Transcript Kuulmispuudega inimene kuuljate keskkonnas

KUULMISPUUDEGA INIMENE
KUULJATE KESKKONNAS
20. Mai 2011
KÄSITLETAVAD TEEMAD
Inimeste omavaheline suhtlemine on seotud kuulmisega
Vaegkuulmise tunnused
Vaegkuulmise tagajärjed
Statistikast, kuulmispuudega inimeste organisatsioonid
Kuulmispuudega inimesed ja nendega suhtlemisest
Kuulmisrehabilitatsioon, kuulmisnõustamisest *
Kuuldeaparaadid ja teised kuulmisabivahendid *
Kuulmisabivahendite vajadus ja saamine
Kuulmispuudega inimeste toimetulekust
Eesti Vaegkuuljate Liit ja liikmesorganisatsioonid
Suhtlemine on seotud kuulmisega
- Kuulmine on organismi keeruline talitlus
- Sisekõrva karvarakud muudavad helilained närviipulssideks
- Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi kaudu peaaju
kuulmiskeskusesse, kus nad muutuvad heliks või sõnaks
- Meeleelundite seas on kõrv kõige sotsiaalsema tähendusega
- Inimeste omavaheline suhtlemine on määravalt seotud
kuulmisega
- Normaalse kuulmisega inimene kuuleb sosinkõnet 6 m
kauguselt
KUULMISKAHJUSTUSED
 Kuulmiskahjustusi esineb
üle 10% elanikkonnast.
 Kuulmiskahjustuse põhjused on põhiliselt:
 pärilik
ehk kaasasündinud;
 omandatud
ehk elupuhune.
 Kaasasündinud kuulmiskahjustuse põhjused võivad olla
tingitud rasedus- ja sünnitusvaegustest, nakkushaigustest,
reesuskonfliktist.
 Omandatud kuulmiskahjustuse teguriteks on põhiliselt:
põletikud, müra, kõrvale kahjulikud ravimid, peatraumad.
 Täiskasvanutel
on kuulmishäire põhjustajaks tööstusja olmemüra ja ealised muutused organismis.
 Kuulmishäiretega
inimestel võivad esineda ka
kõrvakohinad.
 Noored, kes kuulavad valju muusikat, võib selle
pikemaajaline
kuulamine
põhjustada
neile
vaegkuulmist.
 Kõrvahaigusest või east tingitud kuulmise halvenemise
korral, tuleks pöörduda eriarstide poole, et teada,
millest on tingitud kuulmisnõrkus ja kuidas saaks seda
parandada.
VAEGKUULMISE TUNNUSED
 teise
inimese kõne pole selgesti arusaadav,
 õeldut tuleb sageli korrata, jälgitakse suuliigutusi
 uksekell või telefonihelin pole enam kuuldav;
 telerit ja raadiot peab keerama valjemaks;
 suhtlemine teiste inimestega on raskenenud
 asjaajamine teeninduskohtades (arsti juures, pangas)
on raskendatud
 suhtlemisel kasutatakse kehakeelt (viipekeelt)
 välditakse osalemist koosolekutest, teatritest,
kirikutest ja kohtadest, kus on müra.
Kuulmise halvenemine:
 mõjutab
inimese psüühikat ja sagenevad muud tervisehäired
(stress, kõrvakohinad, tasakaaluhäired,depressioon, unehäired, jm)
turvatunnet (tuleõnnetus, autoavarii, ebakindlus)
 mõjutab elukvaliteeti; (raskendatud võõrkeelte õppimine)
 Ei taheta osaleta koosolekutel, teatris, kirikus, ühisüritustel
 võib
tekitada, valesti mõistmist, arusaamatusi isegi
perekonnas, töökollektiivis;
 vähendab
 tekitab
tõrjutust, tahetakse olla üksi, katkevad suhtlused jm.
KUULMISUURINGUD




kuulmiskahjustuse diagnoosimine
vastsündinute sõeluuringud
kuulmislanguse raskusastmed
suunamine kuulmisrehabilitat-sioonikeskusesse
Kuulmislangus
Kerge
Keskmine
Raske
Väga raske
Paremini kuulva kõrva keskmine
kuulmislävi (500 – 4000 Hz)
20 – 40 dB
40 – 70 dB
70 – 95 dB
> 95 dB
KUULMISPUUDEGA INIMESED




kuulmiskahjustusega inimene – kujunenud püsiv
kuulmisfunktsiooni langus
kuulmispuue – kuulmiskahjustus, mida pole võimalik
kompenseerida meditsiiniliste abinõudega
vaegkuulja – kuulmispuue, kuulmislangus ületab 25 dB
kurt – inimene, kelle kuulmislangus on üle 90 dB ja kellel
praktiliselt puudub võime kuulda helisid ning kõnet





pimekurt – inimene, kellel esineb lisaks kuulmispuudele
ka nägemisvaegus
liitpuudega vaegkuulja - inimene, kellel esineb lisaks
kuulmispuudele veel teisi puudeid (liikumispuue jt)
Hiliskurdistunu – vaegkuulja, kes on jäänud kurdiks
tinnitusvaegur - inimene, kellel võib lisaks
kuulmispuudele esineda ka kõrvakohinad (viled)
implantaadi kasutaja – vaegkuulja, kes kasutab kuulmise
kompenseerimiseks sisekõrva implantaati (koos
kõneprotsessoriga)
STATISTIKAST
 Kuulmispuudega
inimesi on 8-12 % elanikkonnast
 Eestis ca 120 000 kuulmishäirega inimest,
 sh kurte 2000-2500 (vajavad viipekeele teenust)
 Vaegkuuljaid
ca 85 000, neist 75% on pensioniealised,
tööealisi ca 15 000

Tavakoolides ca1500 ja erikoolides ca 250 kuulmispuudega õpilast
 Aastas




saab riikliku toetusega kuulmisabivahendi ca 3500 inimest
sh 220 last (kuni 18.a), 765 tööeas inimest
Kuuldeaparaadi ja muu kuulmisabivahendi kasutajaid on ca 35 000 inimest.
NB! Peaksid kasutama ca 50 000 kuulmispuudega inimest!!
Sisekõrva implantaadi kasutajaid on 108, neist lapsi 87, täiskasvanuid 18
KUULMISPUUE JA SUHTLEMINE

Kui kaasvestleja hästi ei kuule,
tuleks
rääkida selgelt ja aeglaselt
 vaadata vaegkuulja poole
kontrollida sõnumist arusaamist.
korrata või kirjutada oma sõnum paberile



Mürarikkas keskkonnas on kuuldavus raskendatud
Vaegkuuljatel raskendatud suhtlemine võõrkeeles
(inglise)
Ühingu liikmetele väljastatud liikmekaart hõlbustab
suhtlemist (vt liikmekaart)
Suhtlemisel abiks viipekeel!

Viipekeel koosneb:
 viibetest,


sõrmendamisest, artikulatsioonist ja
miimikast.
Eestis on üle 2000 inimese, kes vajavad viipekeele tõlgi
abi.
Atesteeritud viipekeeletõlgid töötavad Eesti Kurtide Liidu
OÜ- s ( mob 5060 444 e-mail <[email protected]>
KUULMKISREHABILITATSIOONIST








Tegevus ja eesmärk:
 parandada ja säilitada vaegkuulja füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset
tegutsemisvõimet;
 toetada vaegkuulja töö-, õppimise- ja igapäevaeluga toimetulemist.
 Keskused ja firmad:
Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus Tallinnas, Lembitu tn 10 B , Tallinn
SA Tartu Ülikooli Kõrvakliinikumi Kuulmiskeskus, Puusepa 1a Tartu
SA Ida-Tallinna Keskhaigla Kuulmiskeskus, Ravi t 18, Tallinn
Kõrva-nina-kurguhaiguste kliinik . Paldiski mnt 68 a
MTÜ Jumalalaegas, müügijuhid Janar Vaik mob 53838129 , Kaarel Saluste mob 5115 340
Tervise ABI OÜ , müügijuht Diana Legušš, mob 5645 1045
Eesti Vaegkuuljate Liit , Rehabilitatsiooni komisjoni juht Külliki Bode mob 5347 8422
KUULMISNÕUSTAMISEST



Vajadus informatsiooni ja nõuande saamiseks
Kuuldeaparaadi kasutus ja selle hooldamine nõuab
vilumust
Tuleks pöörduda EVL-i kuulmisnõustaja poole, kes on
saanud vastava väljaõppe. Kuulmisnõustaja:





juhendab ja annab nõu vaegkuuljale või tema pereliikmele.
teeb koostööd omavalitsuse sotsiaalabi töötajatega
kuulmiskeskuste ja teiste organisatsioonidega.
viib läbi kohanemistreeningud
annab nõu ja konsultatsiooni hooldeasutuste töötajaile
KUULMISABIVAHENDID



KUULDEAPARAADID (DIGITAALSED)
 KÕRVATAGUSED
 KÕRVASISESED
 KUULMEKÄIGUSISESED
KUULDEAPARAATE TOODAVAD PEAMISELT FIRMAD
OTICON, SIEMENS, WIDEX, TONDI ELEKTROONIKA
Kuuldeaparaatide hinnad 2000-25000 EEK
TARVIKUD JA HOOLDUS

Kuuldeaparaadi
normaalseks tööks on
vaja:
toitepatareid,
individuaalotsakut,
hooldust.
Veel kuulmisabivahenditest...






TELEFONID
 LAUATELEFONID
TELEFONIDE LISASEADMED
MOBIILTELEFONID
KOMMUNIKATSIOONIVÕIMENDID
HELIÜLEKANDESÜSTEEMID
HÄIRESÜSTEEMID
KUULMISABIVAHENDITE SAAMINE





Esmalt pöörduda perearsti -või haigla LOR arsti vastuvõtule, kes
suunab vajadusel kuulmisrehabilitatsioonikeskusesse
Kuulmisrehabilitatsioonikeskuses teostatakse kõrvade
otoskoopiline uuring, toon- ja kõneaudiomeetria
Kuuldeaparaadi määramine ja sobitamine
Kuuldeaparaadi ostmist kompenseeritakse (abivahendi kaardi alusel)
* lastele ja õpilastele (kuni 24- aastastele) – 90 %


tööealistele isikutele, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40%
(kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või on
määratud puude raskusaste 90 % – piirmäär 4500 ehk 287,60 EUR
vanaduspensioniealistele, 90% kellel abivahend võimaldab parandada
toimetulekut - piirmäär 3500 krooni ehk 223,70 EUR
Kuulmispuudega inimeste toimetulekust







Toimetulek sõltub isikust ja keskkonnast:
Isikust tulenevalt:
oskamatusest kuulmisabivahendi kasutamisel, vanusest,
tervislikust seisundist, haridusest, elukutsest, iseloomust,
enesehinnangust jm.
Keskkonnast tulenevalt:
Kohandamata kuulamistingimused ( hoonetes ja ruumides
puuduvad vajalikud võimendusseadmed, sh
induktiivvõimendusseade), mürakeskkond - ümbritsev müra
häirib kuulmisabivahendite kasutamist
Hooldeasutustes puuduvad abivahendid suhtlemiseks
Kuulmisabivahendite saamine (soodustingimustel) on piiratud
EESTI VAEGKUULJATE LIIT

PÕHIEESMÄRGID

Liikmesorganisatsioonide tegevuse koordineerimine.

Vaegkuuljatele toimetulekule kaasaaitamine.

Olla koostööorganiks vaegkuulmisega tegelevate
ühingute, riigi ning omavalitsuste vahel.
Aadress: Toompuiestee 10, 10137 TALLINN
Telefon/faks: 661 6394
E-post: [email protected]
Kodulehekülg: http://www.vaegkuuljad.ee
Ühiskond koosneb eri vanustest ja eri
tervisehäiretega inimestest, kellel
peab olema võimalus osaleda
ühiskonnaelus east või puudest
sõltumata.
Riik,
omavalitsused,
erasektor ja MTÜ-d peavad nende
probleeme lahendama üheskoos.