Transcript Planeeringute menetlemine seoses kaitsealuste

Planeeringute menetlemine seoses
kaitsealuste objektidega,
KMH-d ja KSH
Ivo Ojamäe
Keskkonnaamet Jõgeva-Tartu regioon
Keskkonnakorralduse spetsialist
Millest juttu tuleb
Planeeringud ja looduskaitse
Natura 2000 võrgustiku ala erisused
Erandid jt looduskaitse probleemid
KMH/KSH
Muud küsimused, mis uut keskkonnakorralduses
Kogemus
Alates 2002 aastast
läbi vaadatud 748
detailplaneeringut.
2005 aastast 51
KMH-d
2005 aastast 35
KSH-d
180
169
160
140
130
120
103
100
89
81
80
66
58
60
40
40
20
9
0
2002
Loendus
2003
Loendus
2004
Loendus
2005
Loendus
2006
Loendus
2007
Loendus
2008
Loendus
2009
Loendus
2010
Loendus
Detailplaneeringud, KMH/KSH
Planeeringute kooskõlastamine
Keskkonnaamet kooskõlastab planeeringuid
Planeerimisseadus § 17 lg 2 p 2 – üldplaneeringu
Planeerimisseadus § 17 lg 2 p 3 – detailplaneeringu
kui jääb kaitseala või kaitsevöönd või tehakse
planeeringuga ettepanek või KMH objekt
ÜP ja DP mis muudab kehtestatud ÜP-d, ÜP puudub
– kooskõlastamise vajaduse määrab Maavanem
DP, mis kooskõlas ÜP-ga – määrab KOV
Maardla puhul Keskkonnaministeerium
Koostöö planeeringu koostamisel
Kui eeldatakse olulist keskkonnamõju (KSH)
Koostööd seaduse kohaselt ei eeldata, kui tegu on
kaitstava loodusobjektiga (erinevalt
muinsuskaitsest)
Kooskõlastamise põhimõtted
Looduskaitseseadus
Kaitsealadel kaitse-eeskiri
Natura 2000 erisus
KMH/KSH vajaduse selgitamine
Muud seadused
Muud õigusaktidest tulenevad nõuded (kujad jne)
Senine praktika ja kohtulahendid
Kaitstav loodusobjekt
Planeeringu saab kehtestada kaitstava ala osas vaid
kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul (LKS §
14 lg 1 p 5).
Valitseja võib seada tingimusi või jätta tegevus
kooskõlastamata, kui see kahjustab kaitse eesmärgi
saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
Mõju hindamise järelevalvaja võib seada
keskkonnatingimusi (LKS § 14 lg 2 ja 5).
Kaitse-eeskiri
Kui kaitse-eekirjaga teisiti ei sätestata on
piiranguvööndis ja sihtkaitsevööndis paljud
tegevused keelatud nt uute ehitiste püstitamine.
Lisaks toob looduskaitseseadus mitmeid kitsendusi,
mis kehtivad juhul, kui kaitse-eeskiri teisiti ei ütle.
(LKS § 30 ja 31)
Hoiuala ehk Natura 2000 ala
Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja
kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille
kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide
oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu
elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide
soodsa seisundi. (LKS § 32 lg 2)
Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja
liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju
hindamise käigus või hoiuala teatise menetlemisel.
(LKS § 32 lg 5)
Natura KMH kooskõlastus
Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada
Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala,
püsielupaika, kaitstava liigi elupaika või kaitstavat
looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja
kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud
kaitstava loodusobjekti valitsejaga. (KeHJS § 11 lg
10)
Natura erisus
Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt oluliselt
mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala peab
keskkonnamõju hindamisel eelkõige arvestama ala
kaitse-eesmärki.
Kui mõju on oluline, aga alternatiivsete
lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse
jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel
põhjustel võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse
nõusolekul. Hüvitusmeetmed kohustuslikud,
teavitatakse EK, tegevus pärast hüvitusmeetmete
rakendamist (KeHJS § 29 lg 3)
Euroopa komisjoni arvamuse küsimine
Kui kavandatav tegevus eeldatavalt mõjutab
esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või
esmatähtsat liiki, võib Vabariigi Valitsus anda
nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus on
seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega
või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile.
Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate põhjuste korral
võib loa anda ainult pärast Euroopa Komisjonilt
arvamuse saamist. (KeHJS § 29 lg 4)
Ehituskeeluvööndi vähendamine
Erand!!!
Põhimõtteliselt peaks vähendamine olema eelkõige
üldplaneeringu küsimus. KSH on toetav, kuid mitte
vältimatult vajalik (oluline keskkonnamõju).
KOV peab olema planeeringu vastu võtnud (otsus
lisatud), esitatud KOV põhjendus, miks on
vähendamine vältimatult vajalik.
Otsustajaks KKA peadirektor (regiooni planeeringu
kooskõlastus ei anna eeldust)
Menetlus tavaliselt 2-3 kuud
Ehituskeeluvöönd
LKS § 38 lg 5 – erandid , aga ainult DP või ÜP
alusel.
Avalik tee vs eratee
Tehnovõrk ja rajatis (uus vs rekonstrueerimine 1/3
mahus, ÜP aluskaart)
Metsamaa kõlvik – metsaseadus § 3 lg 2 p 1 ja 2
– on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse;
– on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel
kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja
puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti
Põhikaardi lähtejoon
Kaitsealused liigid
Planeeringu kooskõlastamise käigus alles võib
ilmneda (I ja II kategooria pole avalikud), ÜP
käigus saadud info võib olla vananenud
Isendi kaitse
• KKA looduskaitse bioloog
• Liigieksperdid
• Eesti Loodusuurijate Selts
Kaitseala või püsielupaiga loomine aeganõudev
protsess mis probleemiks planeeringute menetlusel
Kooskõlastamine tingimustega
Efektiivsemaks läbivaatamiseks ei kutsu alati tagasi
(väheolulised vead või vead, mis ei puuduta otseselt
keskkonnaametit).
Kui tegu on märkusega, mis ei põhine
seadusandlikul aktil, vaid on soovituslik.
Eeldame, et enne vastuvõtmist omavalitsus
kontrollib, kas märkustega on arvestatud.
KMH/KSH
Mõju hindamise algatamine on kohustuslik, kui
kavandatav tegevus toob kaasa eeldatavalt olulise
keskkonnamõju (KeHJS § 6 lg 1) või kui tegevus
võib eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000
võrgustiku ala. (KeHJS § 3 ja § 33 lg 1)
Eelhindamine - Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 nr
224. Eelhindamise teeb otsustaja (keelatud ei ole
kaasata eksperte). Selle alusel otsus algatamise või
algatamata jätmise kohta.
Juhis Keskkonnaameti kodulehel.
KSH algatamisel koostöö
Küsida seisukohti enne algatamise/algatamata
jätmise otsustamist (lisada planeeringu eskiis ja
muud olemasolevad materjalid). Ministeeriumitesse
saatmine ei ole alati tõhus.
Algatamisel küsida seisukoht programmile enne
avalikustamist samadelt asutustelt
KSH algatada vaid olulise keskkonnamõju korral
(avalikkuse surve vmt ei taga head tulemust)
Kaasata huvitatud isikuna ka Keskkonnaühenduste
Koda
KSH järelevalvaja
KSH järelevalvaja ülesandeks on menetluse
õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimine;
Programmi kontrollimine ja heakskiitmine; aruande
programmile ja õigusaktide nõuetele vastavuse
kontrollimine; eksperdi nõuetele vastavuse
kontrollimine; aruande heakskiitmine ja
seiremeetmete kinnitamine. (KeHJS § 32 lg 2)
Sisuline pool Otsustaja poolt
Muud probleemid
Maavaradega maal planeerimine
Kanalisatsiooniehitiste kujad
Saasteluba nõudvate objektide rajamine
Puurkaevude rajamine (planeeringu nõude
kadumine tiheasustusaladel)
Maapõueseadus
§ 63 lg 4 - Kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri
maardlate nimistus olev maardla või selle osa, kooskõlastatakse
maakonnaplaneering, üldplaneering või detailplaneering
planeerimisseaduses sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või
keskkonnaministri volitatud isikuga.
§ 60 lg 3 - Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja
kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolek
loetakse antuks, kui sellest on eelnevalt kirjalikult teavitatud
Keskkonnaametit ning viimane ei ole kahe nädala jooksul teate
saamisest arvates nõusoleku andmisest keeldunud. Kui
Keskkonnaamet vajab teate esitajalt täiendavaid andmeid, pikeneb
nõusoleku andmisest keeldumise tähtaeg andmete saamiseks kulunud
aja võrra. Teates tuleb kirjeldada võõrandatava või väljaspool
kinnisasja kasutatava kaevise kogust ja kvaliteeti, kui see on teada,
ning kaevise kasutamise asukohta, kui kaevist kavatsetakse kasutada
väljaspool kinnisasja.
Kanalisatsiooniehitiste kujad
Kuja ulatust arvestatakse kanalisatsiooniehitise
hoone välisseinast, seadme külgmisest välispinnast
või reoveesette tahendus- või kompostimisväljaku,
biotiigi või tehis- ja avaveelise märgala,
pinnasfiltersüsteemi või taimestikpuhasti
välispiirjoonest
Kuja piires võivad asuda kanalisatsiooniehitiste
teenindamiseks vajalikud hooned ning muud
tööstus-, lao-, transpordi- ja sidehooned hoone
omaniku ja vee-ettevõtja omavahelise kirjaliku
kokkuleppe korral
Kuja ulatus
Omapuhasti ehk kohtpuhasti, mille projekteeritud
reostuskoormus on kuni 50 ie - 10 m.
Imbsüsteemi ja salvkaevu vahe sõltub suubla pinnasest ja
selle omadustest ning maapinna langusest 20 – 50 m.
Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja. Kui vooluhulk on
kuni 10 m3/d - 10 meetrit; kui vooluhulk on üle 10 m3/d 20 meetrit. Kui ei ole võimalik täita lõikes 1 kuja kohta
esitatud nõudeid, võib kuja piiresse jääda hoone, kui
ühiskanalisatsiooni omanik või valdaja on hoone omanikult
saanud sellekohase kirjaliku nõusoleku
Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded Vabariigi Valitsuse
16. mai 2001. a määrus nr 171
Välisõhu kaitse seadus
§ 148. Uue paikse saasteallika ehitusloa
taotlemine
Kui uue paikse saasteallika ehitusluba taotletakse
pärast käesoleva seaduse jõustumist, tuleb enne
ehitusloa taotlemist taotleda saasteluba,
keskkonnakompleksluba või jäätmepõletamist
käsitlev jäätmeluba.
Puurkaevu rajamine
Veeseadus § 30 – 306
Ehitusluba KOV-st, kui alla 50 i või alla 10 m³/d –
kirjalik nõusolek.
Asukoht kooskõlastada KOV-iga (10 d).
Enne ehitusloa andmist kooskõlastada
Keskkonnaametiga (10 d)
Puurija esitab andmed Keskkonnaametile pärast
rajamist, kes esitab Keskkonnaregistrisse
KOV annab kasutusloa (vorm)
Infoallikad
Maaameti avalik või WMS teenus
http://geoportaal.maaamet.ee/
Keskkonnaregistri avalik teenus
http://register.keskkonnainfo.ee/
Keskkonnalubade infosüsteem
http://klis.envir.ee/klis
Keskkonnaamet
http://www.keskkonnaamet.ee
Tänan kuulamast!