Geograafia mõttelugu

• • • • Antiikgeograafia maadeavastuste paradigma 19 saj lõpuni Regiooniparadigma 19 saj keskelt 20 saj keskele Süsteemlähenemine ehk ruumikorraldus 1950 edasi Veel mõni? Positivistlik? Hermeneutiline? Humanistlik?

Maadeavastajad või geograafid?

• • Ptolemaiose (90-160 pKr) kartograafiline meetod Strabo (64 eKr – 24pKr) regioonid. Kasutas valmis regioone, mitte ei loonud neid ise

Maadavastusliku geograafia ülesanded ja nõrkused • • • Valgete laikude kustutamine kaardilt Uue teabe kaardistamine Uue teabe põhjal kirjelduste koostamine • • Valged laigud saavad otsa Teavet koguneb liiga palju

Regiooniparadigma

• • • Humboldt (1769-1859): üheskoos paiknevate loodusnähtuste vastasmõjude põhimõte. Kirjelda seda, mis üksteist mõjutab, seoste iseloomu.

Carl Ritter (1779-1859): kabinetiteadlane. Regioonide kirjeldused, vastasmõju ruumilise läheduse alusel Friedrich Ratzel (1844-1907): keskkonnadeterminism

Klassikaline periood 20 sajandi vahetus • • • Professionaalsete geograafide teke Geeniuste asemel tavateadlased Otto Schlüter (1872-1952): – Maa on üksteisest erinevatr omapäraste ja sisemiselt ühtlaste osade e. maastike mosaiik – Maastikud pole antud, vaid nad on tarvis ise leida – Inimene kujundab ürgmaastikud ümber kultuurmaastikeks

Paul Vidal de la Blache:

• • • • genre de vie – elulaad olgu kirjelduse keskmes Regioonide kirjeldamine klassifikatsioonimeetoditega, kuid taip ka oluline Possibilism Regiooniparadigma lõpp

Carl Ortwin Sauer

• • • • • 1889-1975 Inimene ehitab kultuuri abil loodusmaastikust kultuurmaastiku Loodus on materjal, kultuur on agent, maastik on tulemus. iga maastik kord oma ajalise arengu lõpuni.

Inimese loodud ja kujundatud regioon

Richard Hartshorne

• • • Maastiku mõistel pole mõtet, regioon on piisavalt hea termin Iga regioon on kordumatu ega allu üldistele seaduspärasustele Mistõttu geograafia on pigem kunst kui teadus

Regiooniparadigma nõrkused

• • • • • Üldgeograafilise regiooni illusoorsus Klassifitseerimise kirjelduslikkus ja staatilisus Süstemaatiliste geograafiate alahindamine Oskamatus käsitleda regioonidevahelisi suhteid Possibilismi piisamatus

Kvantitatiivne revolutsioon

• • • Geograafiline ruum kui asupaik ja suhtlemiskeskkond Ruumiline korraldumine ja korraldus Funktsionaalregioon – Vahemaa summutav toime – Kanaliseeriv toime

+

• • • • • • IG eraldus LGst, muutus sotsiaalteaduseks Uued rakendused planeerimises Süsteemigeograafia Teemadering laienes Protsesside uurimine Regioonidevaheliste suhete uurimine

-

• • • • • • Matemaatika ületähtsustamine Süsteemse lähenemise alatähtsustamine Ruumiline separatism LG kaotamine Ruum muutus abstraktseks Filosoofilise aluse nõrkus

Mis edasi?

• • • • • Ruumianalüüs, maj geograafia ja klastrid?

Kultuurigeograafia tõus Humanism Radikaalne geograafia ja marksism Kriitiline geograafia ja selle voolud