Transcript Puhkpillid - karinalumiste

Muusika
Karina Lumiste ja Hele-Riin Raudsepp
HWG 2011
 Tiitelleht
…………………………………………………. 1
 Sisukord …………………………………………………… 2
 Puhkpillid ………………………………………………… 3
 Puupuhkpillid …………………………………………. 4
 Flööt ………………………………………………………. 5
 Plokkflööt ………………………………………………. 6
 Oboe ………………………………………………………. 7
 Klarnet ………………………………………………….… 8
 Saksofon …………………………………………………. 9
 Fagott …………………………………………………….. 10
 Vaskpuhkpillid
……………………………………… 11
 Trompet …………………………………………………. 12
 Metsasarv ………………………………………………. 13
 Tromboon ………………………………………………. 14
 Tuuba …………………………………………………..… 15
 Kasutatud allikad ……………………………..…… 16
 Küsimused ……………………………………………… 17
 Täname …………..……………………………………. 18
Puhkpillides
teeb häält toru
sisse jääv õhusammas, mille
mängija paneb pilli puhudes
võnkuma.
Puupuhkpillid
on pillid mis
valmistamistati enamasti puidust.
Näiteks:
Flööt ja plokkflööt
Oboe
Klarnet
Saksofon
Fagott
 Flööt
on puupuhkpillide hulka kuuluv
soolo- ja orkestripill. Flööte
valmistatakse hõbedast ja kullast.
 Flööt on ka ainuke puhkpill, millesse
puhutakse mitte
toru otsast vaid
küljelt, hoides
pilli suu ees.
 Flöödi
eelkäija
 Kasutatakse
ettevalmistuseks mõne
teise puhkpilli mängimiseks.
 Valmistatakse
tavaliselt puust.
 Kasutatakse
orkestris
 Kaksiklesthuulikuga
 läbilõikav
 Klarneti
tämber
sarnane
Valmistatakse
chalumeau
eebenipuust
on eelkäija
Kasutatakse
orkestris,
kui ka soolopillina.
 19.sajandil
sai populaarseks
 Eelkäija on klarnet
 Saksofoni kasutatakse
soolopillina eriti jazzis.
 Orkestri pillina
kasutatakse vähem
 Kahekordse
lesthuulikuga
 134 cm kõrge
 toru kogupikkus on 254 cm
 orkestri- kui sooloopillina
 Klarnetikontserte kohandatakse
fagotile.
 Vaskpuhk
pillide torusse ei tehta auke.
 Need pillid tehtakse enamasti vasest või
muudest metallidest.
 Puhkpillidest teeb häält toru sisse jääv
õhumass.
 Näiteks:
 Trompet
 Metsasarv
 Tromboon
 Tuuba
 Eelkäija
pasun
 1840.
aastal sai trompetist
täieõiguslik orkestripill.
 Sümfooniaorkestri
vaskpuhkpillide
rühma esimene pill.
 Pillitoru
keeratud.
on piklikku ovaali
 Metsasarv
on sümfooniaorkestri
vaskpuhkpillide rühma teine pill.
 Ta on kõigesuurema heliulatusega
vaskpuhkpill.
 Metsasarvel on pehme ja
mahlakas kõla.
 Metsasarve toru on väga pikk.
Tema toru on mugavuse
Huvides mitmesse keerdu
keeratud.
 Sümfooniaorkestri
vaskpuhkpillide rühma
kolmas liige.
 Nendel
pillidel saab õhusammast lühendada
ja pikendada ventiilide avamisel
ja sulgemisel.
 Tal
on U-kujuline tõmmiktoru.
 Kõige
suurem ja kõige madalama häälega
vaskpuhkpill.
 Tuuba on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide
rühma neljas liige.
 Sümfoonia orkestris
Kasutatakse tuubat bassi ja
saate pillina.
 Tuuba noodid kirjutatakse
bassivõtmes.
 http://www.google.com
 http://www.tdl.ee
 http://www.wikipedia.com