Transcript Aatomiehitus - Rakvere Reaalgümnaasium

Aatomid
Rakvere Reaalgümnaasium
Loodusõpetus 7.klass
Ergo Kärmik
Aatomimudelite
ajalugu
Mudel- obekti vähendatud/ suurendatud ja lihtsustatud koopia.
1) 420 e.Kr Vana-Kreeka
filosoofid- aatomid on
jagamatud osakesed.
Atomos= jagamatu
2) 19 saj. Dalton- aatom on
üliväike aineosake. Aatomid
erinevad suuruse ja massi
poolest.
3) 1897 J. J Thomson – avastas elektronid. Lõi
“rosinapudingi” aatomi mudeli (rosinatena
paiknevad negatiivsed elektronid).
1856 – 1940
Inglise füüsik,
avastas elektroni
3) 1909 E. Rutherford – planetaarne aatomimudel.
(elektronide liikumisel ei ole kindlat trajektoori.
1871 – 1937
Inglise füüsik,
tuumafüüsika rajaja
4) 1913 N. Bohr – Bohri aatomimudel.
(elektronide liikumisel on kindel trajektoor)
1885 – 1962
taani aatomi- ja tuumafüüsik,
kvantteooria rajaja
BOHRI „kvanditud“ aatomimudel
5) 1923 tänapäevane aatomimudel e kvantmehaaniline
mudel- elektronid liiguvad ülikiirelt ümber tuuma,
omamata ajahetkel kindlat asukohta, moodustades
elektronpilve.
Orbitaal on ruumiosa aatomis, kus on suur elektroni
leidumise tõenäosus. Tuum koosneb väiksematest
tuumaosakestest
W. Heisenberg
1901 – 1976
määramatuse printsiip
E. Schrödinger
1887 – 1961
kvantmehaanika
aine: vesi
Aine ehitus
molekul: H2O
O
aatomid:
H
H
NB! Aatom tervikuna
on elektiliselt neutraalne
2 H aatomit
- ++
+++ 1 O aatom
++ +
-+
elektronkate
tuum elektronid (-)
elektronkihid
nukleonid
prootonid (+)
+
neutronid (0)
Planetaarne aatomimudel
Tuum
+
prootonid
+
Elektronkate
-
elektronkihil olevad elektronid
neutronid
AATOM
Üliväike aineosake, neutraalne
TUUM
ELEKTRONKATE
Moodustab põhiosa aatomi massist,
koosneb tuumaosakestest
Koosneb elektronidest, mis on
jaotunud kihtidesse
PROOTONID
NEUTRONID
Laeng +1, mass 1
Laeng 0, mass 1
ELEKTRONID
Laeng -1,
mass = 0,0005
NB! Igal keemilisel elemendil on kindel
tuumalaeng.
tuumalaeng
Z
aatomiprootonite elektronide
= number =
=
arv
arv
Vasta küsimustele
•
•
•
•
•
•
Millest koosneb lihtaine molekul ?
Millest koosneb liitaine molekul ?
Kirjelda õhu koostist
Mis on puhas aine? Mis on ainete segu?
Mis on lahustamine?
TV lk 34 ül.1
Abiks õpik lk 36 - 43