Olgina Kolmsada aastat tagasi saanud kohta läbiv oja alguse lõunapool asuvast järvesilmakesest. Oja vasakul kaldal on allikas, sellest ka kohanimi. See oli Olgina mõisa tuuleveski, mis on kokku lükatud.
Download
Report
Transcript Olgina Kolmsada aastat tagasi saanud kohta läbiv oja alguse lõunapool asuvast järvesilmakesest. Oja vasakul kaldal on allikas, sellest ka kohanimi. See oli Olgina mõisa tuuleveski, mis on kokku lükatud.
Olgina
Kolmsada aastat tagasi
saanud kohta läbiv oja
alguse lõunapool
asuvast
järvesilmakesest. Oja
vasakul kaldal on
allikas, sellest ka
kohanimi.
See oli Olgina mõisa
tuuleveski, mis on kokku
lükatud ja materjal ära
viidud.
Ümbrusest pisut kõrgema
künka peal on säilinud
ebakorrapäraselt
paiknevad kivid, mille kuju
viitab nende
ehitusotstarbelisele
töötlemisele.
Rahvasuu räägib, et
Safti kõrtsus olla
kohalikud talumehed
Äksi kivi kordi
heinakuhja pähe maha
müünud, kivini oli ca
800m ja kõrtsu aknast
paistis ta paraja
heinakuhjana.
Põline vabaksostetud
talu ja üks vähestest
mida sõda ei
purustanud. Sõja ajal
asus ajaloolaste arvates
siin saksa Felldernhalle
staap.
Talumaja ehitatud
1910.a.
19.saj. esimesel poolel
asus männikus
puhkepark. Narva
linnarahvas käis seal
piknike pidamas.
Männikust ei tohtinud
hobuvankritega läbi
sõita.
Saksa sõjavägi kasutas
mõisaparki hobuste pargi
ehk Pferdpargina, seal
raviti lahingutes haavata
saanud hobuseid.
EW sõjavägi kasutas
hooneid suurtükipolgu
asukohana.
Pargialal asub
majutusasutus, säilinud on
põlispärnad ja kohati
kiviaeda.
Esinduslik mõis ehitati
välja 19.sajandil.
Omanikuks oli preili
Herzen, kes suri EW
alguses ja mõisa
paigutati sõjaväeosa.
Peahoone põles maha
1944.a. pommitamisel,
alles jäi magasiait ja
tõllakuur.
Üksik talu metsas.
Enne eluhoonet teest
paremal asus rehi.
Objektil
maaparanduse
kivikuhjatis, kus
mõned tahutud
maakivid ja tellised.