Transcript + 2

Kordamine kontrolltööks
Mõisted
Aatom, tuum, nukleon, prooton, neutron, elektron,
aatommass, järjenumber, periood, rühm,
perioodilisussüsteem, Mendelejev, isotoop, elektronkiht,
positiivne laeng, negatiivne laeng, elektronkihtide arv,
väliskihi elektronide arv, tuumalaeng, ioon, katioon,
oktetireegel, anioon, elektronide liitmine, elektronide
loovutamine, keemiline side, kovalentne polaarne side,
kovalentne mittepolaarne side, iooniline side, liitaine,
lihtaine, allotroop, molekulaarne aine, mittemolekulaarne
aine, ühine elektronpaar, loovutatud elektron,
elektronskeem, indeks, koefitsient, molekulivalem,
oksiid, sulfiid, jodiid, kloriid, fluoriid, bromiid, nitriid, H2,
Cl2, F2, I2, Br2, O2, N2, ühinemisreaktsioon
(8c halogeen, kalkogeen, leelismetall, leelismuldmetall,
väärisgaas)
Küsimused
1) Kuidas on lihtne eristada kovalentset polaarset ja
kovalentset mittepolaarset sidet?
2) Kuidas on lihtne eristada ioonilist ja kovelentset sidet?
3) Kuidas on hea eristada liht- ja liitainet?
4) Mis on mõistete allotroop ja lihtaine sarnasused?
5) Miks on perioodilisussüsteemis aatommassid
kümnendmurdudena? (põhjenduses kasuta mõistet
isotoop)
6) Mis on sarnast ja erinevat ühe perioodi ja ühe rühma
elementidel?
7) Miks liidavad/ loovutavad aatomid elektrone? Kuidas
seda kindlaks teha?
8) Kuidas eristatakse molekulaarset ja
mittemolekulaarset ainet?
9) Selgita molekulivalemi koostamise põhimõtet!
10) Selgita milline erinevus on mõistetel kordaja ja indeks!
11) Selgita, kuidas toimub iooniliste ainete nimetamine!
ülesanded
• Aatomi elektronskeemi koostamine
• Elementide leidmine perioodilisussüsteemist
• Iooni elektronskeemi ja elektronide liitmise/
loovutamise näitamine
• Molekulivalemite “lugemine”
• Ainete jaotamine keemiliste sidemete,
molekulaarsuse ja liht ning liitaine põhjal
• Iooniliste ainete (oksiid, kloriid, sulfiid, jodiid,
bromiid, nitriid, fluoriid) valemite koostamine 8c
vastavate reaktsioonivõrrandite koostamine
Moodusta elektronskeemid
P
+15|2)8)5)
P3-
+15|2)8)8)
P5+
+15|2)8)
Ar
+18|2)8)8)
Kirjuta valemid, laengud, keemiline side, liht või liitaine ja molekulaarsus
1) vesinikkloriid
2) baariumfluoriid
3) kaltsium
4) Strontsiumkloriid
5) Vesinik
6) alumiiniumoksiid
7) Lämmastik
8) naatriumnitriid
9) Hapnik
10) Vesi
11) Kloor
12) liitiumbromiid
13) kaltsiumjodiid
14) magneesium
15) Fluor
HCl
BaF2
Ca
SrCl2
H2
Al2O3
N2
Na3N
O2
H2O
Cl2
LiBr
CaI2
Mg
F2
Kov.pol liitaine
Iooniline liitaine
Metall
lihtaine
Iooniline liitaine
Kov.m.pol lihtaine
Iooniline liitaine
Kov.m.pol lihtaine
Iooniline liitaine
Kov.m.pol lihtaine
Kov.pol liitaine
Kov.m.pol lihtaine
Iooniline liitaine
Iooniline liitaine
Metall
lihtaine
Kov.m.pol lihtaine
molekulaarne
mittemolekulaarne
mittemolekulaarne
mittemolekulaarne
molekulaarne
mittemolekulaarne
molekulaarne
mittemolekulaarne
molekulaarne
molekulaarne
molekulaarne
mittemolekulaarne
mittemolekulaarne
mittemolekulaarne
molekulaarne
Milline paar leotelust oleksid: a)isotoobid b)
allotroobid c) aatom ja ioon
S2 ja S8
allotroobid
O (8 prootpnit ja 8 neutronit) ja O2- (8 prootpnit ja 8 neutronit) aatom ja ioon
O2 (8 prootonit ja 8 neutronit) ja O3 (8 prootonit ja 8 neutronit)
allotroobid
S6+ ja S
aatom ja ioon
O (8 prootonit ja 8 neutronit) ja O (8 prootonit ja 9 neutronit)
isotoobid
S (16 prootonit ja 16 neutronit) ja S (16 prootonit ja 17 neutronit) isotoobid
Täida tabel
Aine
Liht/liitaine
Keemiline side
N2
Lihtaine
Kovalentne mittepolaarne
HI
Liitaine
Kovalentne polaarne
KCl
Liitaine
Iooniline
NaBr
Liitaine
Iooniline
Cl2
Lihtaine
Kovalentne mittepolaarne
H2S
Liitaine
Kovalentne polaarne
Kirjuta mitu aatomit mingit ainet on
3 H2SO4
KI
5 HNO2
2 HBr
*4 Cu(OH)2
*3 Al2(SO4)3
6 vesiniku 3 väävli 12 hapniku aatomit
1 kaaliumi aatom, 1 joodi aatom
5 vesiniku aatomit, 5 lämmastiku aatomit, 10 hapniku aatomit
2 vesinikuaatomit, 2 broomi aatomit
4 vase aatomit, 8 hapniku aatomit, 8 vesiniku aatomit
6 alumiiniumi aatomit, 3 väävli aatomit, 24 hapniku aatomit
Leia, milline võrranditest ei ole tasakaalus, millised
on ühinemisreaktsioonid?
C + O2 →CO2
H2O2→ H2 O+ O2
KClO3→ KCl + O2
Na + O2 → Na2O2
2KMnO4 → K2MnO4 + MnO2 + O2
Fe + H2O → Fe2O3 + 4H2
AlCl3 + 3NaOH →Al(OH)3 + 3NaCl
Tasakaalusta võrrandid! 8c
CO2 + C → CO
Mg + O2 → MgO
CH4 + O2 → CO2 + H2O
Li + O2 →Li2O
H2 + N2 → NH3
H2 + Br2 → HBr
*Al2(SO4)3 + Ca3(PO4)2 → AlPO4 + CaSO4
nukleonite
prootonite
massiarv
=
arv
arv
=
A
Z
neutronite
arv
+
N
A  ZN
Elemendid
Rühm=
väliskihi elektronid
Iga element paikneb lahtris tal on:
VIA
järjenumber= prootonite arv
= elektronide arv
8
periood= elektronkihid
2
sümbol
+8| 2) 6)
nimetus
aatommass A
NB! Prootoneid ja elektrone on alati võrdselt!
Sest aatom on tervikuna neutraalne!
O
Hapnik
16,3
Isotoobid
Elementide aatomid, millel on erinev arv neutroneid,
kuid ühesugune arv prootoneid. (Eelneva tõttu on neil
ka erinev aatommass).
Erinev nukleonide arv!!
prootium
deuteerium
+
1A
1Z
H
triitium
+
2
1
H
+
3
1
H
Elektronide paiknemine
Tuleta meelde:
•Elektronide arvu elektronkihil saab leida: 2n2
•Väliskiht mahutab KUNI 8 elektroni.
•Välise elektronkihi elektronide arvu saab määrata:
a) rühmanumbri järgi (A-rühmad)
b) B-rühma elementidel on tavaliselt 2 elektroni
väliskihil.
•Elektronkihtide arvu näitab: perioodinumber
Moodusta elektronskeem naatriumile:
+11 2 ) 8 ) 1 )
+11
-11
H
Selle molekuli valem on H2
H
H
H
H
H
Neid molekule on
3
Ühe molekuli valem on H2
Tahan kirjutada, et on kolm vesiniku molekuli:
3 H2
Kovalentne mittepolaarne side
Kovalentse sideme korral tekib aatomite vahele
ühine elektronpaar. Mõlemad aatomid on ühe
tugevusega.
Ühesugused koerad on tugevuselt võrdsed
ja ei suuda teiselt konti ära võtta.
Kovalentne mittepolaarne side
F
F
Üksik elektron! Elektronid on paaridena!
Oktetireegli kohaselt sooviks ta välisele kihile 8 elektroni!
Hetkel on seal elektrone 7!
Ka sellel fluori aatomil on välisel kihil 7 elektroni
F-d on tugevuselt võrdsed! (keegi ei võta elektroni ära!)
Moodustub ühine elektronpaar, mis kuulub mõlemale aatomile!
Kovalentne polaarne side
Ühised
elektronid
Väike
tugevus
Suur
tugevus
Hiir ei saa tugevama kassi käest õhupalle (elektrone)
kätte. Elektronid on suunatud
kassi poole, kuid kuuluvad mõlemale.
Kovalentne polaarne side
F
H
Üksik elektron! Elektronid on paaridena!
Oktetireegli kohaselt sooviks ta välisele kihile 8 elektroni!
Hetkel on seal elektrone 7!
Vesiniku viimasel kihil on üksik elektron, kes soovib paarilist!
F on tugevam kui H ja tirib elektroni enda poole, kuid aatomid jäävad seotuks!
Moodustub ühine elektronpaar, mis kuulub mõlemale aatomile!
Iooniline side
Ioonilises sidemes loovutab nõrk metalli aatom oma
elektroni tugevale mittemetalli aatomile.
Looduses saab tugevam
nõrgemast võitu.
Tugevam koer sai kondi endale.
Nii saab ka mittemetalli
aatom elektroni endale.
Naatriumi väliselektronkihis
on 1 elektron.
Na
Naatrium ioonil on üks elektron
vähem kui prootoneid, seega
on naatriumi iooni laeng +I.
Kloori väliselektronkihis on
7 elektroni.
Cl
Kloori ioonil on üks
elektron rohkem kui
prootoneid, seega on
kloori iooni laeng –I.
iooniline side
Naatriumi- ja klooriaatomi vahele tekib____________
NB! Elektron loovutatakse
Molekulaarsed- koosnevad molekulidest (sisaldavad
kovalentset sidet, sest ühine elektronpaar hoiab
aatomeid koos)
Mittemolekulaarsed – koosnevad ioonidest, sest aatomid
on loovutanud/liitnud elektrone- tekkinud on iseseisvad
osakesed ehk ioonid (iooniline, metalliline side)
-
+
Valemite moodustamine
Molekulis on alati kogulaeng 0!! Seega on positiivseid ja negatiivseid osakesi võrdselt!
Valemites kirjutatakse positiivne osake alati negatiivse ette!
Aatomite arvu muudetakse indeksite abil!
Positiivse laengu saab:
1) A-rühma elementidel rühmanumbrist (loovutatavad väliskihi elektronid)
2) B-rühmal on laeng 2
Negatiivse laengu saab:
1) A-rühma nr -8 (mitu elektroni element juurde võtab)
2) Lahustuvustabelist
3) Hapnikul on alati laeng 2-
+
-
NaCl
1+ 10
+
2-
NaO2
1+ 22+
?
0
2 Na
Na
+
+
2-kloori
Cl2 →
2-naatriumit
2-kloori
2 NaCl
Cl
Cl
Na