Keskkonnaprogrammid

Download Report

Transcript Keskkonnaprogrammid

Keskkonnaprogrammid
Kätlin Mandel
Keskkonnaministeerium / Analüüsi- ja planeerimisosakonna
juhataja
03.06.2014
Keskkonnaprogrammide ajaloost
●
●
●
●
Euroopa keskkonnaprogrammid kajastavad liidu
keskkonnastrateegiat ja sellealaseid prioriteete ning
meetmeid
Esimese keskkonnaprogrammi vastuvõtmist 1973.
aastal loetakse liidu keskkonnapoliitika alguseks
Juba esimene keskkonnaprogramm sätestas, et
keskkonnapoliitika võib ja peab olema kooskõlas
majandusliku ja sotsiaalse arenguga
Esimesed Euroopa Komisjoni koostatud
keskkonnaprogrammid olid paariaasted, viimased kolm
on pikaajalisemad (7–10 aastat)
Seitse keskkonnaprogrammi
Kehtivus
Programm
Vastuvõtmise
kuupäev
22.11.1973
Vastuvõtmise viis
1973–1976
Esimene
keskkonnaprogramm
1977–1981
Teine
keskkonnaprogramm
17.05.1977
Euroopa Ühenduste Nõukogu
resolutsioon
1982–1986
Kolmas
keskkonnaprogramm
07.02.1983
Euroopa Ühenduste Nõukogu
resolutsioon
1987–1992
Neljas
keskkonnaprogramm
19.10.1987
Euroopa Ühenduste Nõukogu
resolutsioon
1993–2000
Viies
keskkonnaprogramm
01.02.1993
Euroopa Ühenduste Nõukogu
resolutsioon
2002–2012
Kuues
keskkonnaprogramm
22.07.2002
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
otsus
2013–2020
Seitsmes
keskkonnaprogramm
20.11.2013
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
otsus
Euroopa Ühenduste Nõukogu
deklaratsioon
Keskkonnaprogrammide
kohustuslikkus
●
●
●
●
Esimesed viis keskkonnaprogrammi võeti vastu deklaratsiooni (I) ja
resolutsioonidena (II-V), mis ei olnud liikmesriikidele juriidiliselt
siduvad
Pigem olid need poliitiliselt deklaratiivsed dokumendid, mis
määrasid ühenduse keskkonnapoliitika raami ja kus demonstreeriti
valmisolekut keskkonnameetmete rakendamiseks
Alates kuuendast on keskkonnaprogramme otsusena vastu võetud
kaasotsustusmenetluse teel (VI-VII). Otsused on tervikuna siduvad,
aga kui otsuses on täpsustatud selle adressaadid, on see siduv
vaid nimetatud adressaatidele.
Näiteks 7. keskkonnaprogrammi otsuse artikli 3 kohaselt
vastutavad liikmesriigid programmis esitatud esmatähtsate
eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmise eest
Seos Eesti strateegiliste
arengudokumentidega
●
●
Esimest korda võeti ELi keskkonnaprogrammi (kuuendat) arvesse
2005. aastal heaks kiidetud „Eesti keskkonnastrateegias aastani
2010“
Strateegia prioriteetsed keskkonnavaldkonnad olid kooskõlas 6.
keskkonnaprogrammi eesmärkidega:




●
keskkond, tervis ja elu kvaliteet;
maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine;
loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine;
kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu kvaliteet.
2007. aastal heaks kiidetud „Eesti keskkonnastrateegia aastani
2030“ koostamiseks moodustati töörühmad, mis lähtusid täielikult
6. keskkonnaprogrammi prioriteetidest (siseriiklikult lisati
keskkonnakorralduse valdkond)
7. keskkonnaprogrammi seos
arengudokumentidega
●
●
●
●
Suuremal või vähemal määral on erinevad 7. keskkonnaprogrammi
eesmärgid ja aspektid riigisiseses strateegilises ja õiguslikus
raamistikus juba kajastatud
Riigisiseselt on arengudokumentidega põhjalikumalt reguleeritud
sisulisi keskkonnateemasid (elurikkus, veekaitse, metsandus,
jäätmed, ressursitõhusus jne) käsitlevad eesmärgid
Horisontaalse iseloomuga ja sisuliste eesmärkide elluviimist
toetavad eesmärgid (õigusaktide täielik rakendamine, terviklik
riskijuhtimine, ökosüsteemiteenuste kohased maksed jne) on
suhteliselt kesiselt arengudokumentides kajastatud
Strateegilistest arengudokumentidest kajastavad 7.
keskkonnaprogrammi aspekte kõige rohkem „Eesti
keskkonnastrateegia aastani 2030“, looduskaitse arengukava ja
konkurentsivõime kava
Looduskaitse arengukava ja
konkurentsivõime kava
●
„Looduskaitse arengukava aastani 2020“ käsitleb mitut 7.
keskkonnaprogrammi alaeesmärki:






●
ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamine;
kalavarude hea seisundi tagamine;
kliimamuutustega kohanemise küsimuste integreerimine
looduskaitsesse;
muldade kaitse;
keskkonnateadlikkuse ja -hariduse edendamine;
ökosüsteemiteenuste väärtustega arvestamine.
Sama universaalne on konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, mis
kajastab selliseid alaeesmärke nagu:





kliimapaketi rakendamine;
üleminek vähese CO2-heitega ressursitõhusale majandusele;
säästev tootmine ja tarbimine;
keskkonnahoidlikud riigihanked;
ökosüsteemiteenuste kaardistamine ja hindamine.
Teisi arengudokumente
●
●
Veemajanduskavad aastateks 2009–2015 (pinna- ja põhjavee hea seisund,
kvaliteetne joogivesi);
„Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ ja „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“
(mulla viljakus, lämmastiku- ja fosforiheite vähendamine, mahepõllumajandus);
●
„Eesti kalanduse strateegia 2014–2020“ (kalavarude optimaalne kasutamine);
●
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (alade taaskasutamine);
●
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (veemajanduse
infrastruktuur);
●
„Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ (metsade jätkusuutlik majandamine);
●
„Riigi jäätmekava 2014–2020“ (jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine);
●
„Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ (erasektori T&A tegevus,
vastutustundlik ettevõtlus);
●
„Transpordi arengukavas 2014–2020“ (müra vähendamine);
●
„Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ (säästva linnaruumi arendamine).
Ettevalmistamisel dokumendid
●
●
●
●
Ettevalmistamisel on uued veemajanduskavad aastateks 2015–
2021, mille käigus koostatakse ka veemajanduskavade
meetmeprogrammid, mis peavad edendama tõhusat ja säästvat
veekasutust (1. ja 2. esmatähtis eesmärk)
Väljatöötamisel on Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise
strateegia ja rakenduskava ettepanek (1. esmatähtis eesmärk)
Aastaks 2016 on koostamisel merestrateegia raamdirektiivi kohane
meetmeprogramm hea keskkonnaseisundi saavutamiseks (1.
esmatähtis eesmärk)
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“
heakskiitmisel komisjoni poolt avatakse meetmed mh
veemajandustaristu investeeringuteks, ettevõtete energia- ja
ressursitõhususe, kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamise ning
taastamise ja säästva linnalise liikuvuse toetamiseks (1., 2., 3., 6. ja
8. esmatähtis eesmärk)
Direktiivide rakendamine
●
7. keskkonnaprogramm seab eesmärgiks mitmete
direktiivide täieliku rakendamise, mille sätted on suures
osas erinevate seadustega üle võetud ning
rakendamisel:







Veepoliitika raamdirektiiv (veeseadus);
Jäätmete raamdirektiiv (jäätmeseadus);
Merestrateegia raamdirektiiv (veeseadus);
Tööstusheite direktiiv (tööstusheite seadus);
Suplusvee direktiiv (määrus “Nõuded suplusveele ja
supelrannale”);
Joogiveedirektiiv (rahvatervise seadus ja veeseadus);
Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju
hindamise ja teatavate riiklike ja eraprojektide
keskkonnamõju hindamise direktiiv (keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus).
Muud hoovad
●
Strateegiliste arengudokumentide ja õigusaktide rakendamise
kõrval aitavad 7. keskkonnaprogrammi eesmärke ellu viia ka muud
hoovad:




Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt koordineeritava
keskkonnaprogrammi toetused (keskkonnateadlikkus, PVT
ja puhtama tootmise uuringud, välisõhu saasteainete
puhastussüsteemid, joogivee süsteemid);
Ökomärgiste andmine (säästvam tarbimine ja tootmine);
Läbivate teemadega arvestamine arengudokumentide
koostamisel (keskkonna- ja kliimaaspektide integreerimine
teistesse poliitikatesse);
Mõjude hindamine seaduseelnõude, strateegiliste
arengukavade ja Eesti seisukohtade ettevalmistamisel
(algatuste keskkonna-, sotsiaalse ja majandusliku mõju
eelhindamine, keskkonnaõigustiku rakendamise
järelhindamine).
Kuidas edasi?
●
●
●
●
●
●
Kõikide Eesti muldade kaitse, maakasutus, keskkonnateadlikkus,
ökoinnovatsioon ning kemikaalipoliitika vajavad terviklikku ja
keskset juhtimist
Defineerida tuleks keskkonnahoidlikud töökohad ja
keskkonnakahjulikud toetused
Edendada tuleks keskkonnahoidlike riigihangete suuremat
kasutuselevõttu
Biotsiidide kasutamist käsitlev määrus tuleks Eesti õigusesse üle
võtta
Süsteemsemalt tuleks reguleerida uute poliitikavaldkondadega
seotud riskide hindamist ja juhtimist
7. keskkonnaprogrammi uuenduslikumad ideed (nt riikliku
keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise teabe levitamise
süsteemi loomine ja keskkonnateabe avalikustamine ettevõtete
aastaaruannetes) vajavad alles kaalumist
Aitäh!
Kätlin Mandel
[email protected]