Immuunsüsteem kaitseb organismi

Download Report

Transcript Immuunsüsteem kaitseb organismi

Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid.

Reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele.

Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid.

Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.

Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus – kujuneb elu jooksul : 1)nakkushaiguse läbipõdemine 2)vaktsineerimine

Immuunsüsteemi kuulavad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks.

Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest.

Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: 1)lümfotsüüte 2)koevedelikust pärit olevaid aineid 3)rasvaosakesi.

Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid.

Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas.

Lümfotsüüdid

Valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke.

Lümfotsüütide eluiga on lühike –seetõttu kuuluvad sinna ka need organid, mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on lümfisõlmed, põrn ja harkelund.

Lümfisõlmed

Ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid.

Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe .

Põrn

Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Seal moodustuvad uued lümfotsüüdid, Lagunevad vanad erütrotsüüdid

Harkelund

Asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Ka harkelundis valmivad lümfotsüüdid.

Kõige suurem on harkelund 11.-15. eluaastal.

Antikehad / vaktsineerimine

Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha Vaktsiin – surmatud või nõrgestatud haigustekitajad.

Organism toodab viiruste vastu antikehi.

Võitlus mikroobide vastu

Kui haigusetekitajad on organismi tunginud, asuvad neid hävitama lümfotsüüdid.

Õgirakud Antikehad Antikehade ja õgirakkude koostöös tagatakse immuunsus.

Vaktsineerimine

Haigustekitajate massilise leviku peatamiseks vaktsineeritakse inimesi.

Vaktsiine valmistatakse surmatud või nõrgestatud haigusetekitajatest või nende mürkidest (toksiinid).

Aktiivne immuunsus-kui organism põeb haiguse läbi kergel kujul.

Passiivne immuunsus-organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi.

Eestis vaktsineeritakse mitmete haiguste vastu