Transcript Abikõlblikud kulud

ABIKÕLBLIKUD KULUD
Riina Penu
tööelu üksus
vanemkoordinaator
SA Innove
Abikõlblik kulu on kulu, mis on
põhjendatud, mõistlik ja projekti
elluviimiseks vajalik, mis on tehtud
kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega
ning mida ei ole varem Euroopa Liidu,
välisabi või Eesti riigi poolt nende
vahendite kaasrahastamiseks
sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest
hüvitatud
Kulud vastavad
projekti eelarvele
ABIKÕLBLIKUD KULUD
Olulisemad lingid, määrused ja
seadused
•
Abimaterjalid meetme 1.3.1 "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine"
projektide rakendajatele
•
Meetme «Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine» avatud taotlemisel
toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri
•
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus
•
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord
•
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord
•
Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel
toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord
•
Riigihangete kohustuslastele: “Riigihangete seadus”
MITTERAHALINE SISSEMAKSE (1)
Mitterahalise sissemakse eelduseks on kulu tekkimine tavasituatsioonis
Mitterahalise sissemakse planeerimisel peab arvestama järgmist:
• mitterahalist sissemakset võib projekti raames anda isik või asutus, kes ei ole
toetuse saaja ega partner
• isik või asutus, kes ei ole toetuse saaja ega partner ja kes pakub tasuta ruumi või
vabatahtlikku tööd, peab olema nõus selle kasutamisega mitterahalise
sissemaksena vastava projekti jaoks
• mitterahaline sissemakse peab olema välja toodud toetuse taotluses (selgelt
eristatud eelarve seletuskirjas ja vormis C)
• mitterahaline sissemakse peab olema projekti eelarves näidatud toetuse saaja või
partneri omafinantseeringuna, sõltuvalt sellest, kes oleks tavasituatsioonis rahalise
kulu kandja
• kulu peab vastama kõikidele abikõlblikkuse reeglitele
• mitterahaliste sissemaksete summa ei või ületada omafinantseeringu kogusummat
• mitterahalisi sissemakseid ei või kajastada keskmisest turuhinnast suurematena
Mitterahaline sissemakse on abikõlblik kulu, kui tegemist on:
1) tasuta ruumide pakkumisega projekti sihtgrupile suunatud tegevusteks
2) vabatahtliku töö tasuta pakkumisega
MITTERAHALINE SISSEMAKSE (2)
Tasuta ruumide projekti kasutusse andmine
• Üürihinna määramise aluseks on vähemalt kuus kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust
kehtinud hinnakiri. Hinnakirja puudumisel peab ruumi üüri väärtus olema hinnatud sõltumatu
kvalifitseeritud hindaja poolt
• Sõltumatu hindajana arvestatakse Eestis tegutsevate suuremate krediidiasutuste poolt
aktsepteeritavaid kinnisvarahindajaid (nimekiri on Eesti Panga kodulehel)
• Eksperdi hinnang peab sisaldama analüüsi, mille alusel saab kinnitada, et ruumi üürihind vastab
turu keskmisele hinnale antud piirkonnas või on sellest madalam
• Ruumide üüri mitterahalise sissemakse hindamisega ja selle väärtuse tõendamisega seotud kulud
on abikõlblikud, kuid nimetatud kulud peavad olema väiksemad ruumide tasuta kasutada andmise
näol tehtavatest mitterahalistest sissemaksetest
Vabatahtliku töö pakkumine
• Vabatahtliku tasuta töö väärtus peab olema kindlaks määratud selleks tööks kulutatud aja ja tehtud
töö eest tavaliselt makstava tunni-, päeva-, nädala-, kuu- või ühikumäära järgi
• Toetuse saaja või partneri heaks töölepingu, ametisse nimetamise käskkirja või võlaõigusliku
lepingu alusel töötava isiku vabatahtlik töö või tasuta lisatööülesannete täitmine ei ole abikõlblik.
• Vabatahtlikku tööd tehakse oma vabast ajast ja selle eest ei saa tasu ning peetakse tööajatabelit.
• Mitterahalise sissemakse hulka ei arvestata töötasult makstavaid makse (netotunni- või ühikumäär)
• Mitterahalisest sissemaksest võib vabatahtliku töö tasuta pakkumine moodustada kuni 20%
projekti omafinantseeringust aga mitte rohkem kui 6390 eurot
VÕRDLEVAD PAKKUMISED
Rohkem kui ühe pakkuja korral kohustub toetuse saaja asjade ja teenuste hankimisel alates 3200
eurost (käibemaksuta) võrdlema pakkumusi ja tagama, et partner võrdleks pakkumusi.
Soovitame koostada pakkumiskutse, kus on toodud välja, mis on täpne teenuse sisu (ostetava
asja kirjeldus), lepingu täitmise periood, kvalifitseerimise- ning hindamiskriteeriumid ja
lisatingimused (kas teenuse täitmisel kaasnevad sõidu- või sidekulude katmine). Pakkumised
küsida kirjalikult või meili teel. Pakkumiskutsele soovitame lisada ka pakkumuse vormi.
Peale pakkumiste saamist koostatakse hinnapakkumiste võrdlustabel või protokoll, kus
põhjendatakse eduka pakkumise valikut ja esitatakse koos tekkinud kuludega kõik dokumendid
rakendusüksusele.
Eelarve põhjal on kulud jaotatud
1. Projekti administreerimisega seotud kaudsed kulud
2. Projekti otsekulud
2.1 Projekti administreerimisega seotud kulud
2.2 Projekti sisutegevuste kulud
2.3 Rahvusvahelise koostööga seotud kulud
2.4 Projekti ettevalmistamise ja teavitamisega seotud kulud
Projekti kaudsete kulude osakaal projekti otsekuludest võib olla:
kuni 20% projektil kogukuludega 19 200 - 191 734 eurot;
kuni 16% projektil kogukuludega 191 735 - 319 558 eurot;
kuni 10% projektil kogukuludega alates 319 559 eurost.
Töötasud, lähetuste ja transpordikulud (1)
Kulud
NB!
Kulurida1.1
1.1
Kulurida
• Töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja
ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel;
• kinnipidamised ja seadustest tulenevad maksud (tulu-, sotsiaal-, kohustusliku
kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksed)
• puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt
„Töölepingu seaduses” sätestatud korrale. Projektiga seotud puhkusepäevade
arvestus tuleb esitada lepingu lõppemisel(koos lõpparvega) ja koos viimase
VMT-ga.
• seadustest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud
hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;
• Projekti personali töötasud peavad olema kooskõlas asutusesisese või Eesti
keskmise palgatasemega vastavasisulise töö eest
• Kui töötaja teeb projekti heaks tööd võlaõigusliku lepingu alusel ja muud tööd
samas asutuses töölepingu alusel, on projekti raames täidetavate ülesannete
lisandumise tõenduseks üleandmise-vastuvõtmise akt või tööajatabel.
Üleandmise-vastuvõtmise akt peab lisaks andmetele töö üleandmise ja
vastuvõtmise kohta sisaldama tehtud tööde/tegevuste ülevaadet
Töötasud, lähetuste ja transpordikulud (2)
Kulud
NB!
Kulurida 1.1
• Lähetuskuludeks on lähetuse ajal tekkinud majutus-, toitlustus-ja
sõidukulud
• Transpordikulud on ühissõiduki ja isikliku sõiduauto kasutamise kulud
• Isikliku sõiduauto kulud on abikõlblikud projektis tehtavate sõitude osas
ja hüvitatakse vastavalt kehtivale määrusele (kuni 0,30 €/km; kuni 256.€ kalendrikuus). Kui asutusesiseselt pole hüvitismäära kehtestatud või
tegu on võlaõigusliku lepinguga teenust osutava isikuga, tuleb arvestust
pidada kulupõhiselt.
• Päevarahad, majutuskulud ja mootorsõiduki kasutamise kulud on
abikõlblikud vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele
mittekuuluvate piirmäärade ulatuses
• Kõik erisoodustusena käsitletavad majutus- ja sõidukulud on mitteabikõlblikud
(ka erisoodustusmaks)
• Kui võlaõiguslikus lepingus on kokku lepitud päevaraha, majutuskulu või
mootorsõiduki kasutamise kulu hüvitamine või nimetatud kulusid hüvitatakse
projektis osalevatele teistele isikutele, loetakse päevaraha, majutuskulu või
mootorsõiduki kasutamise kulud abikõlblikeks vastavates õigusaktides
kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.
Põhivara amortisatsioonikulud
Kulurida 1.2; 2.2.12
Kulud
• Varem soetatud inventari amortisatsioonikulu on võimalik
planeerida projekti juhul, kui seda kasutatakse konkreetse projekti
tegevuste elluviimiseks.
• Põhivara piirmäär kehtestatakse organisatsiooni raamatupidamise
sise-eeskirjadega, eraldi projektiga seotud inventari ostmiseks
määra kehtestama ei pea.
• Kui projekti tarbeks planeeritakse soetada inventari, mis peale
soetamist põhivarana arvele võetakse, tuleb see kulu planeerida
inventari kulureale.
NB!
• Kui toetuse taotleja on riigiasutus, ei ole amortisatsioonikulud projektis
abikõlblikud
Üldkulud
Kulud
NB!
Kulurida 1.3
•
•
•
•
•
•
kulud bürootarvetele (bürootarvete hulka ei loeta kontoritehnikat ja –sisustust)
kulud sideteenustele
infotehnoloogia (serverid ja võrgud) ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud
kommunaalkulud
ruumide, sealhulgas ruumidega kaasneva maa üürikulu
ainult projektiga seotud pangakontode avamise ja haldamise kulud ning
ülekandetasud, kui pangakonto on projektis vajalik
• valveteenuse, välja arvatud valehäirete kulud
• maamaks
• Üldkulud on abikõlblikud, kui need põhinevad projekti rakendamise tegelikel
kuludel ja neid on arvestatud abikõlblikkuse määruse lisas 1 sätestatud
metoodikatele. Üldkulude abikõlblik summa arvestatakse projekti kohta
proportsionaalselt üldkulude kogukulust vastavalt:
Üldkulude arvestamise metoodikaid on kolm:
- vastavalt kasutatud ruumide pinnale (N: küte, vesi, elekter)
- vastavalt tekkinud kuludele (N: telefonikulu, bürootarbed)
- vastavalt projektis hõivatud personalile (kooskõlastada RÜ-ga)
Kulud inventarile
Kulud
NB!
Kulurida 2.1.1; 2.2.11
• Projekti haldamiseks ning sihtrühmale vajaliku kontoritehnika (sealhulgas
arvutid, printerid, faksid, telefonid), seadmete, mööbli soetamise kulud.
• Vastavalt Euroopa Nõukogu määruse nr 1083/2006 artikkel 34 lõikele 2 fondide
eripära kohta võib kuni 3% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest teha
kulusid, mis on abikõlblikud vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse
nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF). Tegemist on nn
ERF-tüüpi kuludega, mis hõlmavad sealhulgas ka soetusi ja investeeringuid.
• Inventari soetamine peab olema selgelt põhjendatud ja projekti eesmärkide
täitmiseks möödapääsmatu
• Kinnisasja ja liiklusvahendi ost projektis on mitteabikõlblik
• Projekti administreerimiseks vajaliku kontoritehnika ja mööbli ostu kulud on
abikõlblikud, kui ost on tehtud vähemalt 12 kuud enne projekti lõppu. Kui
projekti lõpuni on jäänud vähem kui 12 kuud, hüvitatakse kontoritehnika
ostusumma proportsionaalselt perioodi eest, millal kontoritehnikat kasutati
projekti tarbeks. Kontoritehnika ostu puhul võetakse arvestamise aluseks
kontoritehnika kasulik eluiga, kuid mitte vähem kui kolm aastat.
Vara rendi- ja liisingukulud
Kulud
NB!
Kulurida 2.1.2; 2.2.13
• Liisimise ja rentimise kulud on abikõlblikud vaid hilisema
väljaostuõiguseta liisingu- või rendilepingu korral. Kui liisitud vara
kasutatakse ka muudeks tegevusteks peale projekti tegevuste, siis on
abikõlblik ainult proportsionaalselt projekti rakendamiseks tehtud osa
rendi- või liisingueseme kulutustest.
• Liisingukulude puhul on abikõlblik vaid liisingu põhiosa makse ning
kasko-, liiklus- ja varakindlustusmaksed. Liisinguga kaasnevad muud
kulud, sh eespool nimetamata kindlustusmaksed ning intressid on
mitteabikõlblikud.
• Mootorsõiduki liisimisel või rentimisel on maksimaalne hüvitatav rendivõi liisingueseme rendi- või liisingumakse ning kütusekulu kokku on 400
€ (koos käibemaksuga) kalendrikuus.
• Kinnisasja ja liiklusvahendi ost ei ole projektis abikõlblik.
Stipendium
Kulud
NB!
Kulurida 2.2.1
• Projektis osalevale sihtgrupile võib maksta stipendiumi koolitusel ja tööpraktikal
osalemise eest.
• Stipendiumile kehtestatakse päevamäär 3.84 eurot, olenemata teenusel viibitud
tundide arvust päevas.Kui sihtgrupi liige on koolituse ajal asunud tööle, siis stippi
maksta ei saa. Koolitusel võib edasi käia kuni selle lõppemiseni.
• Kui koolitusel või tööpraktikal on sihtgrupile tagatud tasuta toitlustamine,
vähendatakse stipendiumi päevamäära 70%
• Tulumakseseaduse § 19 lg 3 p. 3 kohaselt ei maksustata tulumaksuga
riigieelarvest makstavaid stipendiume(raamatupidamises peab olema eristatud
projekti kulu ja tasumine muudest kuludest, et oleks selgelt jälgitav vahendite
laekumine riigieelarvest)
• Stipendiumi arvestamise aluseks on osavõtugraafikud, mis peavad olema
allkirjastatud nii osaleja kui ka teenuse pakkuja poolt iga osaletud päeva
kohta.
• Vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse ja
mitteabikõlblikkuse määramise tingimuste ja korra määruse §-le 32 on
võimalik kulusid hüvitada standardiseeritud ühikuhindade alusel.
Sõidutoetus
Kulud
NB!
Kulurida 2.2.2
• Projekti sihtgrupile saab sõidukulusid katta kahel viisil:
• 1)tegevustes osalemisel tagab toetuse saaja sihtgrupi liikmetele tasuta transpordi;
• 2)sihtgrupi liikmete sõidukulud hüvitatakse standardiseeritud ühikuhinna alusel.
• Sõidutoetuse maksmiseks on kehtestatud standardiseeritud ühikuhind - ühe kilomeetri
kohta 0.10 eurot. Kulu arvutatakse teenuses osaleja elukoha ja projektis ettenähtud
tegevuse toimumise koha lühima vahemaa alusel edasi-tagasi sõidul. Aluseks
täiskilomeetrid.
• Kui tasutakse arvestuslik summa ilma kuludokumente esitamata(standardiseeritud
ühikuhind), siis on sõidutoetus maksustatav.Vajadusel saab rakendada maksuvaba tulu.
• projekti sihtgrupile ühistranspordi ja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine
kuludokumentide alusel on mitteabikõlblik
• Projekti sihtgrupil, kes on asunud tööle projekti raames koolitusel osalemise ajal, on
õigus jätkata koolitusel osalemist kuni selle lõppemiseni, sõidutoetust selle aja eest
maksta ei saa.
• Ühele isikule makstakse sõidutoetust mitte rohkem kui 26 eurot ühe päeva eest.
• Sõidutoetuse maksmisel standardiseeritud ühikuhinna alusel ei hüvitata eraldi
majutuskulusid, kuna sõidutoetuse maksmine ühikuhinna alusel ei põhine
kuludokumentidel, vaid arvesse läheb iga teenusel viibitud päev. Isikul on õigus
otsustada temale soodsam valik, kas sõita iga päev edasi-tagasi või majutuda.
• Sõidutoetus on ette nähtud ainult projektis kirjeldatud tegevustes osalemisel, mida
kinnitavad osavõtugraafikud.
Toitlustuskulud
Kulud
NB!
Kulurida 2.2.3
• Tegevustel viibimise ajal projekti sihtgrupile tehtavad toitlustuskulud.
• Tõendavate dokumentidena tuleb lisada koopiad vastava tegevusega seotud
päevakavast ning osalejate registreerimislehed (osalejate allkirjadega iga
tegevuse toimumise päeva kohta). Registreerimislehed peavad alati olema
allkirjastatud ka selle inimese poolt, kellele teenust osutati.
Dokumentatsioonile peab olema lisatud projekti nimi või kood ja ESFkaksiklogo.
• Kui koolitusel või tööpraktikal on sihtgrupile tagatud tasuta toitlustamine,
vähendatakse stipendiumi päevamäära 70%
• Abikõlblik on ka personali toitlustuskulud ja sellelt tasutav maks
«Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes on;
Kulud koolitusele (sh koolituskoha
maksumus kutseõppes osalemisel)
Kulud
NB!
Kulurida 2.2.4
• Projekti raames vajalike õppevahendite ja tarvikute, koolitusmaterjalide
ning jaotusmaterjalide jaoks tehtavad kulud (paljundusteenuse,
õppematerjalide (paber, mapid, kaustad, kirjutusvahendid jm) või
õppekirjanduse soetamise, tõlkimine, trükiteenuse tellimine.
• Projekti raames väljaantavatel koolitusmaterjalidel ning
jaotusmaterjalidel peab olema ESF-kaksiklogo ning soovitavalt lisatud
projekti nimi ja/või kood. Kontrolljälje tagamiseks tuleb alati säilitada
koopia ka koolitusmaterjalidest (võib säilitada ka elektrooniliselt).
Sisseostetav koolitusteenus
Kulurida 2.2.5
Kulud
• Kuludokument on näiteks koolitusarve, ruumi ja/või tehnika rendi arve koolituse
läbiviimiseks jms. Kuludokumendile tuleb abikõlblikkust tõendava dokumendina
lisada näiteks koolitusleping, koolitatavate nimekiri, kalkulatsioon kursuse
maksumuse kohta või muud kulu vajalikkust tõendavad dokumendid.
• Projekti sihtgrupil, kes on asunud tööle projekti raames koolitusel osalemise ajal,
on õigus jätkata koolitusel osalemist kuni selle lõppemiseni.
• Teenuse ostmisel ja transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse
printsiipi. Rakendusüksusel on õigus arvata kulud mitteabikõlblikeks, kui kulu ei
olnud sihtotstarbeline või oli põhjendamatult suur.
NB!
• Lepingutes peab olema viide konkreetsele projektile. Kontrolljälje tagamiseks
tuleb alati säilitada kogu hanke läbiviimist tõendav dokumentatsioon – sh
pakkumiste küsimist tõendavad kirjad, pakkumiste saamise kirjad, protokollid jms.
• Koolitusel osalejate nimekiri tuleb osalejate poolt allkirjastada iga koolitusel
viibitud päeva kohta eraldi (iga koolituspäeva kohta koostada eraldi nimekiri või
kasutada üht nimekirja, mis allkirjastatakse iga päeva kohta eraldi).
Nõustamiskulud
Kulurida 2.2.7
Kulud
• Sihtrühmale psühholoogiline nõustamine, võlanõustamine ning karjäärinõustamine
• Projekti raames koostatav karjääriplaan peab koosnema vähemalt järgmistest osadest:
1) koostöös nõustajaga viiakse läbi nõustatava eneseanalüüs, kus täpsustatakse
isiksuseomadusi, mis võivad mõjutada karjääriotsuseid;
2) selgitatakse välja, kas nõustatava elukutse soov vastab tema isiksuseomadustele,
võimetele, oskustele ja milliseid teadmisi ning kas ja milliseid oskusi vajab ta soovitud erialal
töötamiseks;
3) tutvustatakse õppimisvõimalusi, elukutseid, alternatiivseid võimalusi (näiteks vabatahtlik
töö), mille läbimine aitaks kaasa soovitud eesmärkide saavutamisele;
4) koostatakse täpne plaan, kuidas jõuda soovitud töökohani, tuues muuhulgas välja sellega
kaasneda võivad riskid ja abinõud nende ennetamiseks või maandamiseks.
NB!
• Projekti raames läbiviidavate võla-, psühholoogilise ja karjäärinõustamise nõustajad peavad
vastama meetme määruses nimetatud tingimustele
• Nõustamistel osalejate allkirjastatud nimekirjad on abikõlblikkust tõendavad dokumendid
• Karjääriplaani sisu on konfidentsiaalne, soovitame välja töötada karjääriplaani koostamise
kinnituse vormi, kus oleks osaleja nimi ja isikukood ja lühike ülevaade, millised teemad
nõustajaga koos läbi võeti ja kuhu sihtgrupi liige selle tulemusel suunati(kas
tutvumispraktikale, otse koolitusele või soovitati valida teine valdkond).
Tööklubi läbiviimise kulud
Kulud
NB!
Kulurida 2.2.8
• Projekti raames läbiviidav tööklubi toimub kuni 3 kuu jooksul kokku
vähemalt 20 tundi. Tööklubi tegevusi viiakse läbi vähemalt üks ning
maksimaalselt kolm korda nädalas
• Tööklubi peab sisaldama vähemalt järgmisi tegevusi:
• 1) kohaliku tööturu olukorra ja erinevate töötamise võimaluste tutvustamine ning
tööotsimiskanalite kaudu töö otsimise juhendamine;
• 2) tööle kandideerimiseks vajalike dokumentide (elulookirjelduse ja motivatsioonikirja)
koostamise õpetamine ning tööintervjuul käitumise juhendamine (näiteks läbi
rollimängu või videotreeningu);
• 3) töösuhte sõlmimisega seotud seadusandluse tutvustamine (töölepingu ja muude
võlaõiguslike lepingute sõlmimine, lepingulistest suhetest tulenevad õigused ja
kohustused);
• 4) tööalaste valikute tegemise nõustamine lähtuvalt inimese isikuomadustest ja
võimetest;
• 5) tööotsingualaste tegevuste toetamine läbi sotsiaalsete oskuste arendamise (näiteks
meeskonnatöö, suhtlemisoskused, stressiga toimetulek);
• 6) tööandjatega kohtumise korraldamine, sh võimalusel ettevõtete külastamine;
• 7) lähtuvalt sihtgrupi vajadustest muude töölesaamist toetavate tegevuste läbiviimine.
Tööpraktika juhendamistasu kulud
Kulud
NB!
Kulurida 2.2.9
• Projekti sihtgrupi liikme tööpraktika kestab ühe või mitme tööandja
juures kokku kuni 42 praktikapäeva kolme (3) järjestikuse kuu jooksul.
Tööpraktika kestus ühe tööandja juures ei tohi olla lühem kui
10 praktikapäeva. Tööandja on kohustatud väljastama tööpraktika
läbimise tunnistuse (lisa 5).
• Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu
standardiseeritud ühikuhinna alusel. Juhendamistasu päevamäär on
13.80 eurot. Juhendamistasu makstakse isiku tööpraktikal osaletud iga
päeva eest ühe tööandja juures tööpraktika esimesel 21 praktikapäeval
100% ja järgneva 21 praktikapäeva eest 75%.
• Juhendamistasu arvestatakse tööpraktika osavõtugraafiku alusel.
• Tööpraktika toimub vähemalt kolmel päeval nädalas. Sihtgrupi liige
osaleb tööpraktikal kuni 8 tundi päevas ja kuni 40 tundi nädalas. 16–
17-aastane isik osaleb tööpraktikal kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi
nädalas.
Rahvusvahelise koostööga seotud kulud
Kulud
NB!
Kuluread 2.3.1-2.3.4
• 1) välisekspertide kaasamiskulud (sh välisekspertidele makstav
tasu, reisikulud);
2) õppevisiidikulud;
3) teabeüritustel osalemiskulud;
4) teabeürituste korraldamiskulud Eestis;
5) projekti tegevusi toetatavate materjalide tõlkimiskulud.
• Projektis on ette nähtud rahvusvahelise koostöö tegevustele
planeeritavad kulud võivad moodustada kuni 10% projekti
abikõlblikest kogukuludest
• Rahvusvaheline koostöö määruse mõistes on koostööleppe alusel
tehtavad tegevused partneritega Euroopa Liidu liikmesriikidest,
Norrast, Liechtensteinist, Šveitsist ja Islandilt.
Muud projekti sisutegevustele tehtavad
kulud
Kulud
Kulurida 2.2.14
• Lapsehoiuteenuse kulud.
• Töötu vanema tööturule sisenemise toetamiseks pakutav
lapsehoiuteenus on abikõlblik, kui teenust osutab vastavat
kvalifikatsiooni ja tegevusluba omav isik sotsiaalhoolekande
seaduse tähenduses.
• ÜLDREEGEL :
NB!
• kulu, mis pole tõendatud nõuetekohaste kuludokumentide ega tasumist
tõendavate dokumentidega, välja arvatud standardiseeritud
ühikuhindade alusel hüvitatavad kulud , loetakse mitteabikõlblikuks.
Projekti ettevalmistamise ja teavitamisega
seotud kulud
Kulud
Kulurida 2.4.1; 2.4.2
• Projekti ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas projekti
taotluse koostamise kulud.
• Teavituskulude hulka kuuluvad näiteks infopäevade,
konverentside korraldamise ja läbiviimise kulud, toodete ja
esemete (meened, voldikud, koolitusmapid) soetuskulud
• Teavitamistegevuseks soetatud materjalil (näiteks voldikud) ja ka
koolitusmaterjalil (näiteks mapid) peab logo olema peal juba tootmise
käigus
NB!
• Kulud, mis on tekkinud mitte varem kui 6 kuud enne taotluse
esitamise tähtpäeva on abikõlblikud, kui kulusid on tehtud kuni 5%
projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid mitte rohkem kui 3200 €.
Tulud projekti tegevustest
Kulud
NB!
Rida 7
• Projekti omafinantseeringut ületav laekumine loetakse tuluks ja selle
võrra vähendatakse projekti abikõlblikke kulusid. Toetuse saaja peab
arvestust projekti abikõlblikkuse perioodil saadud laekumiste üle ja
esitab info laekumiste kohta projekti lõpparuandega.
• Abikõlblike kulude vähendamise korral vähendatakse toetust ja
omafinantseeringut vastavalt projekti toetuse taotluse rahuldamise
otsuses kehtestatud toetuse ja omafinantseeringu proportsioonile.
Tänan ja edu projektide rakendamisel!