Transcript Slaid 1 - Eesti Puuetega Inimeste Koda

Hoolekande korraldus,
Riiklikud toetused, teenused puudega inimestele.
Karin Hanga
Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
14.10. 2011, VÕRU
Ettekandes:
1. Puude mõiste ja puuetega inimeste alane
statistika.
1. Hoolekande korraldus Eestis - abi osutamise
tasandid (sissejuhatus):
• riik,
• maavalitsus,
• kohalik omavalitsus.
2. Riiklikud sotsiaaltoetused puudega inimestele:
• mis on puue, töövõimekaotus?
• dokumendid ja taotlusprotsess.
• toetuste liigid
Kes on puudega inimene?
Puue – väga keeruline mõiste (inimesed/seadus) ja riikidel
erinevad praktikad.
Pika-ajalise puudega inimesed ise tavatsevad öelda, et
puue ei ole haigus (nt püsiva liikumispuudega, nägemisvõi kuulmispuudega inimesed).
Siiski on puudega inimeste hulgas palju neid, kelle puue on
põhjustatud pika-ajalisest haigusest või selle tüsistusest
(diabeet, reumaatilised haigused jm) ja kes püsivalt
tarvitavaid ravimeid.
Samamoodi on väga palju kroonilise haigusega inimesi,
kellel on terviseseisundiga seoses olulisi probleeme ning
lisakulusid ravimitele, nahahooldusvahenditele jm, kuid kellel
ei ole määratud puude raskusastet (nt südamehaigused,
neeruhaigused, psoriaas jpm).
Puude meditsiiniline käsitlus:



Meditsiiniline mudel kujutab puuet kui inimese
individuaalset probleemi, mis otseselt tuleneb
tema haigusest, õnnetusest või mingist muust
terviseprobleemist ja mida saab parandada
meditsiiniliste sekkumistega.
Antud mudeli alusel on puudega inimene haige
ehk patsiendi rollis ja meditsiinitöötaja (või ka
mõni muu spetsialist) on asjatundja, kes teab,
kuidas sekkuda.
Puude meditsiinilise käsitluse kohaselt oli
tavapärane suurte haiglate ja
hoolekandeasutuste ehitamine, selleks, et
tagada järjepidev ravi ja hooldamine puudega
inimestele (st eraldamine tavakeskkonnast).
Puude sotsiaalne käsitlus



Sotsiaalne käsitlus näeb puuet laiemana,
hõlmates ka keskkonna mõju ja selle erinevaid
aspekte.
Puue mitte kui inimese isiklik, temast endast
tulenev probleem, vaid koosmõjus isiku, tema
keskkonna (kaasa arvatud füüsiline keskkond –
ehitised, transport jm) ja sotsiaalse tõkete,
uskumuste ja stereotüüpidega, mis viivad
puuetega inimeste vastu suunatud
diskrimineerimiseni.
Sotsiaalse mudeli kohaselt tuleb/saab kõik
inimesed ühiskonda integreerida, kohandades
selleks keskkonda, hoiakuid-suhtumisi ja
poliitikaid.
Puue Eesti seadusandluses
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus toob välja, et
puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise
struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis
koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike
takistusega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega
võrdsetel alustel.
Selleks, et „määrataks puue“, peab inimestel olema
kõrvalekalle
1. organismi funktsioonides (elundsüsteemide füsioloogilistes
funktsioonides ehk talitlustes) ning
2. organismi struktuurides (keha anatoomilistes osades, nagu
elundid, jäsemed või nende osad).
Kui nimetatud funktsioonides ja struktuurides on olulisi
kõrvalekaldeid või esineb puudumist (nt puudub inimesel jäse),
siis meditsiinilises mõttes on inimesel puue.
Oluline mõista, et:
• tervisekahjustus üksi ei ole veel puue.
• puue on tervisekahjustuse ja keskkondlike,
suhtumuslike takistuste koosmõju tulemus.
• puue on ajas muutuv, kuna
tervisekahjustus, inimese toimetulek ja
keskkond võivad muutuda – paremuse või
halvemuse poole (ravimid, operatsioonid,
uute abivahendite kasutuselevõtt,
keskkonna kohandamine jm).
• Seetõttu ka „puude tõestamine“ teatud
ajaperioodi tagant (-5a). Ei uurita, “kas jalg
kasvab alla”, vaid seda, kas toimetulek on
muutunud, kõrvalabivajadus
suurenenud/vähenenud.
Statistika 2009, 2010, 2011
2009. aastal oli Eestis 118 000 isikut, kellele on
määratud puude raskusaste (8,8% rahvastikust),
2010 -120 432 isikut, kellest:
6408 - lapsed (0-16),
45 734 - tööealised (16-65),
66 225 - eakad (65+...)
2011- 128 087 isikut, kellest
8 572 - lapsi vanuses 0-17.a
51 762 - tööealiseid vanuses 18-64.a
67 753 - eakaid vanuses 65+ …
Sotsiaalministeeriumi andmed 2011.
Esmased puude raskusastme
määramised 2010. aastal
2010.aastal:
puude ekspertiise - 27 708 (puue tuvastati 20 544 juhul)
püsiva töövõimetuse ekspertiise 18 155 (töövõimekaotus
tuvastati 16 804)
Uutest määramistest (20544) olid:
• Lapsed 1845,
• tööealised 12 346,
• eakad 8353.
Keskmine puue 10420, raske puue 8195, sügav puue
1919.
Sagedamini esinevad puudeliigid ja
terviseprobleemid:
•
•
liikumispuue 36,9%,
järgmisel kohal 23 % on “muu puue” (haigused või
selle tüsistused - vereringeelundkonna haigused
(süda, vererõhk jm), lihas- ja luukonna haigused,
kasvajad, närvisüsteemi haigused,
ainevahetussüsteemi haigused (diabeet),
hingamisteede haigused (lastel).
• Psüühikahäireid esineb 16,6% puudega isikutest ning
• liitpuuet 16,3%.
• Vähemal määral esineb vaimupuuet, nägemispuuet,
kuulmishäireid ning keele- ja kõnepuuet.
Püsiva töövõimekaotuse põhjused on üldhaigestumine,
vigastus, vähemal määral kutsehaigus, tööõnnetus,
avarii.
Puude ja töövõimekaotusega inimeste
arvu oluline suurenemine:
Puuetega inimeste arv on 9 aastaga tõusnud 38% võrra.
Töövõimetuspensionäride arv on tõusnud 75%. Samamoodi
on kasvavad riigi kulutused toetusteks ja pensionideks,
inimeste vajadused teenuste ja abi osas.
Põhjusteks:

Elanikkonna vananemine ja vanadusega kaasnevad
mitmed terviseprobleemid, toimetulekuraskused;

?? raske majanduslik olukord, kõrge tööpuudus,
võimaluste vähesus hoolitseda oma tervise eest (nö
tagajärjed) – stress, depressioon, mis tugevalt mõjutab
tervist - inimesed on haigemad;

Laste osas – paranenud teadlikkus ja
diagnoosimisvõimalused, meditsiiniline abi aidata elule väga
väikese sünnikaaluga lapsed, kuid kellel kahjuks võivad
suuremal või vähemal määral jääda püsivaid
tervisekahjustusi; sagenenud käitumishäired, allergiad.
Abivajadus erinevatest valdkondadest:
Puudest tulenevalt vajab inimene sekkumisi ja abi
(teenuste, toetuste jm meetmete näol) mitmetest
sektoritest – nii tervisevaldkonnast, sotsiaalvaldkonnast;
samuti paindlikke töövorme, kohandamist ja abi
töötamisel, hariduse omandamisel jm.
Eestis ei ole „Puuetega inimeste õiguste (kaitse) seadust“,
vaid valdkondlikud seadused (sotsiaal-, tervishoiu-, tööturu,
hariduse jpt valdkondades), mis annavad õigused,
kohustused ja võimalused kõikidele isikutele (sh puudega
isikutele). Siiski on mitmetes seadustes spetsiaalsed
teenused PI-le.
Sageli on raske seadustes ja rakendusaktides orienteeruda.
Hoolekande korraldus Eestis (1)

EV põhiseadus § 28 - Eesti kodanikul on õigus riigi
abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse
korral. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja
kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Põhiseadus jätab
abi liikide, ulatuse ning saamise tingimused ja korra
seadusandja sätestada.

Sotsiaalhoolekande seadus

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus

Tööturuteenuste- ja toetuste seadus

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

Tervishoiuteenuste loetelu, ühistranspordi seadus

jpm.
Hoolekande korraldus Eestis (2):
Puuetega inimestele abi osutamisel on oluline roll
täita nii riigil, maavalitsustel kui kohalikel
omavalitsustel.
Riigi tasandil töötatakse välja poliitikad ja
arengukavad - hoolekannet, tervishoidu, tööturgu
jm valdkondi reguleerivad seadused ja
rakendusaktid (arvestades sh rahvusvahelisest
õigusest tulenevaid kohustusi).
Riigi poolt korraldatakse mitmete puuetega
inimestele vajalike sotsiaaltoetuste/ teenuste
osutamist ja rahastamist:
Riiklikud sotsiaaltoetused PI-le(8 liiki),
Töövõimetuspension,
Riiklikud sotsiaalteenused puudega inimestele.
Eesti sotsiaalhoolekande korraldus
Riiklikult
rahastatavad ja
korraldatavad
sotsiaalteenused
(läbi SKA)
Riiklikult
rahastatavad ja
kohalikul tasandil
(MV, KOV)
korraldatavad
sotsiaalteenused
Rehabilitatsiooniteenu Puuetega inimeste
s
abivahendid
(proteesid, ortoosid ja
muud abivahendid)
Psüühilise
erivajadusega
inimeste eriLaste asendushooldus
hoolekandeteenused (asenduskodu,
perekonnas
hooldamine)
Ohvriabi teenus
Puudega lapse
lapsehoiuteenus
Kohalike
omavalitsuste
korraldatavad ja
rahastatavad
sotsiaalteenused ja
-toetused
Isikliku abistaja ja
tugiisiku teenus
Hooldaja määramine ja
hooldajatoetus
Koduteenused
Päevakeskuse
Hooldamine hk
Eluasemeteenused
Invatransport
Varjupaigateenus
Turvakoduteenus
Maavalitsuste sotsiaal- ja
Tegelevad: tervishoiuosakonnad






Sotsiaalhoolekandepoliitika, -programmide ja projektide korraldamisega maakonnas;
Arengukavade koostamise, teabe edastamisega,
Statistika, aruandlus ja järelevalve
sotsiaalteenuste ja rahaliste vahendite kasutamise
üle jm.
Abivahendite varustamise korraldamisega,
Erinevate tegevuslubade väljastamisega
(asenduskodu teenus, lapsehoiuteenus)
Laste riikliku hoolekandega (lapsendamine,
asenduskodu). Jpm.
Kohaliku omavalitsuse roll:



Järjest enam kohustusi sotsiaalhoolekandes on
riigi poolt üleantud/plaanis anda KOV-dele (nt
hooldajatoetus, teenuste korraldus jm);
Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on KOV
kohustuseks abi vajavatele isikutele
sotsiaalteenuste, -toetuste ja muu abi andmine,
sotsiaaltoetuste vajaduse hindamine ja
maksmine.
Subsidiaarsus põhimõte – inimesele peab abi
andma temale võimalikult lähim instants –
ennekõike vastutab vajalike ressursside
olemasolu ja toimetuleku eest inimene ise,
seejärel perekond, KOV ja riik.
KOV-del erinevad võimalused, teenused/toetused.
Sotsiaalhoolekande seadus, § 26.
Puuetega isikute sotsiaalhoolekanne
Puuetega isikutele teiste inimestega võrdsete võimaluste
tagamiseks, nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja
iseseisvaks toimetulekuks valla- või linnavalitsus:
1)loob võimalused puudest tingitud takistuste vähendamiseks
või kõrvaldamiseks ravi, õpetuse ja tõlketeenustega;
2) loob koostöös pädevate riigiorganitega võimalused
puuetega inimeste konkurentsivõimet tõstvaks
kutseõpetuseks;
3)sobitab koostöös pädevate riigiorganitega töökohti ja loob
rakenduskeskusi;
4) korraldab invatransporti;
KOV kohustused SHS alusel:
5) tagab puuetega inimestele juurdepääsu
üldkasutatavatesse hoonetesse;
6) määrab vajadusel tugiisiku või isikliku
abistaja;
7) korraldab eestkostet ning seab hoolduse.
(2) Valla- või linnavalitsus korraldab abi vajava
puudega isiku toimetuleku sotsiaalteenuste
osutamise, sotsiaaltoetuse maksmise,
vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise teel.
Igal vallal oma võimalused, prioriteedid jm –
ühetaoline abi üle Eesti ei ole kättesaadav.
Mõtted, küsimused?
Riiklikud sotsiaaltoetused puudega
inimestele
Puue lastel, tööealistel ja eakatel;
Puude/töövõimekaotuse määramise protsess
Riiklikud toetused puudega inimestele (8)
Puue lastel ja eakatel (1):
Lastel ja pensioniealistel isikutel tuvastatakse puude
raskusaste lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või
järelevalve vajadusest.
Kõrvalabi või juhendamine - abi osutamine
inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise,
hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või
suhtlemisega.
Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes,
kes oma tegevuse või tegevusetusega võib
tekitada kahju iseenda või teiste elule, tervisele
või varale. (PISTS ph 2)
Puue lastel ja eakatel (2):
1) sügav puue on inimese anatoomilise,
füsioloogilise või psüühilise struktuuri või
funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest
tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi,
juhendamist või järelevalvet
ööpäevaringselt;
2) raske puue - isik vajab kõrvalabi,
juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval;
3) keskmine puue - isik vajab regulaarset
kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma
elamiskohta vähemalt korra nädalas.
Puue tööealistel inimestel:
Puude raskusaste tuvastatakse lähtuvalt piirangutest, mis
esinevad igapäevasel tegutsemisel- ja ühiskonnaelus
osalemisel (osalus on isiku kaasatus elulisse situatsiooni
(suhtlemine, liikuvus, enesehooldus, kodused toimingud,
õppimine, töötamine jm)
Tuvastatakse ka puudest tulenev lisakulu vajadus.
1) sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või
ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud; 2) raske
puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või
ühiskonnaelus osalemine on piiratud; 3) keskmine puue on
inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus
osalemises esineb raskusi.
Tööealised inimesed ja töövõimekaotus
Töövõime kaotus:
1.
Ajutine (hüvitised Haigekassast, ravikindlustuse seaduse
alusel), täpsemalt edaspidi.
2.
Püsiv töövõimekaotus (hüvitised Sotsiaalkindlustusametist,
riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel).
Püsiv töövõimetus võib olla:
•
täielik (100%), kui inimesel esineb haigusest või vigastusest
põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta
ei ole võimeline tööga elatist teenima;
•
osaline (10-90%), kui inimene on võimeline tööga elatist teenima,
kuid haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu
ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd.
TVK % määramisel võetakse arvesse kõiki isikul esinevaid haigusi ja
vigastusi ning nendest põhjustatud funktsioonihäireid
(vt määrus).
Töövõimetuspension
Juhul, kui tuvastatakse püsiv töövõime kaotus ja see
on suurem kui 40% (40-100%), võib isik taotleda riigi
poolt töövõimetuspensioni.
Töövõimetuspension
on
asendussissetulek
ja
kompenseerib seda, et inimene ei saa osaliselt või
täielikult töötada
Olulist rolli mängivad inimese vanus ja töötatud aastad.
Kui inimesele on määratud töövõimekaotus (isegi
100%) ei tähenda, et inimene ei tohi töötada.
Töövõimetuspensioni makstakse edasi, juhul kui
isik leiab uue ja võimetekohase töö.
(www.ensib.ee).
Püsiva töövõimetuse põhjused võivad olla
näiteks:
 Töövigastus, kutsehaigus;
 teenistuskohustuste täitmisel (politsei, piirivalve,
päästeteenistus) saadud vigastus või haigus;
 tuumakatastroofi tagajärjel saadud vigastus;
 vägivallakuriteo tagajärjel saadud vigastus/haigus;
 liiklusõnnetuses saadud vigastus;
 üldhaigestumine.
Puude/töövõimekaotuse
tuvastamise PROTSESS (1):
Puude taotlemise protsessi algatab isik ise (lapse
puhul lapsevanem). SELLEKS:
1. täidab isik arstliku ekspertiisi taotluse, mille
saadab elektroonselt või esitab paberkandja koos
vajalike lisadokumentidega SKA-le.



Ekspertiisitaotluse vormi võib täita ka SKA-s,
vajadusel nõustab SKA töötaja isikut vormi täitmisel
või täidab vormi isiku eest.
Erinevad taotlusvormid lastele ja eakatele ning
tööealistele inimestele.
Isik paneb kirja oma perearsti/eriarsti kontaktid.
Lapsed ja eakad:

Arstliku ekspertiisi taotluses antakse infot
kõrvalabi ja järelevalve vajaduse kohta
(hügieenitoimingud, söömine, riietumine,
liikumine, suhtlemine, abistajad) ning
lisakulude kohta. Samuti hariduse
omandamise ja töökogemuse kohta (juhul,
kui tuvastatakse töövõimetust, eakad).

Panna kirja perearsti/eriarstide kontaktid.

Taotlus edastatakse SKA-le.
Tööealised inimesed
Tööealised inimesed annavad informatsiooni - vt
arstliku ekspertiisi taotluse vorm:
1. kehaliste ja meeleelundkonnaga seotud piirangute
kohta - nägemisel, kuulmisel, kõnelemisel,
liikumisel, liigutamisel.
2. kehadefektide olemasolu (eririietuse kasutamine),
3. hakkamasaamine igapäevaelu toimingutega
(enese eest hoolitsemine, abivahendite
kasutamine, poeskäimine, telefonikasutamine,
valu, tasakaaluhäired, ravimite kasutamine jpm),
4. õpingud, töötamine jpm.
Taotlus edastatakse SKA-le.
PROTSESS (2):
SKA võtab taotluse vastu, sisestab infosüsteemi ja
lähtuvalt isiku poolt antud kontaktandmetest
edastab päringu isiku perearstile/eriarstile
terviseseisundi kirjelduse saamiseks (vt TSK).
Arst(id) täidab tema käsutuses olevate andmete
põhjal terviseseisundi kirjelduse ning esitab selle
Sotsiaalkindlustusametile (paberkandjal,
krüpteeritud kujul e-maili teel).
TSK ei tohi olla täidetud käsitsi.
Kui arstil puuduvad isiku terviseseisundi kohta
vajalikud andmed, märgib ta selle ära vastava
küsimuse juures.
Perearsti/eriarsti hinnang:

Diagnoosid, mis eeldatavalt põhjustavad
püsivat puuet/töövõimetust (RHK 10 alusel),

Kroonilise valu, tasakaaluhäirete esinemine

Vaevused, järelevalve, juhendamise vajadus

Haiguse kulg ja prognoos

Objektiivne leid organsüsteemide kaupa

Ajutine töövõimetus

Ravimite kasutamine
Perearst edastab TSK SKA-le.
PROTSESS (3):



Puudega lapsele saadetakse koju suunamiskiri
rehabilitatsiooniplaani koostamiseks, et
saada lisainfot lapse terviseseisundi,
toimetuleku, teenuste jm vajaduste osas.
Suunamiskirja juures on nimekiri sobivatest
rehabilitatsiooniasutustest. Lapsevanem valib
ise asutuse 21 päeva jooksul ja lepib kokku aja,
millal saab minna reh.plaani koostama.
Reh.asutuses koostatakse reh.plaan ja
saadetakse SKA-sse, kes edastab originaali
lapsevanemale.
PROTSESS (4):
SKA kogub kokku kõik vajalikud dokumendid:
1. arstliku ekspertiisi taotlus
2. terviseseisundi kirjeldus
3. lapse rehabilitatsiooniplaan
ja edastab ekspertarstile ekspertiisi läbiviimiseks.
Ekspertarst ei kohtu isikuga, kuid tuginedes dokumentidele
ja infosüsteemi poolsele arvutusele koostab arvamuse
isiku puude raskusastme ja lisakulude vajaduse kohta,
hindab funktsiooni kõrvalekalde ulatust, võrreldes teiste
samaealiste inimestega ning arvestades suhtumuslike ja
keskkondlike takistuste esinemist ühiskonnaelus osalemisel.
PROTSESS (5):
Tuginedes ekspertarsti arvamusele tuvastab SKA
puude, selle raskusastme ja puudest tulenevate
lisakulude suuruse (ekspertarvamuse kaal on
80% ja taotleja hinnangu kaal 20%).
Vormistatakse kirjalik otsus, mis saadetakse
isikule ja TSK vormistanud perearstile.
VAIDE ESITAMISE VÕIMALUS.
Korduvekspertiis


Puude raskusaste, töövõimekaotuse protsent
määratakse kindlaks ajaks (0.5, 1, 2, 3 ja 5
aastat) ning selle möödudes tuleb ette võtta
sama protsess.
Korduvekspertiisi võib taotleda ka
ennetähtaegselt, kui inimese toimetulek,
terviseseisund vm on oluliselt muutunud.
Õigusaktid
Sotsiaalministri määrused:

Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise
tingimused, kord ja tähtajad, hüvitatavate
lisakulude arvutamise tingimused ja kord ning
nõuded rehabilitatsiooniplaani vormi täitmisele

Püsiva töövõimetuse ekspertiisiks ja puude
raskusastme ning lisakulude tuvastamiseks
vajalike dokumentide loetelu ja vormid,
rehabilitatsiooniplaani vorm

Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja,
põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja
kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu

Töövõime kaotuse protsendi määramise kord
Kui puue on määratud, on inimesel
õigus taotleda riiklikke toetuseid.
Toetused on eesmärgistatud:
1. puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja
rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud
tegevusteks (puudega lapsed, eakad),
2. puudest tingitud lisakulude osaliseks
hüvitamiseks (tööealised).
Taotlemine ja maksmine toimub
Sotsiaalkindlustusameti kaudu (piirkondlikud
pensioniametid üle Eesti)
www.ensib.ee
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus
Riiklikud sotsiaaltoetused PI-le:
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise
puudega lapsele 2011. aastal 69,04 eurot (1080
krooni);
raske või sügava puudega lapsele 80,55 eurot (1260
krooni).
Puudega tööealise inimese toetust makstakse
igakuiselt alates 16,62 eurost (260 kroonist) kuni
53,70 euroni (840 kroonini kuus), sõltuvalt inimese
lisakuludest.
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust
makstakse igakuiselt, keskmise puudega isikule
12.79 eurot (200 krooni; raske puudega isikule 26,85
eurot (420 krooni) ja sügava puudega isikule 40,91
eurot (640 krooni).
Riiklikud sotsiaaltoetused PI-le:
Puudega vanema toetust makstakse igakuiselt kuni 16aastast last (või kuni 19.aastast last kasvatavale isikule,
kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis,
kutseõppeasutuses vm).
Toetuse suurus on 2011. aastal 19,18 eurot (300 krooni).
Õppetoetust makstakse igakuiselt mittetöötavale puudega
õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.―12. klassis,
kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest
tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust ei
maksta juuli- ja augustikuu eest.
Õppetoetuse suurus on vastavalt tegelikele lisakulutustele
2010. aastal 6.39 – 25.57 eurot (100―400 krooni).
Riiklikud sotsiaaltoetused PI-le:
Töötamistoetust makstakse 16-aastasele ja vanemale
töötavale puudega inimesele, kellel on puudest
tingituna tööga seotud lisakulutusi.
Toetust makstakse puudega inimese enda poolt
tehtud kulutuste osaliseks hüvitamiseks kuni 255.7
eurot (4000.- krooni) kolme kalendriaasta
jooksul. Kulutused peavad olema tehtud töötamise
ajal ja olema seotud puudega.
Toetust makstakse vastavalt esitatud
kuludokumentidele inimese avalduse ja selgituse
alusel.
Riiklikud sotsiaaltoetused PI-le:
Rehabilitatsioonitoetust makstakse 16-65-aastasele puudega
inimesele aktiivseks rehabilitatsiooniks kindlates
rehabilitatsiooniasutustes. Toetust makstakse tegelike
rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks 51,14 eurot
(800 krooni), avalduse ja kuludokumendi alusel.
Täienduskoolitustoetust makstakse töötavale puudega
inimesele tööalaseks ja tasemekoolituseks.
Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude
osaliseks hüvitamiseks kuni 613.18 eurot (9600.- eek) kolme
kalendriaasta jooksul. Toetuse taotlemisel tuleb
lisadokumentidena esitada:
 tööraamat või muu töötamist tõendav dokument;
 dokument täienduskoolituskulude kohta.
Toetuse taotlemisel esitada:
1. vormikohane taotlusvorm (kõikide toetuste
puhul ühine vorm);
2. taotleja pass või ID-kaart;
Lisaks sellele esitada lisadokumente, vastavalt
taotletavale toetusele.
www.ensib.ee, rubriik „blanketid“
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus
Küsimused, mõtted?
Aitäh!
[email protected]