Olgina  Kolmsada aastat tagasi saanud kohta läbiv oja alguse lõunapool asuvast järvesilmakesest. Oja vasakul kaldal on allikas, sellest ka kohanimi.  See oli Olgina mõisa tuuleveski, mis on kokku lükatud.

Download Report

Transcript Olgina  Kolmsada aastat tagasi saanud kohta läbiv oja alguse lõunapool asuvast järvesilmakesest. Oja vasakul kaldal on allikas, sellest ka kohanimi.  See oli Olgina mõisa tuuleveski, mis on kokku lükatud.

Olgina
 Kolmsada aastat tagasi
saanud kohta läbiv oja
alguse lõunapool
asuvast
järvesilmakesest. Oja
vasakul kaldal on
allikas, sellest ka
kohanimi.
 See oli Olgina mõisa
tuuleveski, mis on kokku
lükatud ja materjal ära
viidud.
 Ümbrusest pisut kõrgema
künka peal on säilinud
ebakorrapäraselt
paiknevad kivid, mille kuju
viitab nende
ehitusotstarbelisele
töötlemisele.
 Rahvasuu räägib, et
Safti kõrtsus olla
kohalikud talumehed
Äksi kivi kordi
heinakuhja pähe maha
müünud, kivini oli ca
800m ja kõrtsu aknast
paistis ta paraja
heinakuhjana.
 Põline vabaksostetud
talu ja üks vähestest
mida sõda ei
purustanud. Sõja ajal
asus ajaloolaste arvates
siin saksa Felldernhalle
staap.
 Talumaja ehitatud
1910.a.
 19.saj. esimesel poolel
asus männikus
puhkepark. Narva
linnarahvas käis seal
piknike pidamas.
 Männikust ei tohtinud
hobuvankritega läbi
sõita.
 Saksa sõjavägi kasutas
mõisaparki hobuste pargi
ehk Pferdpargina, seal
raviti lahingutes haavata
saanud hobuseid.
 EW sõjavägi kasutas
hooneid suurtükipolgu
asukohana.
 Pargialal asub
majutusasutus, säilinud on
põlispärnad ja kohati
kiviaeda.
 Esinduslik mõis ehitati
välja 19.sajandil.
Omanikuks oli preili
Herzen, kes suri EW
alguses ja mõisa
paigutati sõjaväeosa.
 Peahoone põles maha
1944.a. pommitamisel,
alles jäi magasiait ja
tõllakuur.
 Üksik talu metsas.
Enne eluhoonet teest
paremal asus rehi.
 Objektil
maaparanduse
kivikuhjatis, kus
mõned tahutud
maakivid ja tellised.