antibiootikumide, GKK kasutamise järel, AIDS-i
haigetel, võib järgneda ägedale pseudomembranoossele kandidoosile
Kliiniliselt:
Kõige sagedamini on haaratud keel
Punetavad alad keeleseljal, milles filiformsed papillid
kaovad, harva kahjustub suulagi
Haige kaebab põletustunnet suus
Valget kattu ei esine
Punased atroofilised laigud, eriti pärast
antibiootikumteraapiat viitavad kandidoosile
Alati valulik
ÄGE ERÜTEMATOOSNE EHK ATROOFILINE
KANDIDOOS (2)
ÄGE ERÜTEMATOOSNE EHK ATROOFILINE
KANDIDOOS (3)
ÄGE ERÜTEMATOOSNE EHK ATROOFILINE
KANDIDOOS (4)
ANGULAARNE HEILIIT EHK STOMATIIT (1)
Intertriigo, mille teket soodustavad peale
pärmseente bakterid (S. aureus) ja mehaanilised
faktorid (sügav suuvolt, süljevoolus volti, huulte
limpsimine)
Haigestuvad peamiselt lapsed, täiskasvanud,
kellel on halvasti istuvad proteesid,
insuldihaiged
Kliiniliselt:
Suunurgas on punetus, nahk matsereerub, tekivad
lõhed ja koorikud
Haigestunud piirkond on valulik või hell
Sageli kaasneb krooniline atroofiline kandidoos
Retsidiveerub ebaregulaarsete ajavahemike järel
ANGULAARNE HEILIIT EHK STOMATIIT (2)
KROONILINE ERÜTEMATOOSNE EHK
ATROOFILINE KANDIDOOS (1)
Proteese ja teisi ortodontilisi vahendeid
kandvatel haigetel, rohkem naistel, olulisel kohal
on limaskesta krooniline ärritus ja bakteriaalne
kolonisatsioon.
Kliiniliselt:
Kahjustuvad suulagi ja ülemised igemed, võib edasi
levida keelele ja suunurkadesse
Proteesi toetusalale tekib erüteem ja turse
Limaskest on läikiv, atroofiline, hiljem võib
lisanduda papillomatoos
Sageli kaasneb angulaarne heiliit.
KROONILINE ERÜTEMATOOSNE EHK
ATROOFILINE KANDIDOOS (2)
KROONILINE ERÜTEMATOOSNE EHK
ATROOFILINE KANDIDOOS (3)
KROONILINE NAASTULINE EHK HÜPERPLASTILINE
KANDIDOOS (KANDIDOOTILINE LEUKOPLAAKIA) (1)
Tüüpiliselt üle 30 aasta vanustel suitsetavatel
meestel, HIV-positiivsetel
Kliiniliselt:
Põskedel ja keelel ebakorrapärase kujuga, teravapiirilised,
siledad, valkjad naastud, mis spaatliga ei eemaldu
Hüperplastilist ala ümbritseb punetav ääris
Vajab jälgimist kui prekantseroos (rakkude düsplaasia ja
atüüpia), sageli vajalik biopsia
Kõige sagedamini komissuuride piirkonnas, kuid ka
põskedel, suulaes ja keelel.
Lesioonid on tavaliselt asümptomaatilised või tekitavad
minimaalseid vaevusi, kultuurid võivad olla negatiivsed.
Kaebuseks võib olla karedustunne ja vähene valulikkus
suus
Keele keskosa romboidne glossiit on alavorm, mille
puhul keeleselja keskosas on teemandikujuline
kandidootiline naast.
KROONILINE NAASTULINE EHK HÜPERPLASTILINE
KANDIDOOS (KANDIDOOTILINE LEUKOPLAAKIA) (2)
KEELE KESKOSA ROMBOIDNE GLOSSIIT
SUUÕÕNE KANDIDOOSI RAVI
Seenevastane ravi:
Toopiliselt manustatavad klotrimasool, mikonasool
Toopiliselt manustatav nüstatiin
Lastel manustatakse ravimit suu limaskestale
geelina või suspensioonina
Täiskasvanutel vajadusel süsteemne ravi
flukonasooli või itrakonasooliga 100-200 mg päevas
10-14 päeva jooksul
Soodustavate faktorite kõrvaldamine
Põhihaiguse kontrolli alla saamine
Korralik suuhügieen
Proteeside uuendamine, ümberbaseerimine
KASUTATUD KIRJANDUS
Bork, K., Hoede, N., Korting, G. W., Burgdorf, W.
H. C., Young, S. K., Diseases of the Oral Mucosa
and the Lips. W.B.Saunders Company, 1996.
Kingo, K., Kaur, S., Karelson, M., Silm, H.,
Abram, K., Nahahaigused. Tartu Ülikooli
Kirjastus.
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!