Transcript File

Seksuaalsus.
Sugulisel teel levivad haigused.
HIV-AIDS
Seksuaalsuse komponendid
seksuaalsus
identiteet
armastus
soo
jätkamine
nauding
Millal on õige aeg?



1.
2.
Oled ise endas kindel ja su partner on kindel
Sul ja su partneril on väga head ja õiged
teadmised rasestumise ja suguhaiguste
vältimisest, suguelundite ehitusest ja
talitlusest
Sa oskad end riskide eest kaitsta:
Oskad kondoomi kasutada, julged seda osta
ja see on sul vajalikul hetkel olemas
Saate partneriga vabalt rääkida armastuse ja
Minu õigused







Mina ise valin enda kui kiiresti ja kuidas mööda
seksuaalsuse treppi liikuda
Mina ise olen väärtuslik ja tähtisMind ootab elus keegi, kelle jaoks mina olen parim
ja kes on minule parim!
Kellelgi ei ole õigust mind sundida tegema midagi,
mis mulle ei meeldi. Minu keha on minu oma!
Minul on õigus saada teavet seksi kohta ja
pöörduda abi saamiseks
Mul on alati õigus öelda EI! ….Ja öelda ka Ja!
Mina ise otsustan oma elu ja tunnete üle.
Mida teha kui sulle ei meeldi

Ära teeskle, et on hea! Räägi probleemidest ja
oma tunnetest partneriga. Tea, et suhete katkemine
on elu loomulik osa. Vahel ainuke väljapääs.

3.punkti reegel kui sind sunnitakse tegema, mida
sa ei taha:
1.
2.
3.
Ütle kohe EI!
Mine ära- KOHE, viivitamatult!
Räägi kohe mõnele täiskasvanule, keda
usaldad! www.amor.ee; lapsemure.ee ,
sotsiaaltöötaja,koolipsühholoog
Seksuaalsuse, armastuse ohud







Soovimatu rasedus, abort
Sugulisel teel levivad haigused , HIV-AIDS
Seksuaalvägivald:
Füüsiline vägivald, käperdamine,
inimkaubandus ( 35%)
Vaimne vägivald: ebameeldivad märkused,
telefonikõned jm mõjutamine.( 50%)
Majanduslik vägivald( 12%), Internetivägivald
Tunnete petmine, ärakasutamine


Tugitelefoni poole pöördumiste põhjused on
olnud seni järgmised:
50% vaimne vägivald
35% füüsiline vägivald
12% majanduslik vägivald
Mis on HIV-nakkus?



HIV-nakkus on viirus, mis põhjustab AIDS-I
HIV-nakkus hävitab inimese
immuunsüsteemi
Ühelt inimeselt teisele levib HIV-nakkus,
mitte AIDS
HIV viirus
http://www.youtube.com/watch?v=9leO28ydyfU
Mis on AIDS?




AIDS on HIV-nakkuse viimane aste
Immuunsüsteem on kaotanud
vastupanuvõime haigustele
AIDS-is olev inimene nakatub mingisse
haigusesse, (tuberkuloos, kasvajad),
mida tuleb ravida ja need võivad lõppeda
surmaga, sest inimese loomulik
vastupanuvõime on langenud
AIDS
A
I
D
S
Acquired—omandatud
Immuno—immuunsus
Deficiency— puudulikkuse
Syndrome—sündroom
HIV toime
HIV hävitab kaitserakke
HIV nakatanu- AIDSi haige
 On
ohustatud kõikide teiste
inimeste poolt, sest temal
puudub immuunsüsteemi kaitse
mistahes haiguse vastu!
Teised STLH – sugulisel teel
levivad haigused
Bakterhaigused (klamüdioos,
gonorröa e. tripper, süüfilis)
 Parasiidid (trihhomonoos,
sügelised,kubemetäid)
 Viirusnakkused
(herpes, kondüloomid,
B-hepatiit, )

HIV statistika




2010 aastal on Eestis diagnoositud 336 uut
HIV nakkust ( 192M/ 144N)
Kokku on Eestis diagnoositud 7200 HIV
nakatunut, neist 33 sündinud HIV positiivset
last. Kokku võib olla u 12000 HIV nakatunut
226. inimesel on välja kujunenud AIDS
Maailmas on u 33 miljonit HIV nakatunut,
neist 2 milj alla 15. aastased
HIV statistika



54% uutest HIV-juhtudest antakse edasi
nende 25% inimeste poolt, kes ei ole oma
nakatumisest teadlikud.
57% 19 – 29. aastastest meestest ja
naistest ei kasuta juhusuhetes kondoomi.
Vanemate hulgas on kasutajaid veelgi
vähem.
Praeguseks on Eestis sündinud 33 HIVpositiivset last.
HIV statistika


Meestel on naistega võrreldes rohkem
juhusuhteid ja voodipartnereid.
Ligi pooled meestest ei võta suguhaiguse
kahtluse korral midagi ette.
HIV levib:
1. Kaitsmata sekuaalvahekord
1. Ilma kondoomita seksides
Tupeeritised, sperma
( vaginaal, oraal ja anaalseks)
2. Kasutatud, verega saastunud
süstaldega- kasutades ühist süstalt
Süstivad narkomaanid
3. HI viirusega saastunud verega
vereülekandel
•Suurte haavadega
•Võõra verega saastunud
tätoveerimisnõelad jt
“augustajad”
•Saastunud arstiriistad
3. Emalt lootele, vastsündinule
•Raseduse ajalläbi platsenta ja
Sünnitusel (25-30%)
•HIV positiivse ema
rinnapiimaga (7-22%)
Hiv levikuteed- otsekontakt järgmiste
kehavedelikega:
1.Sperma
2.Tupeeritised
3.Veri
4.Rinnapiim
HIV levib:
Miks on AIDS tõsine asi?





AIDSi ei saa välja ravida.
HIV on krooniline nakkus kuni
immuunsüsteemi täieliku hävimiseni.
HIV raviga on võimalik end aastaid
hoida elu- ja töövõimelisena
Ravi vähendab partneri nakatamise
ohtu, takistab HIV paljunemist
Ravi on väga kallis. Ühes aastas
kulub umbes 100 tuhat krooni
Kuidas inimene teab, et tal on
AIDS?






Ei teagi...
Võib avalduda väsimuses, pidevas köhas jms
gripisarnaste sümptomitega
Tehakse kindlaks veretestiga
Tihti ei ole inimesel aastaid mingeid sümptoome
Avastatakse ka doonoriks minnes ja rasedusega
arvele võttes
Hepatiiti jm STLH nakatudes ja ravile minnes
Mida test teeb?






Testimise käigus:
1. otsitakse veres olevaid HIV antikehasid,
2. loetakse lümfotsüütide arvu,
3. või eraldatakse HIviiruse valke.
Antikehade tootmine võtab aega 4-6 nädalat, seda
aega nimetatakse “aknaperioodiks” e.
peiteperioodiks
Sellel ajal on inimene juba võimeline teisi nakatama!
HIV positiivsete ja AIDSi haigetega
tegelevaid organisatsioonid
Eesti Assotsiatsioon Anti-AIDS
 MTÜ AIDSi Ennetuskeskus , MTÜ AIDSi Tugikeskus
 http://www.tugikeskus.ee/
 AIDSi nõustamiskabinetid:
Pärnus Metsa1 (Pärnu haigla)
Noorte Nõustamiskabinet: Malmö19
 MTÜ Living for tomorrow
 Eesti HIV- positiivsete ühendus ESPO
 Eesti Seksuaaltervise Liit http://www.amor.ee
 http://www.hiv.ee/et

Kes võivad saada AIDSi?


Kõik, kes ennast ei kaitse rikkad, vaesed, mehed,
naised, suured,väikesed
Nakkus ei küsi vanust, sugu,
nahavärvi ega ülikoolidiplomit
Kõige ohustatumad riskigrupid








15-24 aastased noored. HIV levib praegu kõige
enam tavapärase heteroseksuaalse kontaktiga
Süstivad narkomaanid
Prostitutsiooni kaasatud( prostituut ja tema klient)
Kinnipeetavad
Homo- ja biseksuaalsed mehed (kes seksivad
meestega)
HIviirusega nakatunud
Tervishoiutöötajad
Inimesed, kes on vereülekande saanud
arengumaades
HIV ei levi: olmekontaktidega
HIV ei levi olmekontaktidega
Turvaline on:









Ühes ruumis viibimine- HIV ei levi õhuga
Puudutused - HIV ei levi naha kaudu
Toit ja toidunõud
Jook ja jooginõud
Tualeti kasutamine
Vesi: pesuruumid, ujulad, saunad
Riided, voodipesud, mänguasjad
Mistahes olmeesemed
jm olmekontaktid
HIV ei levi





Suudlusega: süljega
Sportides: higiga
Lohutades: pisaratega
DOONORIKS olles - veri voolab ju sinust
välja
SÄÄSKEDEGA- sääse nõelal on üliväike
kogus verd, sääsk ei pane verd uue
peremehe sisse
Tunne end turvaliselt!
Turvaline
Kuidas ennast kaitsta?

A(Abstinence, abstain) – Oota seksiga! Vali
partnerit! Ära kiirusta- seks pole rongile jooksmine,
et hilined! Väldi juhuslikke vahekordi!!!!

B(Be faithful) Ole truu oma sekspartnerile! Ole
monogaamne!

C(condoms) Kasuta ALATI KONDOOMI!!!

Tee enne kondoomist loobumist koos partneriga HIV
test!
Mida ma saan teha?
A (Abstinence, abstain)
Oota seksiga!
 Vali partnerit!
 Ära kiirusta- seks pole rongile
jooksmine, et hilined!
 Väldi juhuslikke vahekordi!!!!

Mida ma saan teha?
B (Be faithful)



Ole truu oma sekspartnerile!
Ole monogaamne!
Väldi alkoholi ja narkootikume- kaotad
enesekontrolli
Mida ma saan teha?
C (condoms)


Kasuta 100% KONDOOMI kui sa pole oma
partneris 100% kindel!!!
Tee enne kondoomist loobumist koos
partneriga HIV test!
Mida ma saan teha?
KONDOOM- sinu esmaabivahend!
Mida ma saan teha?


Kondoomi kasutamisest tuleb partneriga
rääkida enne vahekorda astumist,
hoolimata piinlikkusest ja
ebamugavusest.
Pärast võib juba hilja olla.
Mida ma saan teha?
Mida ma saan teha?
Väldi võõra verega saastunud süstalde
kasutamist!
 Kasuta ainult steriilseid
 süstimis, tätoveerimis jm
nõelu!
Väldi võõra verega kokkupuudet!

Mida ma saan teha?
Raseduse esimestel kuudel peab naine
kohe end arvele võtma ja arst teeb kõik
analüüsid ja naine saab ravi (
 Planeeritakse keisrilõike teel sünnitamine
 Rinnapiima lapsele ei anta
 Õige tegutsemisega viiakse
oht, et beebi sünnib haigena
1-2% ni

Mida ma saan teha?
Mine testima!






Oluline on end testida:
kui oled olnud kaitsmata
seksuaalvahekorras jt ohtlikes olukordades.
Sul on:
Pidev väsimus või jõuetus
Nädalaid kestev väike palavik, kõhulahtisus
Kuiv köha
Paisunud lümfisõlmed
Küsi nõu, otsi infot





www.amor.ee
www.hiv.ee
www.lapsemure.ee
Enesabigrupp- Elu Hiv-ga
www.aids.ee
Hea teavitustöö on kõige tõhusam
vahend HIV leviku peatamiseks
Ravi aitab elada aastaid!
Kondoomi kasutamine



Kondoomi kasutamine on lihtsaim viis
kaitsta ennast suguhaiguste ja HI-viiruse
eest.
Rasestumist aitavad vältida hormoontabletid
või spiraal, kuid nakkuste vastu need mingit
kaitset ei paku.
Katkestatud suguühe ei kaitse HIV-i,
suguhaiguste ega raseduse eest.
Kondoomi kasutamine



Enamik kondoomide purunemise juhtudest
on põhjustatud nende valest kasutamisest,
seega
ära osta kondoome kioskitest või muudest
kohtadest, kus need võivad olla päikese käes
seisnud
hoia kondoome kuivas ja jahedas kohas,
mitte päikese käes ning kontrolli kondoomide
kehtivusaega ja pakendit, et see oleks terve
Kondoomi kasutamine

Ava fooliumpakend ettevaatlikult. Ära kasuta
avamiseks kääre, sõrmust, sõrmeküüsi jm,
mis võiks kondoomi vigastada.
Kondoomi kasutamine
rulli kondoom lahti nii palju, et näed, kuidas
seda peale asetada
 eemalda õhk kondoomist
seda otsast pigistades

Kondoomi kasutamine


enne kui rullid kondoomi jäigastunud peenise
peale, tõmba eesnahk tagasi
rulli kondoom kuni peenise alaosani ja
kontrolli, et selle ülaotsa ei jääks õhku (õhk
kondoomi ülaosas on kõige tavalisem kummi
rebenemise põhjus)
Kondoomi kasutamine


Kasuta vajadusel vee baasil valmistatud
libestusainet (kindlasti anaalvahekorra ajal).
Vaseliin, päevitusõli, või, vahukoor, liköör või
muu alkohol teevad kondoomi hapraks ja see
võib puruneda
Rulli kondoom jäigastunud peenisele enne
suguühet, kohe pärast erektsiooni ja enne
suguti tuppe viimist, sest esimesed
seemnerakud eralduvad juba erektsiooni
tekkides.
Kondoomi kasutamine
hoia peale seemnepurset kinni kondoomi
alaosast ja tõmba peenis partnerist välja
 Kasuta iga suguühte ajal
uut kondoomi !

Kondoomi kasutamine




NB! Varu piisavalt kondoome, sest neid võib
vaja minna rohkem kui üks.
tee kondoomile sõlm, paki see paberisse ja
pane prügikasti
Hoidu sperma ja naise väliste suguelundite
kokkupuutest, kuna hea liikumisvõimega
seemnerakk võib munaraku viljastada ka
ilma vahekorrata ja
nakkuse levikuks piisab üliväikesest
spermakogusest
Kondoomi kasutamine



Ära kanna kondoomi püksitaskus, sest kondoomi
ümbrispakend võib hõõrdumisel puruneda ja
kondoom võib viga saada.
Kui kondoom puruneb või libiseb sugutilt vahekorra
ajal, peab naine raseduse vältimiseks 72 tunni
jooksul võtma SOS pille, mida saab apteegist või
minema naistearsti vastuvõtule
Kindlasti tuleb minna kuu aja pärast tegema HIV
testi, et teada saada võimalikust nakkusest.
Kondoomi kasutamine

Tõde on see, et omades rohkem kui ühte
partnerit, suureneb risk haigestuda sugulisel
teel levivatesse haigustesse, sh. AIDSi.
Pea meeles, et kui Sa oled vahekorras ühe
inimesega, on see sama, nagu oleksid Sa
olnud vahekorras kõigi nende inimestega,
kellega tema on olnud ja nende
partneritega jne.
Eelarvamused, vääruskumused

Kondoom läheb tihti katki.

Kondoom ei lähe katki niisama, vaid siis, kui seda valesti
kasutada.

Kondoom on ebamugav ja pärsib erutust.

Tavaliselt levitavad seda seisukohta mehed ning erutuse
pärssimine võib olla pigem psühholoogiline. See müüt on
käibele läinud ajal, mil kondoome valmistati paksemast
kummist kui tänapäeval. Moodsad kondoomid on elastsed ja
õhukesed.

Kondoom ei kaitse rasestumise eest.

Kondoom kaitseb rasestumise eest, kui kasutada seda
korrapäraselt ja õigesti.
Eelarvamused, vääruskumused

Kondoomi kasutavad ainult suguhaiguste põdejad.
Kui olen terve ei pea ma seda tegema.

Kondoom kaitseb ainsa vahendina sugulisel teel levivate
haiguste eest. Tihti ei pruugi nakatunu olla oma haigusest
teadlik. Ka heasoovlik partner võib kanda nakkust.

Kondoomi kasutamine näitab ainult usaldamatust.

Kondoomi kasutamine näitab lugupidamist enese ja partneri
vastu.

Kondoome peab ostma ainult mees.

Kui tüdruk varub kondoome, näitab see tema teadlikkust,
vastutust ja hoolimist
KIRI SÕBRALE

Mul on seda kirja raske kirjutada. Olen ammu
mõelnud seda teha, aga ei julgenud sellest kellelegi
rääkida. Raske on oma tundeid sõnadessse panna.
Ma siiski proovin seda teha. Kõik tundus korras
olevat. Ta oli hästi armas ja korralik tüdruk. Ta oli
mul esimene.Tundsin ennast temaga kindlalt. Sellel
nädalal sain aga teada, et olen HIV-POSITIIVNE!
Mida ma pean tegema? Elul pole enam mõtet!
Kardan, et sa ei taha ka enam minu sõber olla. Ja
koolis pole ka enam tahtmist käia. Kardan kõike
kaotada. Aita mind palun!
Märka inimest, mitte haigust.
Armastuse terviseks
Ära osale loosimises,
KASUTA KONDOOMI!
Sinu turvaline tulevik
MA OLEN VÄGA VÄÄRTUSLIK



Mina ise olen väärtuslik ja tähtis
Mul on õigus öelda EI ja öelda ka Ja
MA TEAN KUIDAS END ja oma armastatut
KAITSTA!
Turvalist
armastust!






http://www.youtube.com/watch?v=rrX2iMX9RQI
http://www.youtube.com/watch?v=4nXqdVNO4Fk
http://www.youtube.com/watch?v=F7TQGvel6CU
http://www.youtube.com/watch?v=07SioUFWevE
http://video.delfi.ee/video/DPebvkFI/
http://dieyoung2.com/
Kirjandus
Harro M, Rüütel K. HIV-nakkuse ja AIDSi olemus ning ennetamine. Tartu, 2004.

Lõhmus L, Trummal A. HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine
Eesti noorte hulgas. Tallinn, 2005.

Lõhmus L, Trummal A. HIV/AIDS-i ennetustegevus Eestis 2004. ja 2005. aastal.
Tallinn,2006.

Kagadze M, Kiivit R, Kull M, Part K. Seksuaalkasvatus. II ja III kooliaste.
Õpetajaraamat.Tervise Arengu Instituut, Tallinn, 2005.








. Eesti Seksuaaltervise Liit. Papilloom – papist loom või kuri viirus? Voldik kasutamseks ja
MTÜ Aidsi ennetuskeskus. www.aids.ee
Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Haigekassa, Eesti Õdede Liit.Õpilase seksuaaltervis
Tegevusjuhend kooli tervishoiutöötajale. Tallinn, 2007
Hiv.ee
Terviseveeb.ee
Terviseinfo.ee
Tai.ee