Transcript Regionaalse kultuurikorralduse erinevad lahendusvariandid

Regionaalse kultuurikorralduse
erinevad lahendusvariandid
Eino Pedanik
Kultuuriministeeriumi nõunik
2011
Taustaks
• Regionaalse kultuurikorralduse teemaga on tegeletud
kogu Eesti taasiseseisvumise aja jooksul
• Regionaalse kultuurikorralduse eesmärgiks on leida
Eesti jaoks parim, optimaalne ja hästi toimiv
kultuurikorralduse mudel. Eesmärgiks ei ole
olemasolevate struktuuride säilitamise tahe
• Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda (ERKPN) on
tutvunud kultuurikorraldusega erinevates riikides
(Soome, Rootsi, Norra, Taani, Belgia, Tšehhi, Hispaania,
Island, Läti, Leedu, Venemaa jne). Regionaalse ja
kohaliku tasandi kultuurikorraldusega on tutvutud
kõikides, kultuuriministeeriumide tegevustega on saadud
tutvuda vaid osades riikides
Regionaalne kultuurialane ühistegevus
Mõned näited:
• Maakonna kultuuriarengukava koostamine
• Vabariiklike festivalide ja konkursside tarbeks
maakondlike eelvoorude korraldamine
• Maakonna kultuurivaldkonna spetsialistidele
ühiskoolituste või õppepäevade korraldamine
• Maakonnas tegutsevatele kultuurikollektiividele
väljundite leidmine maakonna tasandil
• Maakondliku kultuurilise eripära väärtustamine
• Maakonna tähtsündmuste väljaarendamine ja nende
toimumisele kaasa aitamine
• Maakonnas tegutsevate erinevate kultuuriasutuste,
institutsioonide ja loomeinimeste kaasamine
ühistegevusse
• Jne, jne, jne
Kultuurikorralduse lõimumine erinevate
tasandite vahel
Üleriigiline tasand
Regionaalne tasand
Kohalik tasand
Eesti omavalitsused
Eesti maakonnad
Regionaalse kultuurikorralduse I variant
(parim, aga utoopiline)
Teise tasandi omavalitsuse loomine
Tegevused teise tasandi omavalitsuse tekkimisel
• Haldusreformi käigus tekib II tasandi omavalitsus,
kellel on (poliitiline) huvi ning seadusandlik kohustus
vastutada kultuurikorralduse eest maakonna tasandil
ning mis saab maksupoliitika muutmise tulemusena
kultuurialaseks tegevuseks vajaliku baasraha (Taani,
Rootsi, Norra)
• Riigil oleks sel juhul hea võimalus maakondades
paiknevatest kultuurivaldkonna riigiasutustest osa üle
anda II tasandi omavalitsusele (muuseumid, teatrid,
kontsertasutused, maakonna raamatukogud jne),
säilitades seejuures üleantavatele asutustele osalise
(umbes 30%-lise) riikliku toetuse
Tegevused teise tasandi omavalitsuse tekkimisel II
• Maakondades tekivad kultuuriosakonnad koos vajaliku
kvalifitseeritud personali ning infrastruktuuriga.
• Maakonnakeskuste kultuurikeskused (kultuurimajad)
antakse samuti üle ühistegevuse korraldamiseks II
tasandi omavalitsusele
• Pealinna seadusega antakse Tallinnale maakonna
staatus, linnaosad muutuksid omavalitsusteks (Tšehhi
versioon)
Maksusüsteemi muutus II tasandi omavalitsuse
tekkimisel
Riik
Maksud
Maakonnavalitsus
Kohalik omavalitsus
Teise tasandi omavalitsuse nõrkused regionaalses
kultuurikorralduses
• Loodud teise tasandi omavalitsusega on maakondadel
maksude laekumisest tulenevalt erinevad finantsilised
võimalused kultuurikorralduse teostamiseks (Hiiumaa
10 000 elanikku, Harjumaa 120 000 elanikku)
Teise tasandi omavalitsuse tugevused
regionaalses kultuurikorralduses
• Kultuurikorralduse alane otsustus on demokraatlikult
valitud II tasandi võimuorganite käes.
• Riik on osa oma senise vastutusala valdkondlikke
funktsioone delegeerinud II tasandile
• Tekib vastutus ja kohustus maakonna kultuurikorralduse
eest
• On loodud juriidilised ja finantsilised alused
kultuurikorralduslikuks tegevuseks
• Väheneb riigi roll kultuurikorralduses maakonna tasandil
• Osatakse sihtgrupile kõige lähemal tasandil vastu võtta
kultuurikorralduse alaseid otsuseid
Regionaalse kultuurikorralduse II variant
Regionaalse kultuurikorralduse
funktsiooni delegeerimine
maakondade omavalitsuste liitudele
Tegevused regionaalse kultuurikorralduse
funktsiooni delegeerimisel maakondade
omavalitsuste liitudele
• Seadusandlusega delegeeritakse maakonna tasandi
omavalitsuste liidule regionaalse kultuurikorralduse
kohustus koos osalise riikliku toetusega
• Vajatakse kokkulepet nii riigi kui OVL poolses
rahastamises maakonna kultuurikorralduse alaseks
toimimiseks
• Vastavalt vajadusele muudetakse
Kohaliku omavalitsusüksuste liitude seadust
• KUM - OVL lepingu sõlmimine (Islandi variant), juhul kui
ei muudeta seadusandlust
• OVL juurde luuakse kultuurispetsialistide ametikohad
Omavalitsusliitude nõrkused regionaalses
kultuurikorralduses
• Omavalitsuste kuulumine OVL ei ole kohustuslik, sellest
tulenevalt on problemaatiline ühistegevuse korraldamine
maakonnas
• Omavalitsused esindavad sageli (kitsalt) vaid
omavalitsuse enda huvisid
• OVL-del on senini vaid omavalitsusi ühendava
rahvakultuuri alase koostöö kogemus
• Seni, kuni OVL–d on vabatahtlikud ühendused, ei saaks
riigi või omavalitsuste kultuurivaldkonna asutusi neile üle
anda
• Omavalitsused ei suuda sageli eristada KOV ja OVL
kultuurikorralduse ülesandeid
Omavalitsusliitude tugevused regionaalses
kultuurikorralduses
• Osadel OVL-del (4-5) on olemas maakondliku
kultuurikorralduse kogemus
• Maakonna kultuurivaldkonna arengukavad ja
ühistegevuste eelarved koostatakse peamiste
rahastajate endi poolt
• Maavalitsuste kultuuriametnikud oleksid maavanemate
nõunikud kultuurialastes küsimustes
Regionaalse kultuurikorralduse III variant
Regionaalosakonna loomine
KUM struktuuris
Tegevused regionaalosakonna loomisel KUM
struktuuris
• Kultuuriministeeriumi juurde luuakse uus osakond –
regionaalosakond
• Muudetakse KUM põhimäärust ja struktuuri
• Osakonnas töötavad 15 kultuurispetsialisti (ehk 15
maakonna saadikut - kultuuriatašeed), kelle töökohad
on maakonnas
• Osakonda juhib osakonna juhataja
• KUM – SIM lepingu lõpetamine
Kultuuriministeeriumi nõrkused
regionaalosakonna loomisel
• Keeruline on põhjendada KUM struktuuri suurendamist
majanduslikult raskel ajal
• Tekib lisakulu KUM eelarves
• Atašeed esindavad maakonnas KUM, kuid isiklikest
oskustest hakkab sõltuma koostöö kvaliteet
omavalitsustega ning riiklike kultuuriasutustega
Kultuuriministeeriumi tugevused
regionaalosakonna loomisel
• Luuakse maakondade kultuuriatašeede võrgustik
• Käivitub tihe koostöö KUM valdkondlike nõunikega, kellele
tekib atašeede kaudu käepikendus igasse maakonda
• Atašeed esindavad KUM maakonna riiklike
kultuuriasutuste nõukogudes
• On lihtne suunata riiklikke toetusvahendeid maakondlikule
tasandile kultuuriatašeede kaudu (erapooletu järelvaataja
roll)
• Lihtsam korraldada üle-eestilisi ettevõtmisi
Kultuuriatašeede võimalik võrgustik
Saksamaa
Soome
Prantsusmaa
Suurbritannia
Belgia
Atašeed välisriikides
Venemaa
KULTUURIMINISTEERIUM
Võrumaa
Harjumaa
Atašeed
maakondades
Hiiumaa
Viljandimaa
Jõgevamaa
Valgamaa
Järvamaa
Tartumaa
Ida-Virumaa
Läänemaa
LääneVirumaa
Põlvamaa
Pärnumaa
Raplamaa
Saaremaa
Kultuuriatašeede koostöö ministeeriumi nõunikega
kunst
riiklikud
investeeringud
muusika
teater
kirjandus
rahvakultuur
film
muuseum
raamatukogud
Kultuuriatašee maakonnas
22.11.2010
Eesti Regionaalne Kultuuripoliitika Nõukoda
Regionaalse kultuurikorralduse IV variant
Maakonna kultuuriteenistuse loomine
Tegevused maakonna kultuuriteenistuse loomisel
• KUM-ga seotud maakonna kultuuriasutused ning
maakonnas töötavad kultuurivaldkonna riigiametnikud
moodustavad ühiselt maakondliku kultuuriteenistuse
• Kultuuriteenistuse peamiseks ülesandeks maakonnas on
asutuste vaheline koordineeriv roll
Riigi palgal maakondades olevad kultuurivaldkonna spetsialistid
Maakonna
muuseumi personal
(KUM haldusalas)
KULKA
maakondliku ekspertgrupi kontaktisik
(KUM, KULKA)
Rahvakultuurispetsialist maakonnas
(KUM, Rahvakultuuri
Keskus)
21.11.2010
Maakonna
raamatukogu
personal
(KUM eelarvest)
Maavalitsuse
kultuurispetsialist
(SIM, Maavalitsus)
Maakonna
Kultuuriteenistus
(koordineeriv üksus)
Maakonnas
tegutsevad teatrija kontsertasutused
(KUM eelarve)
Muinsuskaitse
inspektor maakonnas
(KUM, Muinsuskaitse
Amet)
Sporditööspetsialist
(SIM, Maavalitsus)
ei ole enam igas maakonnas
Eesti Regionaalne Kultuuripoliitika Nõukoda
Maakondliku kultuuriteenistuse loomise nõrkused
• Kultuuriteenistus esindab maakonnas vaid riiklike huvisid
• Kultuuriteenistuse tegelemisel vaid riigiasutuste
omavahelise koostöö koordineerimisega võib jääda side
ning koostöö OVL-ga nõrgaks
Maakondliku kultuuriteenistuse loomise tugevused
• On loodud KUM esindus maakonnas
• Riigi kultuurifunktsioonid on maakonna tasandil
koordineeritud
• Riigile kuuluvad kultuuriasutused suunatakse maakonna
tasandil ühistegevusele
Regionaalse kultuurikorralduse V variant
Maakonna kultuurinõukoja
moodustamine
Tegevused maakonna kultuurinõukoja
moodustamiseks
• Maakonna kultuurinõukoda on mittejuriidiline
organisatsioon (võib võrrelda seltsinguga) kultuurialase
ühistegevuse korraldamiseks
• Maakonna kultuurinõukoja moodustamiseks sõlmitakse
osapoolte vaheline ühislepe
• Määratletakse maakonna kultuurinõukoja funktsioonid ja
rahastamisaluste põhimõtted
• Valitakse maakonna kultuurinõukoja juht ning
määratletakse juhi volitused
Riik
Maavalitsus
KOV
OVL
Maakonna
Kultuuri
Nõukoda
Maakondlikud
rahvakultuurispetsialistid
OVL
kultuurispetsialist
OVL
Kultuurikomisjon
(KOVide esindajad)
KOV
kultuurispetsialist
kultuuriasutused
Rakendusasutused
Rahvakultuuri
Keskus
Mittetulundusja erasektor
Omaalgatus
Külaliikumine
Keskseltsid
Kohalikud ettevõtjad
Turismisektor
Maakonna kultuurinõukoja loomise nõrkused
• Kultuurinõukoda ei hakka tööle, kui osapooltel puudub
tahe ja puuduvad kokkulepped
• Kultuurinõukoda ei hakka tööle, kui valitud juht ei ole
motiveeritud
• Kultuurinõukojal on pigem koordineeriv roll (kui ei ole
ühisleppes kokkulepitud teisiti)
Maakonna kultuurinõukoja loomise tugevused
• Kaasatakse suur hulk osapooli maakondliku
kultuurikorralduse protsessi
• Toimub tööjaotus
• Ühistegevuse eesmärkide saavutamiseks liidetakse
maakonnas leiduvad nii inim- kui rahalised ressursid
Regionaalse kultuurikorralduse VI variant
Maakondliku kultuuriseltsi loomine
Tegevused maakondliku kultuuriseltsi loomisel
• Maakonna omavalitsused ning kultuuriseltsid loovad
katusorganisatsioonina uue maakondliku
kultuuriseltsi/ühenduse ühistegevuse korraldamiseks
• Luuakse palgalised ametikohad
• Rahastamise kokkulepete saavutamine maakonnas
• Koostöölepped OVL, KUM, RAKK või …
Maakondliku kultuuriseltsi loomise nõrkused
• Ilma omavalitsuste toetuseta on maakondlikul
kultuuriseltsil ühistegevust raske korraldada
• Kui ei looda kultuuriseltsile palgalist meeskonda, ei
hakka selts edukalt toimima
• Maakondlik kultuuriselts peaks tekkima alt-üles
põhimõttel
Maakondliku kultuuriseltsi loomise tugevused
• Maakondlik kultuuriselts võiks toimida sarnaselt
maakonna spordiseltsile
• Kui omavalitsused on asutajateks, siis on kindlustatud
kultuuriseltsi baasrahastus ehk esmane tegevustoetus
• Maakondliku kultuuriseltsi tegevjuhtide üheks
ülesandeks jääb ka lisarahastuse leidmine
ühistegevusele
Regionaalse kultuurikorralduse VII variant
KUM, SIM ja HTM vahelise
raamkoostööleppe sõlmimine
Maakonnasiseste kultuurikorralduse
koostöölepete sõlmimine
Tegevused koostöölepete sõlmimiseks
• KUM, SIM ja HTM vahelise üleriigilise raamkoostööleppe
sõlmimine ühiseks kultuurikorralduse toetamiseks
maakonna tasandil
• Regionaalse kultuurikorralduse maakondlike
koostöölepete sõlmimine maavalitsuse, Rahvakultuuri
Arendus- ja Koolituskeskuse, Eesti Laulu- ja Tantsupeo
SA, maakonna omavalitsuste liidu ja maakonna
kultuuriseltsi/ühenduse vahel
Regionaalse kultuurikorralduse koostöölepete sõlmimine
Üleriigiline tasand
KUM
SIM
HTM
Regionaalse
kultuurikorralduse
raamleping (1)
Maakondlik tasand
Maavalitsus
Rahvakultuuri
Keskus
Regionaalse
kultuurikorralduse
maakondlik leping (15)
Maakonna
omavalitsuste liit
Eesti Laulu- ja
Tantsupeo SA
Maakonna
kultuuriselts
(olemasolu korral)
Maakonna kultuurikorralduse koostöölepete
sõlmimise nõrkused
• Riikliku tasandi osapooled võivad mitte nõustuda
koostööleppe sõlmimisega
• Koostöölepete sõlmimisel peaks üks juriidilistest
osapooltest kandma juhtivat vastutust
• Koostööleppest võib lepingu toimimise ajal üles öelda
(näiteks siseministeerium KUM-SIM lepingu kehtivuse
ajal)
• Mida rohkem on partnereid, seda lihtsam on oma osa
vastutust leppes vähendada
Maakonna kultuurikorralduse koostöölepete
sõlmimise tugevused
• Maakonna tasandi eest vastutavad (ehk seni maakonda
toetavad) ministeeriumid jõuaksid omavahelises
koostöös uuele tasandile
• Koostöölepped kindlustavad maakondliku
kultuurikorralduse rahastamise ning traditsioonide
jätkumise
Regionaalse kultuurikorralduse variantide
koondloetelu
1. Teise tasandi omavalitsuse loomine
2. Regionaalse kultuurikorralduse funktsiooni
delegeerimine maakondade omavalitsuste liitudele
3. Regionaalosakonna loomine KUM struktuuris
4. Maakonna kultuuriteenistuse loomine
5. Maakonna kultuurinõukoja moodustamine
6. Maakondliku kultuuriseltsi loomine
7. KUM, SIM ja HTM vahelise raamkoostööleppe
sõlmimine. Maakonnasiseste kultuurikorralduse
koostöölepete sõlmimine
Kuidas edasi?
•
•
•
•
Milline variantidest on meile parim?
Kas ja kellele me peaksime variante tutvustama?
Milline tasand või kes peaks tegema variandi valiku?
Kas on mõeldav, et võib valida maakonna jaoks koguni
kaks varianti?
• Kas igas maakonnas peaks toimima erinev variant või
sooviksime valida kõigile ühesuguse variandi?
• Kas regionaalne kultuurikorraldus tegeleb vaid
rahvakultuuriga või tegeletakse laiemalt kultuuri
erinevate valdkondadega?
• Kas näiteks loomemajandus peaks olema vaid
suuremate linnade teema, see võiks see olla ka KOV
ühistöö teema maakonna tasandil?
Rahvakultuuri Keskus ja regionaalne
kultuurikorraldus
• Rahvakultuuri Keskus on KUM-le oluline valdkonna
tugistruktuur, teabe-, info- ja analüüsikeskus
• Rahvakultuuri Keskuses on hoogustumas töö vaimse
kultuuripärandi väärtustamise suunal
• Rahvakultuuri Keskus on koostööpartner erinevatele
valdkonna asutustele ja organisatsioonidele
• Rahvakultuuri Keskus on arvestatav osaline regionaalses
kultuurkorralduses
Kokkuvõtteks
• Regionaalset kultuurikorraldust ei saa võtta kui
ühekordset aastast projekti
• Regionaalse kultuurikorraldusega peab tegelema
tugistruktuur või üksus, millele on garanteeritud igaaastane baasrahastus tegevustoetuse kaudu (töötasu,
bürookulu). Kõike muid ühistegevusega seonduvaid
ettevõtmisi tuleks võtta kui projekte
• Regionaalne kultuurikorraldus peaks olema maakonna
kultuuriarengukava teema. Kes maakonnas
kultuuriarengukavaga tegeleb ja missugused on
maakondlikud kultuurialased ühisettevõtmised
Kokkuvõtteks II
• Üksikisiku roll maakonna tasandi kultuurikorralduse
kvaliteedis on liialt suur
• Me vajame võimekaid kultuurikorraldajaid ja nende
tegemisi on vaja väärtustada
Ei ole olemas tasuta lõunaid!
Tänan tähelepanu eest!
Õigeid valikuid soovides
Eino Pedanik
Nõunik