Raamatukogustatistika kogumisest ja analüüsist Eestis

Download Report

Transcript Raamatukogustatistika kogumisest ja analüüsist Eestis

Kate-Riin Kont
Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu
Margit Jõgi
Eesti Rahvusraamatukogu
Raamatukogustatistika kogumise eesmärgid
• Jälgida töö tulemusi, võrreldes neid standardite ja teiste
•
•
•
•
•
samalaadsete organisatsioonide andmetega;
jälgida eri ajajärkude suundumusi ja uuenduste
tulemusi;
luua alused planeerimiseks, otsuste tegemiseks ja
teenuste kvaliteedi parendamiseks ning pakkuda
tagasisidet tulemuste kohta;
näidata kasutajate tarbitud raamatukoguteenuse
väärtust;
informeerida riiklikke või piirkondlikke organisatsioone,
arvestades nende rolle toetajate, rahastajate ja
kontrollijatena;
teadvustada raamatukogude rolli nii poliitikutele kui
teistele raamatukoguvälistele ringkondadele (EVS-ISO
2789:2007, lk. 22-23).
Raamatukogustatistika kogumine
Rahvusvaheliselt kogutakse raamatukogustatistikat
erinevate institutsioonide poolt. Rahvusvahelise
koostöö näidetena võib välja tuua:
 UNESCO Statistika Instituudi (The Unesco Institute
for Statistics / UIS), mis loodi 1999.a.
 Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja –asutuste
Liidu (International Federation of Library
Associations and Institutions / IFLA) statistika ja
hindamise sektsiooni ühisprojekt UISi ning ISO
vahel, mis algas 2006. aastal.
Raamatukogustatistika kogumine Eestis
Eesti Rahvusraamatukogu on raamatukogunduse
vabariiklik arenduskeskus Eestis, mis
koordineerib raamatukogunduse standardimist,
raamatukogustatistika kogumist ning riiklike
vaatluste korraldamist.
Statistika kogumine põhineb standarditel
 EVS-ISO 2789:2007. Informatsioon ja
dokumentatsioon. Rahvusvaheline
raamatukogustatistika
 EVS-ISO 11620:2010. Informatsioon ja
dokumentatsioon. Raamatukogutöö
tulemuslikkuse indikaatorid
Statistika andmebaasi kogutakse järgmiseid
raamatukogude tegevust kajastavaid
andmeid:
• kogude kohta (paberkandjal kogud, elektroonilised
kogud jne.;
• raamatukogude kasutamise ja kasutajate kohta (nt.
laenutusstatistika, elektrooniliste teenuste
kasutamine, külastuste arv);
 lahtiolekuaegade ja üldkasutatavate ruumide kohta;
 majandustegevuse kohta (tegevuskulud, tulud,
rahastamine, kapital);
 personali kohta (töötajate arv, koolitus) jne.
Kuidas kogutakse?
Veebipõhine raamatukogude statistika andmebaasi
tarkvara võimaldab statistilisi näitajaid koguda, hoida ja
päringuid esitada.
Tarkvara lubab kasutajatel sisestada, muuta ja
salvestada andmeid aruandeaastal kuni andmete
esitamiseni Rahvusraamatukogule.
Tehniliselt on kogu süsteem lahendatud andmebaasi
haldamise süsteemi MySql abil, kasutajaliidesed on
koostatud pogrammeerimiskeelega PHP ja HTML ning
asub see kõik rahvusraamatukogu serveris.
Raamatukogude üldandmed 2011
Rk-de RkKogud
arv
hoidjate (füüsilisel
arv
kandjal)
Teadus- ja
erialaraamatukogud
Rahvaraamatukogud
Kooliraamatukogud
2010/2011
Kokku
51
Kasutajad Külastused Laenutused
787 13 885 286
201 467
1 540 279
2 453 572
1311 11 595 238
389 829
6 360 102 12 323 136
152 350
2 465 142
563
391
1005
494
4 415 305
2592 29 895 829
2 008 137
743 646 10 365 523 16 784 845
Raamatukoguhoidjate arv Eestis 1995-2011
1800
1600
1652
1541
1358
1300
1400
1311
1180
1200
923
1000
787
800
679
652
605
600
494
400
200
0
1995
2000
Teadus- ja erialaraamatukogud
2005
Rahvaraamatukogud
2011
Kooliraamatukogud
Milline on väljund?
*2000-2002 Eesti Teadusfondi toetusel läbiviidud
grandiprojekt „Eesti teadusraamatukogude töö
tulemuslikkuse hindamine ja kvaliteet”.
* 1998-2004 rahvusvaheline raamatukoguökonoomika projekt LibEcon : Monitor of
European Library Economics for International
Benchmarking.
Milline on väljund?
Uuemad teadustööd ja –artiklid:
Puura, K. (2007). Tulemusindikaatorite kasutamine ülikooliraamatukogude võrdlusanalüüsis : magistritöö. Tallinn : Tallinna
Ülikool.
Schwede, K. (2007). Raamatukogustatistika kasutamisest
juhtimisotsuste vastuvõtmisel ülikooliraamatukogus: magistritöö.
Tallinn : Tallinna Ülikool.
Kont, K-R. (2010). Electronic Scientific Information in Estonia:
Cooperation and State Financing of Academic Libraries, Journal
of Interlibrary Loan, Document Delivery & Electronic Reserve, 20:
2, 83 — 101.
Milline on väljund?
Kont, K.-R. (2011). Eesti teadusraamatukogud: head ajad ja
majanduskriis. Kalvik, K.; Kollist, A.; Olevsoo, R.; Mandre, S.;
Reimo, T. (Toim.). Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu
aastaraamat 2010 (88 - 100). Tallinn: ERÜ.
Kont, K.-R. (2011). Developments in Usage and Acquisitions of
Scientific Information in the Baltic States’ Leading Technical
University Libraries: Past Trends and Current Challenges. Journal
of Baltic Studies, 42(4), 537 - 551.
Kont, K.-R.; Kollist, A.; Jantson, S. (2012). Financing of Estonian
Research Libraries: The Happy Days and the Economic Crisis.
Slavic and East European Information Resources, 13(1), 73 - 88.
Probleemid
 Infotehnoloogia kiire areng, millele eestikeelsena
ilmunud standard EVS-ISO 2789:2007 on juba jalgu
jäänud.
 E-kogude usaldusväärse kasutusstatistika
kättesaadavus.
 Statistikaameti soov eristada rahvaraamatukogude
statistikas maa- ja linnaraamatukogusid.
Täname kuulamast!