Transcript Teksti kohandamine

Teksti kohandamine
Kaja Plado
TÜ eripedagoogika osakond
Mis on tekst?
TEKST=KOOD,
kodeerimisvahendiks on keel,
st märkide süsteem
• KÕNELEJA
kodeerib oma mõtted
keeleüksustesse
dekodeerib tajutud
keeleüksused oma teadmiseks
• KUULAJA
Teksti liigid
• Ilukirjanduslik tekst (jutustav, kirjeldav, arutlev)
• Spetsiifilised tekstid (nt matemaatika
tekstülesanded)
• Teabetekst, aimetekst
• Tarbetekst
• Publitsistlikud tekstid (uudis, artikkel, intervjuu)
• Graafilised tekstid
• Pilttekstid
• Elektroonilised tekstid
Teksti valik
•
•
•
•
Kellele?
Milleks?
Mis tüüpi?
Mis tingimustes loetakse (kasutatakse)?
Lugemisoskuse arendamiseks valida
häälikuliselt struktuurilt jõukohane sõnavara ja
sisult loomulik tekst
Lihtsa jutu (suulise/kirjaliku) võlud
•
•
•
•
On veenev
Suurendab lugemiskiirust
Võimaldab saada kiiresti ja palju uusi teadmisi
Motiveerib, sest on jõukohane
Teksti mõistmiseks on vajalik
•
•
•
•
Lausest info saamine
Lausetevahelise teabe sidumine
Kogu teksti teabe seostamine
Illustratsioonide kasutamine teksti
mõistmiseks
Teksti kohandamine
Teksti mõistmine sõltub:
• tajujast
• kõnelejast
• situatsioonist
• tekstist
Vajalik on sisuline jõukohastamine ja
keeleline lihtsustamine
Teksti kohandamine
Sisu tasand
• Jälgi: lugeja lugemisoskus, vanus (huvi),
kogemused ja kognitiivsed eeldused
• Seotus õppe-eesmärkidega
• Edastada vajalik info, loobuda vähemtähtsast
• Lisada mõistmiseks vajalik taustainfo
• Tuttava materjali osakaal tekstis optimaalne
• Aktiivseks omandamiseks üks uus mõiste
Teksti kohandamine
Sõnatasand
• Sõnade pikkus vastavalt lugemisoskusele
• Sõnavara mõistetavus (esinemissagedus
kõnes)
• Sõnade konkreetsus/abstraktsus, üldistusaste
• Sünonüümidest sagedasemad
• Metafooridest, ülekantud tähendustest
hoidumine
Teksti kohandamine
Lause tasand
•
•
•
•
•
•
Töömälu mahule vastav lausepikkus
Hoiduda rasketest lausekonstruktsioonidest
Tavapärane sõnajärg
Isikuline tegumood
Kahekordse eituse vältimine
Võrdluskonstruktsioonide vältimine
Teksti kohandamine
Tekstitasand
• Optiline liigendatus lauserühmadeks
• Lausete sidumine üheselt mõistetavate
vahenditega
• Hoiduda mõttelünkadest
• Teksti mõte selgelt formuleeritud, terviklik,
konkreetne ja kronoloogiliselt õigesti
järjestatud
• Sidusus välisteksti tasandil välja tuua
Teksti kohandamine
Vormistus
Poolitamine – raskendab sõna sünteesi
Kirja suurus – arvestades tajuvälja
Reavahe – tajuprobleemid, rea hoidmine
Taandread või tühi rida lõikude vahel
Liigendatud tekst, esiletõsted
Illustratsioonide sobivus, arepilt
Kujunduse selgus (sh šrift)
Paigutus lehel
Väldi trükivigu
Arepilt
•
•
•
•
•
•
Ühineb tekstiga
On lihtne, ilma omapärase kujutusnurgata
On ühemõtteline
On liigsete ja eksitavate detailideta
On õigete proportsioonidega
Välditakse sümboleid, lühendeid
Teksti mõistmine paraneb,
kui analüüsil läbitakse 3 etappi
• I Esmane taju, faktid üldiselt (lugemisele
eelnev vestlus, esmane tutvumine palaga ja
sisutaastavad küsimused)
• II Esmase tajupildi täpsustamine detailidega
(korduv lugemine erinevate ülesannetega,
vestlus pala analüüsiks, võrdlemine,
iseloomustamine, kava koostamine)
• III Tervikliku tajupildi kujundamine
(valiklugemine ja -jutustamine, peamõtte
sõnastamine, hinnangud)