Transcript TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE

TÖÖÕNNETUS JA
KUTSEHAIGESTUMINE
Jaan Olt
Tööõnnetus
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või
surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet
täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja
hulka arvataval vaheajal või muul tööandja
huvides tegutsemise ajal.
Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi
kergeks, raskeks või surmaga lõppenud
tööõnnetuseks
Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas
töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku
seisundi.
Arst teatab raskest, surmaga lõppenud ja
töötajale ajutise töövõimetuse määramisest
viivitamatult tööandjale ja Tööinspektsiooni.
Tööandja teatab raskest tööõnnetusest
viivitamatult pärast arsti otsuse saamist
Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning
surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata
politseile, Tööinspektsiooni kohalikule
asutusele
Kutsehaigus ja tööga seotud haigus
 Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud
kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna
ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu
kehtestab sotsiaalminister
 Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst
põhjustatud haigus.
 Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna
ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta
kutsehaiguseks.
Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst
saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.
Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst
Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst
kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast
haiguse diagnoosimist tööandjale,
Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja
töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud
arstile.
Tööst põhjustatud haigestumisest teatab
töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie
päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist
tööandjale ja Tööinspektsiooni, esitades
järgmised andmed:
töötaja ees- ja perekonnanime, ameti
haiguse diagnoosimise kuupäeva
haiguse ja selle tekkepõhjused
tööandja ja tema aadressi
Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise
uurimine ning registreerimine
Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja
põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi
tööandja ning milles hääleõigusega peab
osalema töökeskkonnavolinik, selle
puudumisel töötajate usaldusisik.
Tööandja esitab uurimistulemuste kohta
kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide
kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule
asutusele .
Tööandja registreerib kõik tööõnnetused,
kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud
haigestumised ning teeb sellekohased andmed
teatavaks töökeskkonnaspetsialistile,
töökeskkonnavolinikule, töötajate
usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise
andmeid säilitatakse 55 aastat.
Tööandja registreerib tööõnnetuse, näidates
ära järgmised andmed:
 töötaja ees- ja perekonnanimi;
 töötaja ametinimetus;
 tööõnnetuse toimumise aeg (aasta, kuu, päev ja
kellaaeg);
 tööõnnetuse toimumiskoht;
 tööõnnetuse lühikirjeldus;
 tööõnnetuse raskusaste (kerge, raske või surmaga
lõppenud tööõnnetus) ja
 tööõnnetuse raporti allkirjastamise kuupäev.
Arst teatab raskest või surmaga lõppenud
tööõnnetuse tagajärgedest pärast töövõimetuse
määramist kirjalikult või kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis tööandjat ja
tööinspektsiooni vormikohaselt
…füüsilisest isikust ettevõtja korral tööandjat,
kes korraldab töid ja tööinspektsiooni
Juhul kui töötajal toimus nahka läbiv
kokkupuude nakkuskahtlase inimese või
loomaga, millele järgnes ennetav ravi, teatab
arst sellest tööandjale ja tööinspektsiooni
Tööandja teatab töötajaga toimunud rsakest
tööõnnetusest viivitamatult pärast arsti teatise
saamist Tööinspektsiooni kirjalikus või
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
(kannatanu andmed, toimumise koht,
sündmuse lühikirjeldus, tööandja andmed,
teate edastaja).
Kui tööõnnetuse tagajärjeks on nähtav raske
vigastus teatab tööandja Tööinspektsiooni
ning surmaga lõppenud tööõnnetusest
politseile telefoni teel ootamata arsti teatist.
Tööõnnetuse uurimine
Tööõnnetuse uurimise eesmärk on
välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja
põhjused
koguda andmeid tööõnnetuse analüüsiks ja
järelduste tegemiseks
kindlaks määrata tööõnnetuse põhjustest
tulenevad abinõud samalaadse juhtumi
vältimiseks.
Tööõnnetuse uurimise üldnõuded
sündmuskoha vaatlus
 võetakse seletused pealtnägijatelt
Väljavõtted ohutusjuhenditest, õigusaktidest
Juhendamiste läbiviimisest
Ekspertiistulemused
Fotod, skeemid joonised jm
Tööõnnetuse uurimine tööandja poolt
Tööandja uurib tööõnnetuse asjaolusid ja
koostab raporti 10 tööpäeva jooksul
tööõnnetuse toimumisest arvates.
Raske tööõnnetuse korral peab tööandja
säilitama sündmuskoha ja selle juurde
kuuluvad seadmed puutumatuna tööinspektori
saabumiseni või tööinspektorilt
sündmuskohale mittetulemise kohta teate
saamiseni
Tööandja koostab uurimistulemuste alusel
tööõnnetuse raporti kolmes eksemplaris
paberkandjal või sellega võrdsustatud
elektroonilisel kujul. Tööõnnetuse raporti üks
eksemplar jääb tööandjale, teised eksemplarid
saadab tööandja:
töötajale või tema esindajale
Tööinspektsiooni kohalikule asutusele
kolme tööpäeva jooksul tööõnnetuse
raporti allkirjastamisest arvates
Tööandja vormistab tööõnnetuse uurimise
käigus kogutud tõendid ning uurimistulemuste
alusel koostatud tööõnnetuse raporti
tööõnnetuse uurimistoimikuks
Tööandja peab uurimistulemuste alusel
kavandama ja rakendama abinõud
samalaadse tööõnnetuse ärahoidmiseks
Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole
tööõnnetusega, koostab tööandja
töökeskkonnavoliniku või usaldusisiku
osavõtul õnnetusjuhtumi kohta akti, milles
näitab ära õnnetusjuhtumi asjaolud ja uurimise
lõpetamise põhjuse.
Kutsehaigestumise uurimine
On analoogne tööõnnetuste uurimisega
Koostatakse vastav raport
Töö andjale juurdlemiseks ja raporti
koostamiseks aega 20 tööpäeva.