Transcript Keel kui märgisüsteem

I osa. KEEL ja KEELED
KEEL KUI MÄRGISÜSTEEM
“Keel ja ühiskond” X klassile 2. ptk
Mare Hallop
KiNG
3.09.2013
30.10.2012
Mõtte edastamine
Mõtted on teadvuses enamasti keelelisel kujul.
Sümboliseerimisvõime – kokkuleppelisele signaalile kindla tähenduse andmine.
dekodeerimine
idee
sõnum
kodeerimine
müra
signaali saatmine ja vastuvõtmine
Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse
grammatikareeglite abil. Mõtteid edasiandvad sõnajärjendid – laused
Keelemärk
Koosneb
* tähendusest ja
* sellega seotud signaalist
mõiste
KASS
(tähistatav)
(tähistaja)
Keelemärk – SÕNA - tähistab:
* reaalse maailma olendeid, esemeid, nähtusi
(inimesi, loomi, asju, tegevusi, omadusi
* teadvuse seisundeid (armastama, mõtlema)
* abstraktseid mõisteid (jumal, lõpmatus)
Keelemärgi tähistatava ja tähistaja suhe on
* meelevaldne (sõna ja ese pole omavahel
seotud),
* samas on nende suhe kokkuleppeline
(kõik keelekõnelejad teavad, seos tuleb ära
õppida)
häälikujärjend
kass
TÄHISTATAV mõiste KASS
(kaslaste hulka kuuluv koduloom)
TÄHISTAJA
häälikujärjend
kass
REFERENT
objekt
Keelemärgi seos objektiga
(inimkeeles)
Märkide liigid ** verbaalselt
kui mitteverbaalselt
• Ikoonid – tähistaja on sarnane objekti või tegevusega, millele viitab
verbaalsed – loodushääled (näu, sulisema, määgima jne)
mitteverbaalsed - juhtnöörid, emotsioonid
• Indeksid – loomulikul viisil seotud nähtusega
verbaalsed: asesõnad (mina, tema; eile, praegu jne)
mitteverbaalsed : norskamine=magamine, haigutamine=igavus
• Sümbolid – seos kokkuleppe alusel
verbaalsed: enamik sõnu – tähistaja ja tähendus on kokkuleppelised
mitteverbaalsed: – tähendus kokkuleppeline, ära õppida: &, §, €
Kuju järgi pole võimalik tähendust aimata
KEELEMÄRGID
IKOONID
INDEKSID
verbaalsed mitteverbaalsed verbaalsed mitteverbaalsed
näu
see
SÜMBOLID
verbaalsed mitteverbaalsed
kass
% @
Harjutus
Liigita järgmised märgid ikoonideks, indeksiteks ja sümboliteks. Igasse
tüüpi tuleb kolm liiget. Põhjenda oma liigitust.
urin, lelu, nemad, pank, nüüd, need, kraaksuma, naerma, kolksti
IKOON
INDEKS
SÜMBOL
Liitmärgid
Lihtmärgid - lihtsamates tehiskeeltes kasutatakse märke ühekaupa ( liiklusmärgid)
Liitmärgid - omavahel kombineerides, tähenduseks summa
LAUSE – lihtmärkide summa= liitmärk
DIAGRAMM - liitmärk, ikoon, mis koosneb sümbolitest, mis on ühendatud
tervikuks nii, et tekib ikoon. Tähendused on kokkuleppelised, seletus peab
juures olema.
Keerukaim diagramm - maakaart (ikooniliselt kujutatud objektide paiknemine,
aga objektid ise on sümbolid, mille tähendus legendis)
Sama ikoon erinevas ümbruses, millest sõltub tähendus (inimene, mees, isa)
Märgi tähendus
sõltub sellest,
missugused märgid
on veel keeles ja
kuidas neid
kombineeritakse.
Keel kui märgisüsteem
Keelemärgid võimaldavad suhtlejatel objekte nimetada.
Keelemärgid + reeglid = märgisüsteem, mille abil moodustatakse laused
(grammatika)
Reeglid ka tehiskeeltel, arvutiprogrammidel, liiklusmärkide süsteemis jne
Lihtmärke (keeles u 40 000 lihtmärgilist sõna) omavahel kombineerides saab
sadu tuhandeid keerukaid sõnu, neist saab lauseid.
* VIIPEKEEL – kurtide emakeel= sõnastik + grammatika
eri maades erinev
* ŽESTID – käe-, keha-, pealiigutused, kindla kokkuleppelise tähendusega
(sümbolid, mida peab tundma), eri maades eri tähendused (Õ lk 23) (viha)
* KUNSTI KEEL – vahendiks värv, joon, vorm, heli. [Kultuurinähtus on
kahekordselt kodeeritud sõnum – Juri Lotman, kultuurisemiootik.]
On lugu. Vastuvõtja peab dešifreerima koodi, milles kunstiteos on loodud
(valmi sisu + allegooria)
KEEL VÕIMALDAB ÜHISKONDA, KULTUURI, TEADUST, s.t erineda loomast.