Transcript Pealkiri

IFI7003 Projektijuhtimine
Peeter Normak
[email protected]
Kursuse korraldus
Kursuse materjalid:
Kursuse ajakava:
www.tlu.ee/~pnormak/PJ-2011
4.09: Põhimõisted ja mudelid
2.10: Projektide algatamine (kell 10.00)
16.10: Projektide planeerimine; proj.juhtimise tarkvara
30.10: Projektide täitmine ja lõpetamine
13.11: Mõjufaktorid; tarkvaraprojektide üldküsimused
27.11: Tarkvaraprojektid (kell 10.00)
11.12: Ettekandeseminar
Eksami korraldus
Eksami komponendid:
1.
2.
3.
Eksamitöö esitlus (11.dets.);
Eksamitöö saata aadressile [email protected] hiljemalt 20. dets. Eksamitööd
pannakse aadressile www.tlu.ee/~pnormak/PJ-2011);
Retsensioon ja viie kaasüliõpilase eksamitöö hinnangud saata hiljemalt 18. jaan.
Iga eksamitöö hinnang koosneb hinnatava töö kolme kõige tugevama ja kolme
kõige nõrgema aspekti määratlusest (koos põhjendustega).
Hinde komponendid:
1.
2.
3.
eksamitöö hinne;
esitluse hinne (hindavad ka kaasüliõpilased);
retsensiooni ja hinnangute hinne.
3
Eksamitöö
Eksamitööks võib olla üks järgmistest:
1. Projektiplaan (selleks võib olla ka magistritöö projekt);
2. Mingi osaletud projekti süvaanalüüs;
3. Projektijuhtimise valdkonna mingi probleemi analüütiline käsitlus.
Eksamitöö võib olla tehtud ka meeskonnatööna. Sel juhul peab sellel
olema lisa, milles on täpselt kirjeldatud iga meeskonnaliikme osa
(töö sisu ja maht) eksamitöö koostamisel.
Iseseisvate tööde tegemise skeem
Üliõpilane
Kodutöö
Kodutöö11
Kodutöö
Kodutöö22
Kodutöö 3 3
Kodutöö 4
Kodutöö 5
Õppejõud
Loeng 1
Loeng 2
Loeng 3
Loeng 4
Loeng 5
Loeng 6
Esitlus (11.12)
Seminar (Loeng 7)
Eksamitöö
Retsensioon&Hinnangud
20.dets.
18.jaan.
NB! Kodutöid pole vaja õppejõule saata; neid eraldi ei hinnata.
Kursuse eesmärgid
1) Teadmiste ja oskuste kujundamine projektide
kavandamise ning sellega seotud tegevuste kohta.
2) Projektide efektiivseks täitmiseks vajalike põhiteadmiste
omandamine.
3) Tarkvaraprojektide juhtimise spetsiifika mõistmine.
4.09 loengu kava
1. Projektijuhtimise kursuse taust.
2. Projektide ja projektijuhtimise rollist tänapäeva ühiskonnas.
3. TLÜ informaatika instituut kui näide projektorganisatsioonist.
4. Projekti mõiste.
5. Projektijuhtimise mõiste.
6. Projektijuhtimise raamistikud:
o
Project Management Body Of Knowledge Guide (PMBOK Guide)
o
Project Management Competency Development (PMCD) Framework
o
Project Management Maturity Model (PMMM)
o
Organizational Project Management Maturity Model (OPM3)
7. Projektijuhtimine Euroopa IKT-kompetentside raamistikus e-CF.
Kursuse taust
Suur osa arendustegevusest – sh IT arendusest – toimub
projektipõhiselt.
Kursuse loomine: 1999. a. sügisel Informaatika diplomiõppele.
2001. aasta kontseptsioon: bakalaureuseõpe on eelkõige alamastme
spetsialisti õpe, magistriõpe aga eelkõige keskastme spetsialisti õpe,
st peab sisaldama ka juhiõppe elemente.
Projekti juhtimine on heaks juhiks sobivuse testimise vormiks.
2001: projektijuhtimine viidi bakalaureuseõppest magistriõppesse;
edaspidi fookus muutus IT PJ → PJ.
Kursuse üldiseloomustus:


isiklikule kogemusele tuginev;
rõhuasetus sellele, kuidas teha (s.t. mitte niivõrd sellele, mida teha);
8
Sissejuhatus
Projekt kui turumajanduse üks oluline instrument:
konkurents  spetsialiseerumine  teenuste sisseost  pakkumiskutse.
Projektijuhtimise professionaliseerumine:





Kutsestandardid
Õppekavad ja koolitused
Sertifitseerimine, atesteerimine
Kutseliidud jt spetsialiseeritud institutsioonid
...
Projektijuhtimine on:



valdkondi läbiv, valdkondadeülene.
mittedetermineeritud, kõrge riskimääraga
juhilt lisaks teadmistele-oskustele spetsiifilisi isiksuslikke omadusi eeldav.
Näide: 2001.a USA-s olid edukad vaid 28% tarkvaraprojektidest; keskmine
ajaületus oli 63%, keskmine ülekulu 45%; keskmiselt realiseeriti vaid 63%
funktsioonidest.
9
TLÜ informaatika instituut projektorganisatsioonina
Struktuur:
o Instituudi büroo + õppejõud (90% eelarveline, 10% projektipõhine)
o Haridustehnoloogia keskus (100% projektipõhine)
o Interaktsiooni disaini labor (100% projektipõhine)
Personal:
o Projektide finantseerimisel – 18 inimest
o Eelarvelisel finantseerimisel – 18 inimest
IFI projektid 2011:
o EL teadus- ja arendusprojektid
49%
o Eesti teadusprojektid
26%
o Eesti arendusprojektid
25%
IFI rahvusvaheliste projektide näiteid
- UNESCO “Creation of an Estonian Centre for Educational Software”
+ TEMPUS JEP-12418 “Master Programme in Multimedia and Learning
Systems” (IR, NE, FI; 4,5 MEEK)
+ Visby “Network for Development, Usage and Transfer of New Interactive
Technologies in Multimedia” (SE)
+ EL 6RP projekt iCamp (“Innovative, inclusive, interactive & intercultural
learning campus”; AT, SL, UK, ES, PL, LT, TR, CZ)
+ EL eLearning programm Internet “Grandparents&Grandsons” (IT).
+ EL eContentPlus projekt iCoper („Interoperable Content for Performance in a
Competency-driven Society”; AT, UK, CY, NL, FI, DE, FR, SL, GR, ES, PL,
LT, NO, BE, IT, SE).
11
IFI Eesti-siseste projektide näiteid
+ Avatud Eesti Fondi projekt “Active Learning into Action” (0,3 MEEK).
+ Teaduse sihtfinantseerimise teema “Veebipõhise konstruktivistliku
õpihaldussüsteemi pedagoogilised lähtealused ja rakendusmudelid Eesti
kõrghariduse kontekstis” (0,38 MEEK/a).
+ EL sotsiaalfondi projekt “Uusmeedia õppekava ja uurimisrühm” (2,2 MEEK).
+ Teaduse sihtfinantseerimise teema “Hajutatud arhitektuuriga e-õppe
keskkonnad, nende koostalitlus ja rakendusmudelid” (1,48 MEEK/a).
- EL Struktuurfondi inglisekeelsete õppekavade arendamise programmi projekt
“Interaktiivse tarkvara arendamine” (4,49 MEEK).
+ EITSA projekt “Interaktsiooni disaini õppe- ja teadussuuna väljaarendamine
Tallinna Ülikoolis“ (2,6 MEEK).
12
Personaalsete projektide näiteid
+ DAAD (Deutsche Akademische Austauschdienst) “Poolrühmade esitused” (13
kuud Saksamaal; 150 KEEK).
+ Eesti Teadusfondi grantiprojekt “Kahealuseliste algebrate konstruktsioonid ja
samaväärsus” (75 KEEK/a).
+ Eesti Teadusfondi grantiprojekt “Polügoonitüüpi algebrate
kompaktsusomadused” (40 KEEK/a).
+ Kanada teadusgrant A4494 (20 KEEK).
+ AUCC (Assoc.Univ.Colleges in Canada) grant “Innovation Management at the
Universities” (13 KEEK).
+ Eesti Teadusfondi grantiprojekt “Enesejuhitava õppimise toetamise ja
analüüsimise raamistik avardatud õpikeskkonnas” (190 KEEK/a).
13
Projekti mõiste
Definitsioon. Projekt on ühekordne ajaliselt ja ressurssidega piiratud
ettevõtmine, mis on suunatud mingi kindla ülesande lahendamisele
(lähtudes etteantud ajalistest raamidest ja ressurssidest).
Projekti atribuudid:





eesmärk
algus ja lõpp (kestvus)
tegevused/alaeesmärid
ressursid
tellija, täitja, määramatus/riskid, ...
PRINCE2:
•
•
Projekt on toimimiskeskkond, mis on loodud eesmärgiga tarnida üks või mitu
äritoodet vastavalt määratletud ärijuhtumile;
Projekt on ajutine organisatsioon, mis on vajalik ühekordse eelnevalt
määratletud tulemi loomiseks etteantud aja ja ressursside kasutamisega.
14
Projekti näide
Näide 1 (arendusprojekt). TEMPUS Joint European Project 12418
"Creation of Master Program in Multimedia and Learning Systems":



eesmärgiks magistriõppekava loomine
Algus 15.12.1997, lõpp 14.03.2001
5 alaeesmärki: õppekava, õppejõud, õppematerjalid,
õpikeskkond, juurutus

289 100 EUR

Tellija European Training Foundation


TPÜ, TÜ, TTÜ, EKA, Tampere TÜ, Twente Ülikool, Dublini
Tallagh TI
Konsortsiumil puudus omavaheline koostöökogemus.
Projekti mõiste - järeldus
Projektijuhtimise alaseid teadmisi ja oskusi on vaja kõigil, kes peavad:

täitma mingi ülesanne teatud tähtajaks,

tegelema komplekssete probleemidega, sh. paralleelselt mitme probleemiga,

täitma ülesanded piiratud ressurssidega,

töötama oma ülesande lahendamiseks teiste inimestega,

teadma, milline tulemus tuleb saavutada,

lahendama mittekorrektselt sõnastatud või hägusaid ülesandeid,

arvestama oma ülemuse, kolleegide ja klientide soovide muutumisega jne.
Meetodit, milles lähtutakse viimati loetletud põhimõtetest, nimetatakse
projektmeetodiks.
16
Projekt, visioon ja strateegia
Visioon on vaadeldava objekti kompaktne (1-2 lauset) tulevikuseisundi
kirjeldus tema kõige olulisimate (s.t. objekti kõige adekvaatsemalt kirjeldavate)
näitajate abil.
Strateegia on visiooni (pikaajalise eesmärgi) saavutamise kava.
Momendi
seisundi
Soovitav
seisund
Projektid on strateegia realiseerimise üks olulisi vahendeid.
NB! Projektijuhtimise kursus on kursuse “Infotehnoloogia strateegiline
juhtimine” eeldusaine.
Projekti mõiste - ülesanded
1.
Mille poolest erinevad teineteisest projekt ja programm?
2.
Nimetada magistritöö kirjutamise kui projekti atribuudid.
3.
Kas kapsasupi valmistamist saab käsitleda kui projekti?
4.
Viimastel aastakümnetel on paralleelselt projektide arvuga kasvanud
ka konkurents projektide taotlemisel. Mis võiks olla selle põhjuseks?
5.
Iseseisvalt: tuua näide ebaõnnestunud projektist.
6.
Iseseisvalt: veebi vahendusel tutvu projekti erinevate
definitsioonidega.
18
Projekti elutsükkel - projekti faasid
1. Projekti algatamine (projekti põhieesmärgi määratlemine ning selge
veendumuse kujundamine projekti vajalikkusest ja teostatavusest;
selles faasis peab vastama küsimustele mida? ja miks?):





vajaduse määratlemine ja analüüs (vast.fin.prior-le,efekt,skoobi ulatus),
põhieesmärgi määratlemine,
ressursianalüüs,
võimalike partnerite määratlemine,
projekti esialgse kava koostamine.
2. Projekti planeerimine (projekti täitmise optimaalse skeemi/algoritmi
määratlemine; selles faasis peab vastama küsimusele kuidas?).
3. Projekti täitmine (projekti eesmärgi saavutamiseks vajalike
tegevuste läbiviimine projekti piiranguid arvestavalt).
4. Projekti lõpetamine (projekti tulemist võimalikult suure lisaväärtuse
tekitamine):



tulemuste vormistamine,
dokumentatsiooni arhiveerimine,
tulemustest teavitamine.
19
Projekti elutsükkel - ülesanded
1.
Mille poolest erinevad teineteisest projekti elutsükkel ja projekti
käigus loodava toote elutsükkel?
2.
Olgu kavandatava projekti eesmärgiks koolis kaasaegsete
õpetamismeetodite juurutamine. Millised võiksid olla selle projekti
põhitegevused?
3.
Iseseisvalt: Tuua näide projektist, mille elutsükkel erineb
eelpooltoodust.
4.
Iseseisvalt: mida mõistetakse projektõppe (projektipõhise õppe,
project based learning) all?
20
Projektijuhtimise mõiste
Definitsioon. Projektijuhtimise all mõistetakse teadmiste, oskuste,
vahendite ja tehnikate rakendamist projekti tegevuste läbiviimisel,
saavutamaks projekti nõuete (sh projekti eesmärkide) täitmine.
Projektijuhtimise kolmnurk (project management triangle):
Aeg
Maksumus
Skoop
NB! Tegelik sõltuvus ei ole lineaarne; võrdkülgse kolmnurga asemel on
pigem võrdhaarne!
Projektijuhtimine lahendab sisuliselt optimeerimisülesannet: saavutada
ressursikulu ja tulemi kvaliteedi (skoobi) optimaalne vahekord.
21
Projektijuhtimise pädevusvaldkonnad (PMBOK Guide järgi)
PMBOK Guide: A Guide to the Project Management Body of Knowledge.
Projektijuhtidele vajalikud põhipädevused:

projekti terviklikkuse haldamine
skoobihaldus
ajahaldus
kuluhaldus
kvaliteedihaldus
personalihaldus
kommunikatsioonihaldus
riskihaldus

soetuste haldus, sh alltöövõtud.







Nimetatud põhipädevuste alased tegevused on projekti faase läbivad.
PMBOK Guide on kujunenud projektijuhtimise pädevuste osas sisuliselt
rahvusvaheliseks standardiks (1996.a versiooni vt
http://www.unipi.gr/akad_tmhm/biom_dioik_tech/files/pmbok.pdf).
22
Projektijuhtimise protsessirühmad
Protsess defineeritakse kui tegevuste jada, mis viib teatud
tulemuseni.
Projektijuhtimise protsessirühmad:

algatavad protsessid

kavandavad protsessid

täitvad protsessid

lõpetavad protsessid

kontrollivad protsessid
23
Projektijuhtimise tegevused
Projektijuhtimise tegevused jagunevad üldisteks ja tootespetsiifilisteks.
Üldiste tegevuste süstemaatiline käsitlus on esitatud mudelis PMMM
(Project Management Maturity Model). Üldiste tegevuste näiteid:

Fikseerida projektimeeskonna tööülesanded ja aruandluse süsteem.

Koordineerida ja suunata nii üksikute täitjate kui töörühmade tegevust.

Luua tulemuslikkust toetav töökeskkond.

Ergutada projektimeeskonna pühendumust ja vaimustust.


Informeerida projektiga seotud inimesi pidevalt projekti täitmise käigust
ja täitmisega seotud probleemidest.
Suurendada projektimeeskonna kvaliteeti ja kujundada sellele vastav
optimaalne võimu (õiguste-vabaduste ja vastutuse) struktuur.
Projektijuhtimise artefaktid
Projektijuhtimise artefaktideks on kõikvõimalikud dokumendid ja muud
vahendid, mis reguleerivad ja toetavad projekti täitmist.
Nende hulka kuuluvad näiteks järgmised dokumendid:

Nõuete analüüs.

Projekti esialgne kava.

Projekti ajagraafik.

Projekti muudatuste haldamise kava.

Riskide hindamise tabel.

Kvaliteedikindlustuse põhimõtted.

Saadud kogemuse analüüs (Lessons learned document).
Soovitav on koondada projekti dokumentaalsed artefaktid
vastavasse portfooliosse (NB! Erineb projektide portfooliost).
25
Projektijuhtimine - ülesanded
1.
Mille poolest eelkõige erineb projektijuhtimine üldisest juhtimisest?
2.
Loetleda heade/efektiivsete ja halbade/väheefektiivsete
projektijuhtide olulisemad tunnused.
3.
Milliste projektide korral on projektijuhi erialateadmised olulisemad,
milliste korral vähemolulised?
4.
Millised projektijuhtimise põhipädevused on suuremal, millised
vähemal määral valdkonnaspetsiifilised?
26
Projektijuhtide pädevuste arendamise raamistik PMCD
PMCD raamistik (Project Manager Competency Development
Framework) jaotab projektijuhi pädevused kolme kategooriasse:

teadmised (K, knowledge)

teostamine/oskused (P, performance)

isiksuslikud pädevused (B, personal competency).
Pädevused on hierarhilised ning on kõikides mõõtmetes struktureeritud
järgmiselt:
Üksused (units) → klastrid (clusters) → elemendid → hindamise
kriteeriumid → hindamisjuhiste näited
Teadmiste ja oskuste üksused vastavad PMBOK Guide
pädevusvaldkondadele ning klastrid protsessirühmadele.
Iga pädevust tähistab üldkuju -.#.#.#.# omav indikaator. Nii näiteks
teadmised (K) personalijuhtimise (6) ülesannete täitmisest (3) omab
identifikaatorit K.6.3.
P.1.1.2.4: Projekti terviklikkuse algatamisel, projekti teostatavuse uuringu
raames projekti tehniliste ja mittetehniliste vajaduste hindamine.
27
PMCD raamistiku isiksuslikud pädevused
Tulemuslikkus ja tegutsemine (B.1)




suunatus tulemuslikkusele (B.1.1)
korra, kvaliteedi ja korrektsuse taotlus
(B.1.2)
initsiatiivikus (B.1.3)
informatsiooni otsimine (B.1.4)
Korralduslikkus (B.4)




meeskonnatöö ja koopereerumine (B.4.1)
teiste arendamine (B.4.2)
meeskonna juhtimine (B.4.3)
positsioonilise võimu kasutamine (B.4.4)
Tunnetuslik (B.5)
Abistamine ja teenindamine (B.2)


orienteeritus klientide teenindamisele
(B.2.1)
inimestevaheliste suhete mõistmine
(B.2.2)


Personaalne efektiivsus (B.6)


Mõjusus (B.3)



mõju teistele (B.3.1)
organisatsiooniline teadlikkus (B.3.2)
suhete loomine (B.3.3)
analüütiline mõtlemine (B.5.1)
kontseptuaalne mõtlemine (B.5.2)


enesekontroll (B.6.1)
enesekindlus (B.6.2)
paindlikkus (B.6.3)
kohusetunne (B.6.4)
Vt näidet loengukonspektist!
PMCD - järeldus
Projektijuhtimine seab terve rea nõudeid projektijuhi isiksuslikele
omadustele: projektijuhtimiseks ei piisa ainult teadmistest ja projekti
administreerimise võimekusest, vaid vajalik on ka projektijuhi kui
isiksuse võime protsesse soovitavas suunas mõjutada.
PMCD raamistiku rakendamine
PMCD raamistiku kasutamisel on esmalt vaja määratleda elementide ja
hindamise kriteeriumite relevantsus; antud kontekstis
mitterakendatavad elemendid ja hindamise kriteeriumid tuleks
vaatluse alt välja jätta.
Pädevuste omandamise üldine strateegia seisneb järgmise viie etapi
läbimises:
1)
2)
3)
4)
5)
Rakendatavate elementide ja hindamise kriteeriumite määratlemine,
Soovitava taseme määratlemine,
Hindamine,
Puuduvate pädevuste määratlemine,
Puuduvate pädevuste saavutamine.
Pädevuste hindamise tulemused on soovitatav dokumenteerida,
kusjuures määratleda igas klastris pädevused, milles:
1) ei ole puudusi,
2) on marginaalseid puudusi,
3) on olulisi puudusi.
30
Projektijuhtimise küpsusmudel PMMM
PMMM (Project Management Maturity Model) esitab metoodika
asutuse projektijuhtimise küpsuse/taseme hindamiseks.
Tasemed:
1. Ühtne keel (Common language): projektijuhtimist praktiliselt ei kasutata,
kuid organisatsioon tunnistab selle kasutamise vajadust;
2. Ühtsed protsessid (Common processes): projektijuhtimist kasutatakse,
kuid see ei ole organisatsioonis reguleeritud;
3. Ühtne metodoloogia (Singular methodology): projektijuhtimine tugineb
organisatsioonikultuurile, mitte regulatsioonidele;
4. Võrreldavus (Benchmarking): on olemas projektijuhtimise
kvaliteedimõõdikud, mille abil võrreldakse end oma ala liidritega;
5. Pidev edenemine (Continuous improvement): protsessid on
optimeeritud.
Iga taseme jaoks on välja töötatud selle tunnused, taseme saavutamise
põhitakistused, järgmise taseme saavutamiseks vajalikud
põhitegevused ning taseme saavutatust hinnata võimaldav test.
Näiteks taseme 2 saavutamise põhitakistusteks on töötajate kartus uuenduste
suhtes (“Oleme siiani hakkama saanud, saame edaspidigi”), alluvussuhete
muutumise kartus ning soovimatus avalikustada probleeme ja puudujääke.
31
Organisatsioonilise PJ küpsusmudel OPM3
OPM3 (Organizational Project Management Maturity Model) esitab
metoodika selle hindamiseks, kuivõrd organisatsioonis juurdunud
projektijuhtimise praktika (st projektide ja programmide täitmine ning
portfooliote haldamine) toetab organisatsiooni strateegiliste
eesmärkide saavutamist.
Mudel koosneb kolmest elemendist:



Teadmuselement kirjeldab organisatsioonilise projektijuhtimise ja selle küpsuse
mõisteid, selgitab nende olulisust ja seda, kuidas küpsust võib ära tunda;
Hindamiselement esitab meetodid, protsessid ja protseduurid, mille abil
organisatsioon saab läbi viia oma küpsuse enesehindamise;
Parendamiselement kirjeldab protsessi, kuidas organisatsioon saaks oma küpsust
tõsta.
OPM3 esitab kolm kataloogi: parimad praktikad (ligikaudu 600!),
võimekused, edenemise planeerimine.
Iga parima praktika kohta on antud: neljakohaline identifikaator, nimi, lühikirjeldus ning
millises valdkonnas (projekt, programm, portfoolio) ja millise tegevuse
(standardiseerimine-hindamine-juhtimine-parendamine) raames parim praktika on
rakendatud.
32
Projektijuhtimine Euroopa IKT-kompetentside
raamistikus e-CF
Euroopa IKT-kompetentside raamistik (European e-Competence Framework)
kirjeldab olulisemate IKT-kompetentside valdkonnad (5 valdkonda), iga
valdkonna jaoks kompetentside kirjeldused (kokku 36), nende pädevustasemed
(5 taset) ning toob vajalike teadmiste ja oskuste kohta näiteid.
Vastavus EQF-ile:
IKT-1 = EQF3; IKT-2 = EQF4 ja 5; IKT-3 = EQF6; IKT-4 = EQF7; IKT-5 = EQF8.
Projektijuhtimisega seonduvad kompetentsid:
•Toote või projekti kavandamine (A.4):
e-CF-2 … e-CF-4,
•Projektijuhtimine ja projektiportfelli haldamine (E.2):
e-CF-2 … e-CF-5.
e-CF kompetentsi E.2 pädevustasemete näide
E.2-2: Mõistab ja rakendab projektijuhtimise põhimõtteid ning juhib
lihtsaid projekte, kasutades asjakohaseid meetodeid, tööriistu ja
protsesse.
E.2-5: On laialdaste vastastikuses seoses olevate tööprogrammide
strateegiline juht tagamaks, et infotehnoloogia oleks muutust
võimaldav jõud ning toodaks kasumit kooskõlas ettevõtte üldiste
strateegiliste eesmärkidega. Rakendab laialdasi ärioskusi ja
tehnoloogiaalaseid teadmisi, et välja mõelda ja teostada uudseid
ideid.
Näide oskuste kohta:
S1 – Oskab kindlaks teha projekti riske ja koostada tegevusplaane
riskide leevendamiseks.
Raamistikud ja mudelid - ülesanded
1.
Miks on projektijuhtidel oluline teada üldiste raamistike ja mudelite (sh
PMBOK Guide, PMMM, OPM3) sisu?
2.
Milliste ohtudega peab projektijuht arvestama üldiste raamistike ja
mudelite rakendamisel?
3.
Postimehe (28.05.2008) projektijuhtide klassifikatsioon: 1) vana kooli
mehed, 2) maailma nabad, 3) sebijad, 4) professorid, 5) oivikud.
Iseloomustage nende võimalikke omadusi.
4.
Iseseisvalt: tutvuda PMBOK Guide struktuuri ja sisuga.
5.
Iseseisvalt: leida projektijuhtide tasemete hindamise skaalasid.
6.
Iseseisvalt: leida portfooliote haldamise meetodite kirjeldusi.
35
Kodutöö nr 1
Hinnata enda personaalseid isiksuseomadusi PMCD raamistiku
isiksuslike pädevuste alapunktide B.1.1-B.1.4, …, B.6.1-B.6.4
kaupa.
Hinnata iga alapunkti 5-palliliselt:
1 – antud omaduselt olen väga halb (halvima 10% hulgas)
2 – antud omaduselt olen halb (halvima 25% hulgas)
3 – antud omadus on mul keskmisel tasemel
4 – antud omaduselt olen hea (olen parema 25% hulgas)
5 – antud omaduselt olen väga hea (olen parema 10% hulgas)
Leida saadud hinnete keskväärtus.
Järgmine loeng:
Pühapäev 2. okt. kell 10.00
Teema:
Projektide algatamine