Transcript Lõiming

Kultuuri ja
mitmekultuurilisuse
tähendus.
Kultuuridevahelised
erinevused.
Mitmekultuurilisus
Multikultuursus tähendab ennekõike seda, et ollakse
tolerantsed teiste rahvaste ja nende kultuuriga.
Multikultuurses ühiskonnas elavad kõrvuti eri rahvused,
kokku saavad eri usud ja kombed. Suurlinnades on
multikultuursus teatud määral paratamatu, sest kokku
saavad eri rahvuste esindajad.
Multikultuursus julgustab neid kogukondi ühiskonnas
täiel määral osalema, parandades nende majanduslikku
olukorda ning sotsiaalset ja kultuurilist integratsiooni
vastuvõtvasse kultuuri.
Mitmekultuurilisust võib defineerida pürgimisena jõuda
nii kohalike kui ka uustulnukateni, et arendada kestvaid
suhteid etniliste ja usuliste kogukondade vahel.
Mitmekultuurilisus
Mitmekultuurilisus on tänases ühiskonnas paljusid
rahvusriike iseloomustav tunnus. Ligi paarisajas iseseisvas
riigis elab üle 5000 etnilise rühma ning tuntakse üle 600
erineva keelegrupi.
Teades, et maailmas on umbes 200 rahvusriiki ja 5000 –
6000 rahvuskultuuri, võib öelda, et multikultuurilisus on
pigem seaduspärasus kui erand.
Mitmekultuurilisus
Enne Teist maailmasõda oli Eesti etniliselt võrdlemisi
homogeenne riik – eestlased moodustasid Eesti
rahvastikust 88%. 2009. aastal elas Eestis Statistikaameti
andmeil 71,8% eestlasi ja 28,2% muude rahvuste esindajaid
(venelasi 21,6%, ukrainlasi 2,1%, valgevenelasi 1,2%,
soomlasi 0,8% jt).
Märtsis 2012 lõppenud rahvaloendusel loendati Eestis 1
294 236 püsielanikku. Eestlasena määratles ennast neist
68,7%, venelasena 24,8%, muu rahvusena 4,9%, 1,5% jättis
oma rahvuse määratlemata.
Mitmekultuurilisus
Täna peab Eestit oma koduks veidi alla 1,3 miljoni inimese.
Kuigi suur hulk neist räägib igapäevaselt eesti keelt,
kasutavad paljud emakeelena ka muid keeli, näiteks vene
keelt.
Rahva ja eluruumide loenduse andmetel räägitakse Eestis
emakeelena 157 keelt. Eelmise, aastal 2000 toimunud
loenduse andmetel kõneldi emakeelena 109 keelt.
Loendusel sai märkida emakeelena ka viipekeelt. Eesti
viipekeele märkis emakeelena 147 inimest.
Mitmekultuurilisus
Lõppenud rahvaloendusel said eesti emakeelega inimesed
esmakordselt märkida üles ka eesti keele murdeoskuse.
Mõnd murret oskas 131 243 inimest ehk 10,1% Eesti
püsielanikest.
Kõige enam märgiti Võru murde (87048, sh Setu murraku 12549), Saarte murde (24 520, sh Kihnu murraku - 1320)
ning Mulgi murde (9698) oskust.
Mitmekultuurilisus
Kokku on Eestis esindatud üle 120 erineva rahvuse.
Kõige enam räägitakse emakeelena eesti keelt (886 859 –
68,5%), vene keelt (383 062 – 29,6%) ja ukraina keelt
(8012 – 0,6%). Üle saja rääkijaga emakeeli on Eestis kokku
25.
Seega moodustavad muulased nii rahvuse kui ka emakeele
järgi Eesti elanikest ühe kolmandiku, kellest 29,7% räägib
emakeelena vene keelt.
Mitmekultuurilisus
Multikultuurilise ühiskonna kontekstis on väga olulise
tähtsusega õpetajate teadlikkus sellise ühiskonna
iseärasustest ja ühene arusaam sellega seonduvatest
mõistetest. Selgelt tuleb vahet teha kahel väga olulisel
mõistel – need on assimilatsioon ja integratsioon.
Mitmekultuurilisus
Assimilatsioon mõistena tähendab sarnastumist,
millessegi sulandumist.
Kultuurilise assimilatsiooni põhisisuks on inimese
identiteedimuutus. See väljendub sihtmaa keele ülevõtus
muulaste poolt ka koduse keelena ning antud ühiskonna
kultuurile omaste käitumismallide ja tavade järgimist kuni
nimede muutmiseni välja.
Mitmekultuurilisus
Integratsioon ehk lõiming on laia sisuga mõiste, mis
kõige üldisemalt tähendab ühinemist ja eri elementidest
terviku moodustamist. Integratsiooni sisu on tervikliku
ühiskonna tekkimine ja tema erinevast rahvusest liikmete
osalemine täieõiguslike ja võrdsete subjektidena.
Mitmekultuurilisus
Integratsioon erineb assimilatsioonist eelkõige selle
poolest, et rahvusvähemus säilitab oma kultuurilise ja
keelelise omapära, olles samal ajal suuteline asukohamaa
ühiskonnas edukalt toimima.
Muulased omandavad riigikeele oskuse, kuid säilitavad
oma keele. Integratsiooniprotsessi põhilisteks tunnusteks
on enamuse-vähemuse rollide selge jaotus ühiskonnas ja
mõlemapoolne mitmekultuurilise ühiskonna
aktsepteerimine.
Mitmekultuurilisus
Mitmekultuurilise ühiskonna eduka toimimise eelduseks on
sisserändajate integreerumine sihtmaa kultuuriga.
Integratsioon on mõlemapoolset pingutust nõudev
suhtetüüp. Ühelt poolt tähendab see kohalikku keelde ja
kultuuri sisseelamist muulaste poolt, teisalt ka põhirahvuse
aktsepti mitmekultuurilisele riigile.
Mitmekultuurilisus
Kuna lõimumine tähendab uue terviku kujunemist,
tähendab see ka seda, et kõik sihtmaa elanikud peavad
selles protsessis osalema.
Integratsioon on kõiki sotsiaalse elu tahke haarav protsess
ja seda ei tohi mingil juhul taandada ainult ühele asjale,
näiteks mitte-eestlaste eesti keele omandamisele. On selge,
et integratsioon saab olla vaid pikaajaline, mitut põlvkonda
hõlmav protsess, milles põhirõhk tuleb asetada täna Eestis
üles kasvavale muulaspõlvkonnale.
Mitmekultuurilisus
Euroopa Liidu liikmena tuleb Eestil lähtuda
mitmekultuurilise kasvatuse ja Euroopa Liidu keeleõppe
põhimõtetest.
Õppematerjalide ja õppekava kokkupanekul ei ole lõimingu
ja mitmekultuurilise kasvatuse põhimõtetest lähtuvalt
peetud silmas mitte üksnes eesti keele kui teise keele
õpetamise metoodikat, vaid ka üldkultuuriliste teadmiste
vahendamist.
Lõiming
Lõiming on laia sisuga mõiste, mis kõige üldisemalt
tähendab ühinemist ja eri elementidest terviku
moodustamist.
Kui lõimumine tähendab uue terviku kujunemist,
tähendab see ka seda, et kõik siinsed elanikud peavad selles
protsessis osalema.
Lõiming on kõiki sotsiaalse elu tahke haarav protsess.
Seda ei saa taandada ainult ühele asjale, näiteks mitteeestlaste eesti keele omandamisele.
Lõiming
Eesti ühiskonna lõimimise olemuse kujundavad kaks
protsessi: ühelt poolt ühiskonna sotsiaalne ühtlustumine
eesti keele oskuse ja Eesti kodakondsuse omandamise
alusel ning teiselt poolt etniliste erinevuste säilimise
võimaldamine etniliste vähemuste kultuuriliste õiguste
tunnustamise alusel.
Lõiming
Ühiskonna ühtlustumine tähendab nii eestlaste kui ka
mitte-eestlaste lõimimist neid liitva ühisosa ümber.
Etniliste erinevuste säilitamise võimaldamine tähendab
tingimusi ühiskonnas oma etnilise identiteedi
edendamiseks sellest huvitatud isikute poolt, kes kuuluvad
etnilistesse vähemustesse.
Lõiming
Mitte-eestlaste sihtgrupi puhul väljendub lõimimine
nende barjääride järkjärgulises kadumises, mis praegu
takistavad paljudel mitte-eestlastel olemast
konkurentsivõimelised Eesti tööjõuturul, saamast osa
siinsetest haridusvõimalustest, osalemast kohalikus
kultuuri- ja poliitikaelus.
Need barjäärid on ennekõike seotud eesti keele oskuse ja
kohaliku kultuuri tundmise puudulikkusega, ebakindla
õigusliku staatusega, aga ka kiiretest ühiskonnamuutustest
johtuvate hirmude ja eelarvamustega.
Lõiming
Eestlaste sihtgrupi puhul väljendub lõiming tõrjuva
hoiaku taandumises etniliste vähemuste suhtes
mitmekultuurilise ühiskonnamudeli tunnustamise
kontekstis ning hirmu vähenemises oma rahvusliku
identiteedi ning kultuuriruumi säilimise suhtes.
Kaasamine
Kaasamine - kodanikuühiskonna üks toimimisvorme kodanikuühenduse liikmeskonna või sihtrühma paremini
rakendamine või aktiveerimine oma eesmärkide
teostamisel ja nende üle otsustamisel; avaliku võimu või
äriettevõtete tegevus, mille sihiks on anda kodanikele või
neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid
mõjutavate otsuste tegemisel, sh õigusloomes. Kaasamise
abil on võimalik edendada osalusdemokraatiat ja samas
parandada otsuste kvaliteeti.(Kodanikuühiskonna
lühisõnastik, Mikko Lagerspetz 2007)
Kaasamine
Kaasamise hea tava. Kaasamine peab võimaldama
osalust viisil, mis võtab arvesse nende inimeste huve, keda
ettevalmistamisel olev otsus puudutab. See peab olema
kooskõlas eetika ja demokraatia üldiste põhimõtetega.
Kaasamine pole sätestatud seaduslikult siduvate
dokumentidega. See eeldab kaasamise kavade ning
vastutusvaldkondade kindlaks määramist seaduseelnõude,
avalike teenuste osutamise juhendite, oluliste valdkondlike
arengukavade jt. strateegiliste dokumentide
väljatöötamisel. Vt. osalusdemokraatia; hea valitsemine.
Kaasamine
Kaasamise hea tava on põhimõtete kogum, millest lähtuvalt
teevad koostööd kodanikuühendused, huvigrupid,
avalikkus ja avalik sektor.
Kaasamise hea tava on mõeldud soovituslikuna nii
avalikule sektorile kui ka kodanikuühendustele. Ka
kodanikuühendustel on vajadus oma liikmeid kaasata.
Kokkuleppeid täidetakse alati kahepoolselt ja see tava on
seeläbi lähtekohaks mõlemale osapoolele.
Lõimuv Eesti 2020
Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020” on
jätkudokumendiks kahele varasemale valdkondlikule
arengukavale:
riiklikule programmile „Integratsioon Eesti ühiskonnas
2000–2007” ja
hetkel kehtivale plaanile „Eesti Lõimumiskava 2008–
2013”.
Eesti Lõimumiskava
2008–2013
Lõimumiskava seab endale eesmärgiks jõuda aastaks 2013
olukorda, kus võrreldes 2007. aastaga:
• eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on
kõigil tasemetel paranenud;
• kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on
suurenenud ning erinevused eesti- ja muukeelsete elanike
osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud;
• määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas
on püsivalt vähenenud;
• valdav osa eri rahvustest Eesti elanikke usaldavad üksteist ja Eesti
riiki;
• enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt
Eesti meedia kaudu informatsiooni ja usaldab seda;
• erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel
on vähenenud.
Eesti
Lõimumiskava
2008–2013
Lõimumiskava leiate siit
http://www.kul.ee/index.php?path=0x2x1424x1432
Eesti lõimumispoliitika eesmärgiks on luua kõigile Eesti
elanikele võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks
sõltumata rahvusest või emakeelest. Lõimumisprotsess
vajab riigipoolset toetust, et saavutada parim võimalik
tulemus läbi kompetentse tegevuse. Lõimumise valdkonna
programmidega tegelevad Eestis Integratsiooni ja
Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed kaudu
Siseministeerium, Kultuuriministeerium ning Haridus- ja
Teadusministeerium.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus
Meie Inimesed ehk MISA
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
ehk MISA http://www.meis.ee/est
Sihtasutuse ülesanneteks on ka Eesti ühiskonna
lõimumisprotsesside soodustamine ning sisse- ja
väljarändega seotud tegevuste koordineerimine, vastava
teabe avaldamine ja ülevaadete koostamine.
USULINE
MITMEKESISUS
Religioonil on suur roll miljonite inimeste jaoks maailmas.
Usk jumalasse või jumalatesse annab paljudele inimeste
elule eesmärgi ja tähenduse.
Uskumused, doktriinid ja pühad tekstid sisaldavad nende
jaoks moraaliõpetusi.
Usujuhid, kes neid õpetusi jagavad võivad olla väga
tugevaks ja ka ainsaks eeskujuks inimeste oma hoiakute ja
väärtushinnangute välja kujunemisel.
USULINE
MITMEKESISUS
Religioon on sageli kesksel kohal nii poliitikas,
diplomaatias kui ka sõjas.
Templid, kirikud ja mošeed on tihtipeale kogukonna
keskuseks, osaledes hariduselus ja toetades neid, kes seda
kõige rohkem vajavad, suurendades nende heaolu ja
jagades neile sotsiaalseid teenuseid.
USULINE
MITMEKESISUS
USULINE
MITMEKESISUS
Maailma usundid on väga erinevad, alates põlisrahvaste
hõimuusunditest kuni uute usuliste liikumisteni nagu
näiteks New Age’i ideed.
Suurem osa inimkonnast on ühel või teisel viisil usuga
seotud.
Enam levinud usund on kristlus, mille järgijaid maailmas
on 2 miljardit. Kristluse järel teisel kohal järgijate arvult on
islam (1,5 miljardit), kolmandal hinduism (900 miljonit),
neljandal budism (376 miljonit), teiste usundite esindajaid
vähem.
USULINE
MITMEKESISUS
Vaatamata sellele, et Eesti ei ole iseloomulik eriti suur
religioosne aktiivsus, oleme me ilmselt kõik lähemalt või
kaugemalt oma igapäevaelus (ja võib-olla ka töös) kokku
puutunud erinevate usuliste tõekspidamistega inimestega.
Õpetaja peab kursis olema erinevate usundite ja nendest
tulenevate ühiselu reeglitega erinevates riikides, sest
inimeste usulisi tõekspidamisi tuleb austada.
Rühmatöö
Iseloomustage järgmisi usundeid:
• Kristlus
• Katoliiklus
• Õigeusk
• Budism
• Hinduism
• Islam
• Judaism
• Konfutsianism
• Protestantlus
USULINE
MITMEKESISUS
Perekonna ja seeläbi ka lapse väärtushinnanguid ja
uskumusi mõjutab oluliselt vanemate usuline
orientatsioon.
Uskumused ja väärtushinnangud omakorda määratlevad
inimeste arusaama selle kohta, kes nad on, mis on tõde, mis
on õige ja vale, mida tohib ja mida ei tohi.
Need kodust kaasa saadud väärtushinnangud ja hoiakud
mõjutavad oluliselt lapse käitumist, valikuid ja suhtumisi
ümbritsevasse.
USULINE
MITMEKESISUS
Kui vanemate ja lasteaiaõpetaja väärtushinnangud on
erinevad või isegi konfliktsed, kannatab selle all eelkõige
laps.
Lasteaiaõpetaja ei oma päris kindlasti õigust otsustada
lapse pere usulistest tõekspidamistest tulenevate oluliseks
peetavate väärtuste ja hoiakute sobilikkuse või sobimatuse
üle.
Õpetaja peab olema avatud ja tolerantne ning toetama laste
sallivat suhtumist erinevate tõekspidamistega
rühmakaaslastesse.
RASSILINE JA
KULTUURILINE
MITMEKESISUS
Inimesed eristuvad üksteisest sünnipäraselt rassilise
kuuluvuse või rahvuse poolest, mida on tavaliselt näha ka
visuaalsel vaatlusel füüsiliste tunnuste põhjal (juuksed,
nahavärvus ja näojooned).
Rassiliste ja kultuuriliste erinevuste (nahavärv, eripärane
riietus, peakate jne) kohta esitatavad küsimused võivad
lastel mitmesugustel põhjustel olla erinevad.
RASSILINE JA
KULTUURILINE
MITMEKESISUS
Kuna puudub üldine arusaam, kuidas peaks inimesi
liigitama rahvuse järgi on oluline, et lasteaiaõpetaja selles
küsimuses võtaks ühendust lapsevanematega ja uuriks välja
nende eelistused rahvuse ja rassilise kuuluvuse
selgitamiseks teistele lastele.
Lapsi on võimalik uue rühmakaaslase tulekuks ette
valmistada tutvustades neile erinevate rahvuste ja rasside
esindajate välimust fotode abil.
Välimuselt
Keelelt
Toitumisharjumuste
poolest
Temperamendilt
Riietuse
poolest
Kommetelt
Välimuselt
Riietuse
poolest
Toitumisharjumuste
poolest
Toidunõudeks on hameritel seest tühjaks
õõnestatud ja kuivatatud kõrvitsad.
Mustlased – rändav eluviis.
Kommetelt
Padaungi (Birma, Tai) hõimu eripäraks on
naistele kaelavenituseks seatavad pronksist
võrud.
Hameritel (Etioopia) omapärane
eluviis.
Jaapanlaste
palgisõit.
Kommetelt
Viisakas tervitamine
tähendab Tiibeti
kombe kohaselt keele
näitamist.
Kreeklased ja bulgaarlased raputavad
nõusoleku märgiks pead.
Jaapanlane
kummardab
tervituseks.
Laplased ja eskimod
kasutavad nina tervitamiseks.
Temperamendilt
Türklaste seelikutants
Indiaanlased
Põhjapoolsematel aladel
heledad silmad, nahk,
juuksed.
Lõunapoolsetel aladel
tumedamad juuksed,
nahk , silmad.
• Tume nahavärvus;
• krässus ja paksud
juuksed;
• lai nina.
Aafriklaste ansambel Aba Taano
 Kollakas nahk;
 kõrged põsenukid;
 tumedad, sirged
juuksed;
 mandlikujulised
silmad;
 lai nina;
 vähene
habemekasv.
Erinevad
elutingimuse
d
Erinevad
elutingimus
ed
Religiooni
mõju
Palvetavad moslemid
Juutide Simhat Tora päev
Budistid - naine palveveskiga
Religiooni
mõju
Lourdes‘i katoliiklaste pühakoda
Tiibeti pagulasjuht dalai-laama.
C
A
B
soomlased
hiinlased
innuitid
juudid
vietnamlased
araablased
hindud
ketšuad
aborigeenid
masaid
kristonikkolo.blogspot.com
•
•

























GEO I. Geograafiaõpik põhikoolile. L.
Koppel, Ü. Liiber, E. Saar. Kirjastus
Studium, 2008.
GEO I. Geograafia töövihik põhikoolile. Ü.
Liiber, V. Rootsmaa, E. Saar, L. Koppel, U.
Vessin. Kirjastus Studium, 2008.
fotopesastuudio.blogspot.com
sport.err.ee
somewhereinblog.net
naisteleht.ee
koomastan.blogspot.com
blog.gomaailm.ee
maailmakool.ee
kuklapoolkeral.blogspot.com
ussujamaailm.blogspot.com
roosamanna.ee
kertualiis.blogspot.com
elu24.ee
piareisid.blogspot.com
web.goadventure.ee
kaarlikogudus.eu
marikatom.blogspot.com
yechihamelech.livejournal.com
uudised.err.ee
teretere.eu
loitsija.blogspot.com
8mai.wordpress.com
naerapooleks.com
estour.ee
dropsdesignmustrid.wordpress.com
sodahead.com
http://www.reisijutud.com/wmap.gif
belizenorthrealestate.bz
lasteaed.org
tantsumaraton-disko.onepagefree.com
toiduvennad.wordpress.com
rannu.ee
kylluse.blogspot.com
epl.ee
boards.mulatto.org
divineideas.org
fundacionbataller.org.ar
flickr.com
skyscrapercity.com
good-times.webshots.com
nativewiki.org
gabberface.com
pixcellence.co.uk
perekool.ee
kristonikkolo.blogspot.com
marikatom.blogspot.com
taksvarkki.fi
blog.gomaailm.ee
postimees.ee
ethelkxxk.wordpress.com
ap3.ee
ohtuleht.ee
foorum.soccernet.ee
costumzee.com
Koostas: K. Haljasmets, TDL,
2011 a.
RASSILINE JA
KULTUURILINE
MITMEKESISUS
Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides läbiviidud
uurimused on leidnud, et valgenahalised lapsed eelistavad
enamasti valgenahalist nukku ja samas ka mustanahalised
ja muude vähemusrühmade esindajate lapsed valivad enne
7-aastaseks saamist sagedamini valgenahalise nuku.
Kaaslase valikul aga eelistasid lapsed alates 5. eluaastast
samast rahvusgrupist mängukaaslast. Ka vanemate laste
puhul on iseloomulik eraldumine rahvusgruppide alusel.
RASSILINE JA
KULTUURILINE
MITMEKESISUS
Huvitav on aga asjaolu, et poistel on rahvuse järgi
eraldumist vähem kui tüdrukutel. Eelistus aga ei tähenda
kaugeltki eelarvamust ühe või teise rassi esindajate suhtes.
Laps võib eelistada küll samast rassist mängukaaslast aga
see ei tähenda veel, et ta peaks teise nahavärviga lapsi
millegi poolest halvemaks.
Eelarvamus tähendab teise isiku negatiivset hindamist,
võttes aluseks mingi üldise omaduse nagu sugu, rass või
puue. (Smith & Cowie & Blades 2008: 193 - 194).
RASSILINE JA
KULTUURILINE
MITMEKESISUS
Koos tegutsedes ja mängides märkavad lapsed eripärasid,
mis ilmnevad mõnede laste riietuses (näiteks india naiste
sari, moslemi meeste pikk valge kuub jne) või siis erilistes
peakatetes (näiteks meessoost moslemite heegeldatud
peakate või moslemi naiste pearätt, juudi väike must
mütsike jne).
RASSILINE JA
KULTUURILINE
MITMEKESISUS
Võrreldes katmata kehaosi, märkavad nad, kui mõne lapse
nahavärv on nende omast erinev. Õpetajal peavad valmis
olema faktidest lähtuvad vastused kõigile küsimustele, et
lapsel ei kujuneks negatiivseid mõttemalle ja sellest
tulenevalt rahvuslikku eelarvamust.
RASSILINE JA
KULTUURILINE
MITMEKESISUS
Kultuurilistest erinevustest tulenevalt ei ole mehe ja naise
roll ühiskonnas alati ühesugune ja sageli võib kohata
sugude ebavõrdset kohtlemist.
Islamimaadele on näiteks iseloomulik religiooni poolt
piiratud naiste vabadusaste.
Mõnedes kultuurides omistatakse poiste ja tüdrukute
erinevustele suurt tähtsust, teistes aga ei peeta seda
oluliseks.
Ka progressiivsetes ühiskondades on sugude vaheline
võrdsus pigem eesmärk kui reaalsus.
RASSILINE JA
KULTUURILINE
MITMEKESISUS
Anatoomiliselt on mees ja naine rohkem sarnased kui
erinevad, seega ei ole mingeid bioloogilisi eeldusi nende
ebavõrdseks kohtlemiseks kultuurikontekstis.
Tegelikkuses aga võime näha, et mõnedes kultuurides on
naise positsioon perekonnas ja kogukonnas palju madalam
kui mehe oma.
Soo olulisuses saavad lapsed aru eelkõige oma vanemate
käitumisest: kuidas nad reageerivad oma laste
käitumisviisidele, millist eeskuju nad oma lastele toovad ja
milliste tegevustega ema või isa peres tegelevad
MITMEKULTUURILINE
HARIDUS
Kui ühekultuurilise hariduse puhul põhineb kogu õppekava
etnotsentristilisel alusel ja õppija/lapse kultuurilisetnilisele eripärale ei omistata tähelepanu, siis
mitmekultuurilise õppekava puhul pööratakse üldhariduse
põhimõtete kõrval tähelepanu ka teiste rahvuste ja
kultuuride tundmaõppimisele.
Hariduse üheks üldpädevuste saavutamise valdkonnaks on
vahendada teadmisi, mis aitavad toime tulla
mitmekultuurilises ühiskonnas.
MITMEKULTUURILINE
HARIDUS
Mitmekultuurilises hariduses, võib välja tuua vähemalt
kaks eesmärki:
• tagada vähemusgruppidele teadmised ja oskused, mis on
vajalikud eluks kohalikus kultuuriruumis;
• kohandada haridus ühiskonna iseloomuga, s.o
kultuurilise, rassilise, etnilise ja sotsiaalse
mitmekesisusega.
MITMEKULTUURILINE
HARIDUS
Hariduses ei tohiks olla ainueesmärgiks sihtmaa keele ja
kultuuri tutvustamine ja õpetamine. Oleks loomulik, et
mingitel põhjustel kodumaalt välja rännanud etniliste
rühmade esindajad oleksid huvitatud oma keele, kultuuri ja
identiteedi säilitamisest.
MITMEKULTUURILINE
HARIDUS
Lapse multikultuursele arengule on väga oluline nii see, et
laps oskaks hinnata oma vanemate kultuuri, kui ka see, et
ta oskaks elada teises kultuurikeskkonnas.
Lapsevanemate arusaamine, et lapse kohanemine
multikultuurses ühiskonnas toetub oma kultuuri
tähtsustamisele ja arusaamale, et uus kultuur toob nende
lapse ellu uusi väärtusi, traditsioone ja kombeid, aitab neil
olla oma lapsele toeks.
MITMEKULTUURILINE
HARIDUS
Ka sihtmaa (meie kontekstis Eesti) lastele tuleb kasuks teha
tutvust nende rahvaste kultuuriga, kes iga päev nende
kõrval elavad. Ainult see, mida me hästi tunneme võib
saada meie jaoks oluliseks ja seeläbi ka väärtuslikuks.
Teadmata ja tundmata meie kõrval elavate teiste rahvaste
rahvuslikke, religioosseid, keelelisi jm erinevusi ei ole
võimalik neid ka lastele vahendada ja mõistetavaks teha
igapäevases õppe-kasvatusprotsessis.
KASVATUS MITMEKULTUURILISES
LASTEKOLLEKTIIVIS
Koolieelse lasteasutuse õppe-kasvatustegevuse üks
kandavamaid rolle on eelkoolieas lastele hoiakute ja
väärtushinnangute kujunemiseks eelduste loomine.
Oma igapäevase tegevuse kaudu lasteaiaõpetaja selgitab,
vahendab ja kujundab lapsel väärtushinnanguid.
KASVATUS MITMEKULTUURILISES
LASTEKOLLEKTIIVIS
Väikelaps tegutseb reeglina momendil tekkinud tundmuste
ja soovide ning vahetute muljete ajel.
Kuna käitumine sõltub välistest asjaoludest, siis on lapse
tähelepanu kerge köita, kuid ka kerge kõrvale juhtida.
Kuna lapse käitumine määratakse tundmuste ja soovide
iseloomu poolt, on tähtis selliste tundmuste kujundamine
lapses, mis arvestavad teiste inimeste huve.
KASVATUS MITMEKULTUURILISES
LASTEKOLLEKTIIVIS
Eelkoolieas hakkab laps end identifitseerima teiste
inimestega – eelkõige muidugi oma vanematega, aga ka
vanemate õdede-vendade või teiste talle oluliste
täiskasvanutega sealhulgas ka lasteaiaõpetajatega.
Lasteaiaõpetaja peab igas vanuses lapsele olema oma
isiklike väärtushinnangute, hoiakute ja normidest-reeglitest
kinnipidamisega igapäevaselt eeskujuks.
KASVATUS MITMEKULTUURILISES
LASTEKOLLEKTIIVIS
Laps võtab üle talle oluliste täiskasvanute käitumismallid,
hoiakud, normid ja suhtumised ning sellepärast on
väikelastega kokku puutuvatel ja nendega tegelevatel
täiskasvanutel vaja hoolega jälgida oma käitumist,
reageeringuid, suhtumist teistesse inimestesse ning meid
ümbritsevasse maailma.
Väljendades oma negatiivset suhtumist inimeste või aset
leidvate sündmuste suhtes, kujundame enesele sellest tihti
aru andmata ka lastes nende suhtes sallimatu hoiaku.
KASVATUS MITMEKULTUURILISES
LASTEKOLLEKTIIVIS
Meeles tuleb pidada seda, et laps tajub väga hästi kehakeelt,
mitteverbaalset suhtlemist, ta loeb informatsiooni välja
täiskasvanu hääletoonist ning liigutustest. Laps tajub suure
inimese tegelikke hoiakuid, kuigi sõnades võib täiskasvanu
hoopis midagi muud väljendada.
KASVATUS MITMEKULTUURILISES
LASTEKOLLEKTIIVIS
Toetudes ümbritsevast keskkonnast saadud muljetele ja
elamustele, loob laps mängudes enda jaoks “oma maailma”
– sellise ümbruse, nagu tema tajub ja aru saab.
Laps ise ei suhtu millessegi ega kellessegi eelarvamusega,
kui ta ei näe nii käitumas täiskasvanuid, olgu siis tegu ilmse
kehalise puudega, teistsuguse nahavärviga või teist talle
ausaamatut keelt kõneleva inimesega.
KASVATUS MITMEKULTUURILISES
LASTEKOLLEKTIIVIS
Multikultuurilise kasvatuse üks võtmesõnu ongi sallivus
ehk tolerantsus. See on inimese või ühiskonna
võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada
harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid,
tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse.
Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist,
kuid sisaldab enamasti austust.
KASVATUS MITMEKULTUURILISES
LASTEKOLLEKTIIVIS
Teise suhtes tolerantne inimene suudab mõista erinevusi ja
neid mitte häbivääristada.
Sallivus toetub inimese empaatiavõimele.
Empaatia on seisund, milles inimene tajub teise inimese
tundeid ja motiive.
Oluline roll teiste mõistmise ja tolerantsuse arengus on
lapse emotsionaalsel ja kõlbelisel kasvatusel.
KASVATUS MITMEKULTUURILISES
LASTEKOLLEKTIIVIS
Koolieelses eas lapsed on väga emotsionaalsed ja
egotsentrilised.
Nende tundmused on veel üsna ebapüsivad – sõprus,
mänguasjade ja vahendite jagamine teiste lastega sõltub
suuresti hetke emotsioonide mõjust.
KASVATUS MITMEKULTUURILISES
LASTEKOLLEKTIIVIS
Konkreetsete sündmuste ja situatsioonide põhjal areneb
laste eetiline teadvus, nad hakkavad vahet tegema heal ja
halval.
Hea ja halva seostamisel kindla objektiga on lapse minapildi arengus oluline roll.
See, mida laps tegelike elusituatsioonide kaudu tajub
heana, paigutub tema maailmapilti heana; negatiivsed
kogemused aga halvana.
KASVATUS MITMEKULTUURILISES
LASTEKOLLEKTIIVIS
Neljandaks eluaastaks kujuneb lapsel välja suurem osa
tema mina-pildi alusraamistikust, ta tajub ennast
iseseisvana.
See, kuidas laps ümbritsevat tajub, ei sõltu nüüd enam
täiskasvanu vahendamisest, vaid tema enda mina-pildist.
Sellest tuleneb ka otsene vajadus juba esimestel eluaastatel
multikultuursele kasvatusele tähelepanu pöörata.
Adekvaatse mina-pildi kujunemine loob eeldused
hilisemaks tolerantsuse ja empaatiavõime arenguks.
KASVATUS MITMEKULTUURILISES
LASTEKOLLEKTIIVIS
Ümbritseva maailma tundmaõppimiseks esitab laps
täiskasvanutele küsimusi nähtuste, sündmuste ja asjade
kohta, mida ta ei tunne või ei mõista.
See ongi lapse jaoks loomulik moodus targemaks saada,
paluda läbi küsimuste täiskasvanult abi orienteerumaks
teda ümbritsevas tegelikkuses.
KASVATUS MITMEKULTUURILISES
LASTEKOLLEKTIIVIS
Küsimusi tekitavad kindlasti ka kokkupuuted teisest rassist
ja rahvusest inimestega.
Lapse rassilised eelarvamused saavad alguse teda
ümbritsevatest täiskasvanutest, ilma väliste mõjutusteta on
nad eelarvamustevabad.
Aga see ei tähenda, et lapsed ei märka erinevusi ega esita
küsimusi.
KASVATUS MITMEKULTUURILISES
LASTEKOLLEKTIIVIS
• Miks tema ei räägi nii, et ma aru saaks?
• Miks tema nahk on teist värvi kui minul?
• Miks see poiss väikest musta mütsi kogu aeg kannab?
• Miks tema ei pea (sea)liha sööma?
Kindlasti ei ole selles midagi taunitavat, kui laps selliseid
küsimusi esitab.
Abiks võib olla arvuti. Internetis on võimalik kuulata
paljusid keeli. Mõnikord on lapsel vaja pidevas võõras
keeles olemisest puhata. Siis on hea ja turvaline panna
kõrvaklapid pähe ning kuulata juttu, milles iga sõna on
tuttava kõlaga. Eri keeltes materjali (sh kuulamiseks) leiab
Euroopa pildiraamatute kollektsioonist
http://www.lugemisyhing.ee/index.php?page=183
www.epbcii.org
SOOVITATAV
KIRJANDUS
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Bowker, J. (2004). Maailma usundid. Tallinn: Kirjastus Varrak.
Adams, S., Ganeri, A., Kay, A. (2000). Maad ja rahvad. Tallinn: Kirjastus Varrak.
Gabriel, T., Geaves, R. (2008). … ismid mõistmaks usundeid. Tallinn: Kirjastus
Sinisukk.
Hämen-Antilla, J. (2007). Islami taskusõnastik. Tallinn: Kirjastus Koolibri.
Kindersley, D. (2000). Maad ja rahvad. Tallinn: Kirjastus Varrak.
Kulmar, T. (2006). Üldine usundilugu. Tartu: TÜ Kirjastus.
Partridge, C. (2006). Maailma usundid. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Stoppard, M. (1998). Küsimused, mida lapsed küsivad ja kuidas neile vastata.
Tallinn:
Kirjastus Koolibri
Teeple, J. B. (2004). Maailma ajalugu. Tallinn: Kirjastus Varrak.
Schiller, P., Bryant, T. (2009). Väärtuste raamat. Tartu: Kirjastus Studium.
Larsson, L. (2008). Väike tunneteraamat. Tallinn: Kirjastus Ilo.