Transcript Raamatupidamine2013

Raamatupidamise
algõpetus
1
Kristi Suppi
2013
• Raamatupidamise algtõed pärinevad
väga ammusest ajast, peeti näiteks
toiduvaru arvestust. Parimaks
lahenduseks oli andmete kivisse raiumine
või puusse lõikamine.
Rosetta kivi on aastast 196 eKr
pärinevate raidkirjadega basaltplaat, mille
leidsid 1799 Egiptusest Rashidi (Rosetta)
linna lähedalt Prantsuse ohvitserid.
http://et.wikipedia.org/wiki/Rosetta_kivi
• Juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode
vara arvestust preestrite õpetatud
ametnikud arvepidamiseks kohandatud
piitsa või nööri abil - piitsal või nööril oli iga
maksja kohta suuruse järgi oma
nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel
seoti sõlm.
• Võla tasumisel harutati sõlm lahti või
kustutati puutükilt märge.
Hiljem kasutati arvepidamiseks juba kivist
ja marmorist tahvleid.
• Vana-Kreeka teadlast
Aristotelest
(384 – 322 eKr) on
nimetatud
majandusteooria
vanaisaks, tema
süstematiseeris
majandusteadusi ning
pööras tähelepanu
erinevatele
majandusprotsessidele
ning nende
kirjeldamisele.
• Luca Paccioli
(1446/7 – 1517),
matemaatikust
frantsiskaani munk,
koostas 1494. aastal
teooriaõpiku „Traktaat
kontodest ja kirjenditest“,
kus ta süstematiseeris
seni kasutusel olnud
tehingute ülesmärkimise
viise. Sellega oli
sündinud esimene
kahekordse kirjendamise
õpperaamat
• Raamatupidamine on olnud ja jääb ka
edaspidi igasuguse ettevõtte
majandustegevuse juhtimise lahutamatuks
koostisosaks.
• Meie tänapäevane raamatupidamisarvestuse
korraldamine võeti Eesti Vabariigis
teravdatud tähelepanu alla 1994. aastal, kui
võeti vastu „EV Raamatupidamise seadus“,
veel uuem versioon võeti kasutusele 2003.
aastal.
• Huvitavaid fakte:
• Arvepidamine sai alguse Lähis-Idast
10 000 – 8 000 aastat eKr.
• Egiptuses peeti juba 3 400 aastat e.Kr arvet
vangide, veiste ja kitsede kohta.
• 5 000 - 3 000 aastat eKr leiti Lähis-Idast
savitahvlid, millele oli tehtud kiilkirjas märkmeid,
mis sümboliseerisid raha.
• Umbes 4 600 aastat tagasi leiutati Hiinas
kuulikestega arvelaud.
• Maailma vanim seadustekogu – Hammurapi
seadustekogu (koodeks), pärineb 18.sajandist eKr.
• Kes iganes ostis midagi ilma
lepingu ja tunnistajateta, oli varas
ja pidi hukatama (Hammurapi koodeks).
• Säilinud papüürustelt saab välja lugeda, et
Egiptuses oli kõrgel järjel krediidindus (laenu
andmine)
• Pacioli arvates pidi edukal kaupmehel olema
kolm asja:
1. piisav hulk raha või võimalus saada krediiti;
2. head raamatupidajad;
3. hea raamatupidamise süsteem.
• Mis on konto?
• Rajades firmat, on vajalik koguda
algkapital ja seda raha nimetatakse
ettevõttes omakapitaliks, kuna raha
kuulub ettevõtte loonud isikutele ja on
antud ettevõtte käsutusse.
• Selleks avatakse konto, mida võiks
võrrelda “sahtlikesega”, kuhu paneme
midagi hoiule või märkmikulehega, kuhu
kirjutame meelespidamiseks vajalikke arve
üles.
• Lepime kokku, et edaspidi nimetame
raamatupidamisega tegelevat inimest
raamatupidajaks, olgugi, et
väikeettevõttes võib arvepidamisega
tegeleda näiteks juht ise, kuigi ta ei pruugi
omada raamatupidaja kutset.
http://www.teenus.info/kasutaja/annag
• Millisel kujul raamatupidaja kontosid peab,
see sõltub ettevõte võimalustest. Ettevõte,
kus rahalised võimalused lubavad soetada
raamatupidamisprogrammi, tehakse seda
seal ehk võetakse programmis kasutusele
esimene - omakapitali konto.
• Kui raamatupidaja peab arvestust,
omamata vastavat programmi, siis saab
tabeleid koostada arvutis Microsoft Exceli
abil. Esineb ka veel käsitsi tehtud tabeleid.
• Omakapitali kontole kirjutatakse üles
vastav summa, mis on laekunud (mida
omanikud pangaarvele maksid).
• Esmalt räägime kahekordse
kirjendamisega tekkepõhisest
raamatupidamisest, kassapõhise
raamatupidamise juurde jõuame hiljem.
• Mis on TEKKEPÕHINE?
• Kirja pannakse tehing (tegevus, mis
toimub) just selle kuupäevaga, kui ta
toimub. Täna makstakse raha
arvelduskontole pangas – tänase
kuupäevaga kirjutame ka üles.
• Mis on KAHEKORDNE
kirjendamine?
• Kirja pannakse (kirjendatakse) tehing
KAHELE KONTOLE:
omanikud andsid raha ettevõtte käsutusse –
kirja läks see OMAKAPITALI kontole, et
pidada arvet, kui palju on ettevõttes
omakapitali.
• Aga kuhu see raha laekus? Tegelikult laekus
raha ARVELDUSKONTOLE
– nüüd
tuleb see üles kirjutada.
•
Avame veel ühe konto – arvelduskonto pangas x (ettevõttel võib hiljem olla
erinevates pankades kontosid, et lihtsustada arveldusi klientidega) ja paneme
sinna kirja, kui palju raha laekus.
• Kas konto ongi nii lihtne?
• Eelnevalt vaatasime, et omakapitaliks
laekunud (panka makstud) summa
kirjutatakse arvelduskontole üles, aga
kuidas kirjutada üles, kui arvelduskontolt
peab mõne summa välja maksma?
Konto
Laekunud summad
Väljamakstud summad
• Selleks on kontod jagatud kaheks pooleks:
• Konto vasakut poolt nimetatakse DEEBET
pooleks
• (Sõna on tulnud ladinakeelsest sõnast `debet`
- mis tõlkes on “ta võlgneb”)
• Konto paremat poolt nimetatakse KREEDIT
pooleks
• (Ladinakeelsest sõnast `credit` - mis tõlkes on
“ta usaldab”)
• Kõige ülevaatlikum on konto joonistada
ristikese kujulisena (kõnekeeles “konto rist”)
Kontod pearaamatus:
• Pearaamatus on nelja tüüpi kontosid:
vaatleme neist esialgu kahte –
AKTIVA kontod ja
PASSIVA kontod.
AKTIVA - vara
PASSIVA – võlad, kohustused ja omakapital.
• AKTIVA KONTO
ARVELDUSKONTO
(raha ettevõtte pangaarvel on vara)
DEEBET
Aktiva kontol arvestatakse
suurenemist deebet poolel
(raha laekumine)
KREEDIT
Kreedit poolel vähenemised
(väljamaksed)
• PASSIVA KONTO
OMAKAPITALI KONTO
(raha on omanikele kuuluv, seega ettevõtte jaoks kohustus)
DEEBET
Deebet poolel vähenemised
(võlg või kohustus väheneb)
KREEDIT
Kreedit poolel suurenemised
(- omakapitali, võla, kohustuse)
• Meenutame, et ettevõtet luues kandsid omanikud
omakapitali jaoks raha arvelduskontole,
raamatupidaja kirjutab selle üles (ehk teeb
KANDE) järgmiselt:
• Deebet Arvelduskonto
• (ehk sissemakstud summa ulatuses suurenes
ARVELDUSKONTOL DEEBET pool)
Samaaegselt suurenes ettevõtte kohustus omanike
ees, st, et kui ettevõte lõpetab oma tegevuse,
peab ta vastava summa omanikele tagasi maksma
– seega suureneb
OMAKAPITALI kontol KREEDIT pool, kanne:
• Kreedit Omakapital
Kirjutame need kaks eelnevat ülestähendust ühele
reale kokku ja me saame LAUSENDI:
• Deebet Arvelduskonto Kreedit Omakapital
Kuldne reegel, mis ongi tegelikult
raamatupidamise loogika aluseks:
LAUSEND saab olla alati VAID selline, et tehing
kirjendatakse ühe valitud konto deebet- ja
teise valitud konto kreedit poolele –
DEEBET
(konto nimi) – KREEDIT (konto nimi)
• Iga tehingu puhul peab tuvastama, MIDA
selle tehinguga tehti, vastavalt sellele
valitakse kaks ainuõiget kontot, kuhu
andmed kanda.
• Edasi tuleb mõelda, et MILLIST liiki valitud
kontod on – kui üks neist on näiteks aktiva
konto ja tegemist on suurenemisega (raha
laekumine, laovaru suurenemine jne),
pannakse see deebet poolele kirja.
• Nüüd jääb vaid üle tolle teise valitud konto
kreeditisse sama summa kirja panna.
• Konto valik sõltub sellest, millised
tehingud ettevõttes rahade või
dokumentidega toimuvad (neid hakkame
järjest vaatama).
• Siit: mingil juhul ei ole võimalik, et
summad kantakse mõlemale valitud
kontole deebet poolele või mõlemale
kontole kreedit poolele!
• Raamatupidajad nimetavad konto deebet
poolele summade kandmist
debiteerimiseks ja kreedit poolele
kandmist krediteerimiseks.
PÄEVARAAMAT on dokument, kus raamatupidaja
lausendid koostab ja seal kajastuvad tehinguid
kuupäevalises järjekorras.
• Milline näeb välja kanne päevaraamatus, kui OÜ
osanikud on kandnud ettevõtte asutamiseks
arvelduskontole 2 500 eurot omakapitaliks?
• Deebeti veergu märgitakse konto, mille deebetpoolele
kanne tehakse ja kreediti veergu konto, mille
kreeditpoolele kanne tehakse.
Jk.nr. Kuupäev
Tehingu kirjeldus
1
11. okt. Omakapitali sissemaks
Deebet
Summa
Arveldus- 2500
konto
Kreedit
Omakapital
Summa
2500
• Nüüd, kus tehing (omakapitali
sissemakse) on kirjendatud
PÄEVARAAMATUS,
kantaksegi selle alusel vastavad summad
kontodele, mis on “väljajoonistatud”
PEARAAMATUS.
Seega pearaamatus näeme liikumisi igal
kontol eraldi, päevaraamatus käibeid
päevade kaupa.
Mis on bilanss?
• Bilanss on ettevõtte aktiva (varade) ja
passiva (võlgade, kohustuste ja
omakapitali) seis ühel ajahetkel.
• Seega on käesoleval ajahetkel ettevõttel
Omakapitali 2 500 eurot ja see asub
pangas, Arvelduskontol (2 500 eurot).
• Seda raha saab ettevõte kasutama
hakata.
• See siin on algbilanss, mis võib juba
järgmisel hetkel muutuda, kui tekivad
järgmised tehingud.
• Tehingud võivad olla seotud rahalise
liikumisega, aga olla ka ainult
dokumenditehingud – näiteks välja arvestatud
palk, mis ei ole veel välja makstud.
Palgaarvestus on ka tehing.
• Bilanss peab alati olema tasakaalus
(A = P)
Muutunud bilanss
• Algselt, et ettevõtte asutamisel tõendada
algkapitali olemasolu, peab raha olema
arvelduskontol. Enamus tehinguid
tänapäeval tehakse panga kaudu, suures
osas internetipanga teenuseid kasutades,
aga ikka on vahel vaja sularaha mõningate
kulutuste tegemiseks.
• Ettevõttes otsustatakse võtta pangast välja
100 eurot ja tuua see kassasse. Nüüd
tuleb kasutusele võtta järgmine konto
nimega KASSA.
• Arvelduskonto vähenes 100 euro võrra
(kanne kreedit poolele) ja Kassa konto
suurenes 100 euro võrra
(kuna Kassas olev raha on samuti vara,
tehakse sissetuleku kanne Kassa deebet
poolele).
• Antud näites rahalist muutust ei toimunud,
toimus vaid varade ümberpaiknemine.
• Kui mingil ajaperioodil (enamasti üks kuu)
rohkem tehinguid ei ole toimunud,
nimetatakse seda antud perioodi
lõppbilansiks.
• Bilanss on finantsaruanne, mis näitab
hetkeseisu!
Ülesanne
• Valmistame ette Exceli programmis
päevaraamatu ja tee esimesed kaks kannet,
mida juba vaatlesime
Jk.nr Kuupäev Tehingu kirjeldus Deebet Summa Kreedit Summa
• Ülesanne: palun koosta järgmisele tehingule
lausend päevaraamatusse ja tee kanne
pearaamatusse – omanike ring sai juurde uue
liikme, kes tasus arvelduskontole oma osaku
eest 500 eurot.
• Kas Sinu uus lõppbilanss võrdub? Kas
kummalegi poolele saadud summa on
3 000 eurot?
• Milline näeb välja konto kui kandeid on
kogunenud rohkem ja kuidas kokkuvõtted
tehakse?
Ülesanne – pearaamatu
ettevalmistamine
Konto …
Deebet Kreedit
Algsaldo
Käibed
Käibed kokku
Saldo
Konto …
Deebet Kreedit
• PERIOOD – tavaliselt üks kalendrikuu,
mille jooksul midagi ettevõttes toimub. Kuu
lõpul võetakse aktiva kontode puhul
algsaldo, liidetakse deebetkäive ehk kõik
mis on juurde tulnud selle kuu jooksul ja
lahutatakse kreeditkäive - see, mis on kuu
jooksul vähenenud ning saadakse
lõppsaldo, mis jääb enamasti (eranditega,
mida vaatame hiljem – klientide
ettemaksed näiteks) deebet poolele.
• AS + DK – KK = LS
• Loogika selles, et vara ei saa ju minna
miinustesse – sel juhul teda lihtsalt ei ole ja tuleb
võtta laenu.
• Mõelge oma rahakotile: seal kas on raha või ei
ole, aga „miinusmärgiga“ rahatäht sahtlis? Saldo
ehk jääk, mis saadakse kuu lõpuks, jääb
järgmise kuu algsaldoks.
• Kui ikka 31. jaanuari päeva lõpuks on rahakotis
10 eurot, siis on ta seal ka 1.veebruari esimestel
minutitel ja ta tuleb nüüd arvesse võtta kui
veebruari algsaldo, millele hakkate juurde liitma
veebruaris sissetulevat ja maha lahutama
väljaminevat.
• Teistel kontodel toimib kõik sama loogika
järgi (rahakoti näide), ainult me ei saa seda
väljendada sõnadega, et „ostes hoone, tuli
ta meile sisse / laekus “…
• Sel juhul võetakse deebetis arvele hoone
väärtus, vara suureneb, ja kui müüakse
ära, siis kandes summa kreedit- ehk
miinuspoolele väheneb vara väärtus ja
seda hoonet enam bilansis arvel ei ole.
• Eelnev näide oli arvestuspõhimõtte
selgitamiseks, mitte see, et hooneid sama
hinnaga muudkui ostetakse-müüakse.
• Tegelike selliste kinnisvaratehingute puhul
ei ole sugugi hind sama ja siis tulevad
mängu juba tulu-kulu kontod, millest kohe
juttu tuleb, aga „maha kantakse“ ta
bilansist küll.
• Passiva kontodel
on arvestus
vastupidine suurenemist
arvestatakse
kreeditis, sest see
on „+“ - pool,
vähenemist deebet
poolel, selle
lahutame, ning
saldo jääb üldjuhul
kreedit poolele.
Konto …
Deebet - Kreedit +
Passiva
Bilansikontod ja teised kontod
• Bilansi kontodelt näeme, kui palju on
ettevõttes ühel ajahetkel vara (aktivaid) ja
millistest allikatest (passiva) see vara on
ettevõttesse tulnud.
• Siit: laene, kohustusi ja omakapitali
nimetatakse ettevõtte
varade katteallikateks.
• Töötav ettevõte tegutseb pidevalt: ostab
materjale, töövahendeid ja muud vajalikku
- see on ettevõtte jaoks KULU.
• Kui ettevõte toodab midagi või osutab
teenust ja müüb seda, siis saab ta TULU.
• TULU – KULU = KASUM
(kui tulu on suurem kui kulu)
• TULU – KULU = KAHJUM
(kui tulu on väiksem kui kulu)
• Omanikud annavad oma raha ettevõtte
käsutusse (ostavad aktsiaid või osakuid),
et see raha hakkaks kasumit teenima.
Seega võlgneb ettevõte kasumi oma
omanikele. Igal omanikul on õigus saada
oma osa kasumist – väljamakstavat osa
kasumist nimetatakse dividendiks.
• Kui ettevõte on kahjumis, siis vähendab
see omanike raha (omakapitali), mida nad
on ettevõttele usaldanud.
• Pearaamatus on peale bilansikontode
(aktiva- ja passivakontode) veel kahte
tüüpi kontosid, mille põhjal tehakse teine,
ettevõtte jaoks oluline aruanne.
• Aruanne, kus arvestatakse jooksvalt kokku
ettevõtte tulud ja kulud, nimetatakse
kasumiaruandeks.
Kasumiaruanne
• Kasumiaruanne koosneb
TULUKONTODEST ja KULUKONTODEST.
• Näide: Ettevõte ostab materjali. Õmblusega
tegeleva ettevõtte puhul võib see olla riie. See on
KULU.
• Raamatupidaja teeb lausendi:
Deebet (mingi kulu konto) Kreedit RAHA KONTO
• Millise konto deebetisse antud näite puhul
vastava summa kirjutame?
• Me ju kulutasime raha?
• Raha vähenemist arvestatakse kreeditis!
• Tuleta meelde, mis oli lausend
(ühe konto Deebet, teise konto Kreedit)!
• Järeldus, kuldse reegli järgi –
KULUKONTODEL arvestame kulutusi
DEEBET poolel.
Võtame kasutusele uue konto:
MATERJALIKULU
DEEBET
Kulude
suurenemist
arvestatakse
deebetis
KREEDIT
• Kulu- ja tulukontode puhul ei arvestata nii
nagu bilansikontode puhul, et AKTIVA ehk
vara kontodel väheneb kreedit pool – võiks
ju arvata nii, sest kulutamine on vara
vähenemine, aga STOPP! Kulutuste
tegemine seondub tõesti raha hulga
(aktiva) vähenemisega ettevõttes, SEEGA
tulude ja kulude kontodel arvestamise
puhul kehtib lausendi loogika:
RAHA väheneb kreedit poolel, järelikult –
KULU saame arvestada kulukonto
deebet poolel.
Ja vastupidi...
• Valmistoote müüb ettevõte tarbijale ja saab
tulu. Ostja maksab raha ettevõttele.
• RAHA kontol suureneb deebet pool, niisiis
tehakse lausend:
Deebet RAHAKONTO Kreedit TULUKONTO
Niisiis tuleb kasutusele TULU
arvestamiseks uus konto, millel tulu
suurenemist arvestatakse KREEDIT
poolel
MÜÜGITULU
DEEBET
KREEDIT
Tulude
suurenemist
arvestatakse
kreeditis
Kasum või kahjum – koondkonto
• Tulu- ja kulukontod arvestatakse perioodi
lõpus (üldjuhul aasta lõpus) “nulli” ehk
kantakse kontodelt saadud summad
Koondkontole, millelt näeme, kas
ettevõttel on perioodi lõpuks kasum või
kahjum.
• Tulemus kantakse bilansi PASSIVA poolel
asuvale Kasumi / Kahjumi kontole, mis
näitab ettevõtte hetkeseisu.
Viib bilansi klappima ja suurendab või
vähendab sellega omakapitali.
Kasumiaruandest aga näeme millele ja kui
palju on kulutatud, mille eest ja kui palju
on tulu saadud. “Nulli” kandmist vaatleme
konkreetsemalt ülesannete käigus.
Kontoplaan
• Iga ettevõte otsustab, milliseid kontosid
kasutada ja Raamatupidamise
sisekorraeeskirjadega määratakse
KONTOPLAAN.
• Lihtsuse mõttes on kasutusel süsteem,
kus
• AKTIVA kontod algavad numbriga 1,
PASSIVA kontod algavad numbriga 2,
TULUKONTOD algavad numbritega 3
KULUKONTOD numbritega 4 - 9.
• Igal järgmisel numbril on samuti oma
tähendus.
• Kasutades raamatupidamisprogramme, on
standardkontoplaanides kontodele antud
neljakohalised numbrid, riigiasutuste
kontoplaanides kuni kuuekohalised numbrid.
• Näiteks konto
Kassa on numbriga 1010 – kus esimene 1
näitab, et tegemist on aktiva kontoga, 10 sularahaga (kassa).
Arvelduskonto 1020 – kus 20 näitab millise
panga kontoga tegu. Kui on kasutusel mitu
pangakontot, siis järgmine võiks olla 1030 jne
• Nüüd tead juba kõige olulisemat – kuidas
kontod jagunevad
(aktiva – passiva, tulu – kulu)
ja kuidas neile kandeid tehakse
(deebet- või kreedit poolele).
Edasi vaatame millised
kontod kasutatakse ja kuhu nad kuuluvad.
• Antud kontoplaan on väga väike,
sisaldades vaid näiteid ettevõtetes
kasutusel olevatest erinevatest kontodest.
• Meie ülesannete puhul sellest piisab.
• Kontoplaani ei pea pähe õppima (sellega
töötades ta lihtsalt jääb ajajooksul pähe),
küll aga peab ta kogu aeg käepärast
olema. Vaatame nüüd kontosid pisut
lähemalt, mis on mis.