Slide 1

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 2

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 3

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 4

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 5

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 6

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 7

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 8

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 9

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 10

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 11

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 12

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 13

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 14

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 15

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 16

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 17

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 18

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 19

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 20

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 21

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 22

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 23

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 24

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 25

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 26

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 27

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 28

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 29

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 30

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 31

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 32

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 33

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 34

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 35

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 36

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 37

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38


Slide 38

Eneseabigruppide tähtsus
Mentorite koolitus
Tartus 17.03.2010.a.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

1

Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja
isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või
olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega
võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et
probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes
määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid
kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste
gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

2

Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik
vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise
ressursi teatud probleemide lahendamiseks.
Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest:
 On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata
 On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

3

Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda.
Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka PõhjaAmeerikas 60.-ndatel aastatel.
Anonüümsete alkohoolikute grupid.
Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma
tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias.
Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati
esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel
aastatel.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

4

Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis
omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda
saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult.
Grupp annab:
 Ühtsus-ja toetustunde
 Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end
ülejäänud maailmast eraldatuna
 Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub
 Võimalusi näha probleeme uues valguses
 Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet
 Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib
saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

5

Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja
energiat.
Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja
planeerimist.
Tuleb endalt küsida:
 Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks?
 Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud
grupiliikmeid?
 Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös
hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp
säilitada.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

6

Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi
sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste
inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel
esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis
sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta
edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe
levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused,
kirikud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

7









Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele
Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni
jõuda
Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam
Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee
või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava
suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus
Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge
tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

8

Planeerimine:
 Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist
 Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus
 Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on
oodata
 Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta
 Valmista ette nimesildid
 Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

9
9

Soovitatav esimese kohtumise plaan:
 Tervitus kohtumise korraldajalt
 Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja
rääkida, kuidas kohtumisest teada said
 Grupi olemuse selgitamine
 Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega
 Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

10








Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks?
Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm
inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele
inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid
Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures
peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja
kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga
harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus)
Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille
kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda
emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi
kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks
eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi
suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib
osa ajast töötada kahe alagrupiga.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

11







Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused,
miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on
realistlikud?
Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad
jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka
omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal
Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

12

Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning
arendada grupi tegevuskava, teha raamistik,
mille piirides grupp tegutsema hakkab.
Teemad, mis seejuures vajavad arutamist,
on alljärgnevad.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

13

Grupp peaks ära määrama:
1. Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi
üldist eesmärki
2. Alaeesmärgid –mingi arv selgelt
väljendatud teemasid, mida käsitletakse

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

14

Valida võib kahe võimaluse vahel:
 “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline
ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi
perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele.
Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta
jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad
uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning
järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi
lahendamiseks sellise vormi on ammendanud.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

15





Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus
võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema
seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle
algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav.
Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt
peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma
endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui
suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis
on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja
tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja
liikuda edasi paranemise suunas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

16



“Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp,
mis kohtub teatud kindla arvu kordi.
Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde
tulla peale teist kohtumist.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

17





Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust.
Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist
tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi
piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega
seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise
suunas.
Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama
järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda
raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end
programmiga siduma kuni lõpetamiseni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

18

Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt
määratleda, näiteks: grupp on avatud
täiskasvanutele hoolduskoormusega
isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16
eluaastastele.
Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele
grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

19



Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –
sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad.
Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle
käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne
grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud
kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

20












Tervitus ja sissejuhatus
Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on
läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt)
Kogemuste jagamine
Antud päeva teema
Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta
Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise
planeerimine
Vaba suhtlemine üksteisega

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

21

Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks
määratud kava. Grupp arutleb probleemide
üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus.
Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse
eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi
tegutsemise kohta.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

22

Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa
nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed
peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel.
Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on
eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused
on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

23








Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust
Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne
sessiooni
Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine
Info jagamine ja levitamine grupis
Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

24

Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või
lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite
olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata
ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid
peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad
olema jagatud igale liikmele.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

25











Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest.
Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks
Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid.
Kõik aktsepteerivad kõiki.
Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada
vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui
nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida
Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda
täielikult olles ise seda kogenud)
Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle
liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis,
kui need ei lange kokku tema eelistustega
Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust
võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma
katkestamiseta
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

26

Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna,
kui igale liikmele eraldi.
Tegevus võiks sisaldada:
 Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine:
tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide
organisatsioonid. Kohtumised ja külastused.


Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupis
ettekannetega.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

27










Suitsiidiga seotud faktid
Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll
Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide
äratundmine ja mõistmine
Kuidas aidata aitajat
Suhtlemisoskused
Enesekehtestamise õppimine jne.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

28

Võimalik riskifaktor

Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale,
kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest
tunnevad ennast väsinuna.

Grupi liige kipub sessiooni domineerima
ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui
võrduse printsiip ette näeb.

Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi
lahendamise protsessi mingisse
staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele
negatiivselt.



Grupp ei tee mingisuguseid edusamme

Mida ette võtta?

Pühenda osa sessioonist arutelule grupi
tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt
ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid
omavahel jagada.

Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni
alguses ja ajalimiidi ületanutele
tuletatakse seda meelde. Võib tekkida
vajadus range ajalise piirangu
sätestamiseks.

Grupi liikmetega peaks rääkima
individuaalselt. Vestus peaks sisaldama
mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme
vajadustele. Võib ka teha ettepaneku
individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks
grupis käimise asemel. Soovitada kohti,
kus inimene võiks abi saada.

Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle
grupi vajadused ning tehke vajalikud
muudatused

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

29

Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi
teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning
probleemidest. Soovitav on kahe liidri
olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv
on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus
mitte üle kahe tunni.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

30

Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse
vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise.
Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida
nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu.
Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud

potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada
patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi
saamiseks.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

31







Grupi liidrite ja liikmete tutvustus
Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus
Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks
Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt
Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine

Esimese sessiooni peamised teemad on lootus ja
universaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab
taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka
teistel esinevad sarnased probleemid.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

32

GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED:




Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta
teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele
Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega
anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad
grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid
ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega
toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele
soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita
kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei
soovi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

33



Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise
probleemiga seotud teemadega, mitte
kõrvaliste asjadega nagu poliitika või
päevauudised.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

34

ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD






universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma
murega üksi;
aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei
häbistata ega süüdistata vastavate probleemide
olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui
teiste suhtes;
lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud
sarnase probleemi korral abi saada;
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

35





mõistmine - koos saadakse kergemini jagu
kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma
käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle
põhjuseid.
Veel on nimetatud empaatiat, positiivset
suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm.
Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem
kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub
uusi suhtlemisvõimalusi.
Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

36

Alzheimeri kohvik kord kvartalis
Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi
gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid
hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas.

Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas.

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

37

Jõudu ja kannatlikkust

eneseabigruppide läbiviimisel!

Galina Podberjoznaja psühholoogperekonnapsühhoterapeut

38