Transcript Eduard Bornhöhe

Eduard Bornhöhe
1862-1923
Eduard Bornhöhe
• Prosaist Eduard Bornhöhe (Brunberg) sündis
5. veebruaril 1862. aastal Virumaal Kullaaru
Mõisas aidamehe pojana.
• 1870.a asusid Brunbergid elama Tallinna, kus
8-aastane Eduard pandi õppima Kentmanni
algkooli.
• Aastatel 1874-77 õppis Eduard kreiskoolis.
Eduard Bornhöhe
• Järgnenud õppeajal kreiskoolis osutas nooruk
tähelepanuväärivalt andekust, paistes eriti
silma oma kirjandite, joonistusande ning
musikaalsusega.
• Selle kõrvalt tegeles ta ka agaralt spordigakäis
matkamas, uisutamas ning harrastas
jalgrattasõitu ja oli samuti innukas maletaja.
Eduard Bornhöhe
• Lõpetanud 1877.a viieteistkümneaastasena
auhinnaga kreiskooli, leidis Bornhöhe esialgu
lühemaks teenistust maamõõtja
joonestussaalis, katsetas seejärel joonistuste
valmistamisega arhitektidele ja ajalehtedele.
• Pärast seda vahetas Bornhöhe oma kirevas ja
vaheldusrikkas elus sageli ameteid ja elukohti.
Neid võis lõpuks kokku tulla ligi
kolmkümmend.
Eduard Bornhöhe
• 1881. aasta sügisel siirdus ta kösterkoolmeistriks Stavropoli, sealt edasi Tiflisi
(praegu Tbilisi), kust ta tegi reisi VäikeAasiasse.
• Naasnud kodumaale, oli Bornhöhe kaks aastat
koduõpetaja Matsalu mõisas
• 1886-1887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda
seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta
koduõpetajana Matsalus.
Eduard Bornhöhe
• 1889. a jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat
õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest
loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana,
ajakirjanikuna ja karikaturistina.
• 1893. a asus Bornhöhe lõplikult kodumaale ning
töötas Tallinna ringkonnakohtus tõlgina.
• 1907. aastal nimetati ta Jõhvi ülemtalurahvakohtu
eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani.
Eduard Bornhöhe
• 1919. a asus Bornhöhe
elama Tallinna, kus ta
töötas
Kohtuministeeriumis
rahukohtunikuna
• Ta suri aastal 1923
novembris.
Looming
Bornhöhe loomingu kandva osa
moodustavad
romantismimõjulised
ajaloolised seiklusjutud, mis räägivad
põhiliselt eesti rahva vabadusvõitlusest.
Teda peetakse eesti
ajaloolise romaani rajajaks.
Looming
Noorena ilmusid trükis tema mõningad
kirjanduslikud tõlkekatsetused, näiteks „Üks
leht vanapagana tähtraamatust" ajakirjas
,,Meelelahutaja", eriraamatuna „Röövel ja
mõisnik ehk kaks vaenlast". Need on küll ainult
kujunematu nooruki üksikud suleharjutused,
millest oleks asjatu otsida mingisuguseid
ideeliskunstilisi väärtusi, kuid
dokumenteerivad ometi Bornhöhe varast
kiindumust kirjanduslikku tegevusse.
Looming
Oma tähtsaima teose „Tasuja" kirjutas
Bornhöhe 17-aastasena Põltsamaal
kihelkonnakooli abilisena. Teose lõpetas
ta aga Tallinnas, kus see 1880.aastal
trükis ilmus. Sellel ajal proovis ta ka
toimetada oma kirjanduslikku almanahhi
„Lindanisa".
“Tasuja”
• Teose romantiline elutunnetus väljendub
poeetilises stiilis ja omanäolistes, mustvalges
tehnikas esitatud karakterites. Jüriöö
ülestõusuga seotud sündmusi jälgitakse
ideaalse peategelase silme läbi.
• Jaanus, kes on kasvanud vaba talupojana,
saanud kloostris hariduse ja kelle
lapsepõlvesõpradeks olid mõisahärra lapsed,
kutsub rahvast ülestõusule.
• Ülestõus surutakse veriliselt maha ja Tasuja
surm otsekui sümboliseerib eestlaste
vabadusiha kustumist.
Looming
Ka "Villu võitlused" (1890) räägib
Jüriöö ülestõusust. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi
viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu
sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes
realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga
kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud.
• “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed
päevad" (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal.
Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema
poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu,
ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub
nende armastusloo ümber. Tegevuse lõpus piiravad Tallinna
Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse.
Selle teose ainetel on tehtud film
“Viimne reliikvia” (1969)
Gabriel
Agnes
Hans von
Risbieter
Viimne reliikvia