Transcript 2. Suur- ja väike algustäht

1. KOHANIMED.
Erinevad liiginimetused (kaubad,
viisid, meetodid, haigused,
ravimid, värvused jm)
Kirjutati varem väikse esitähega,
nüüd on soovitav suur esitäht:
Austria õlu, Maroko apelsinid,
Tallinna kilud, Camemberti juust,
1. KOHANIMED.
Erinevad liiginimetused
(kaubad, viisid, meetodid,
haigused, ravimid, värvused
jm):
Hispaania
avang, Hiina köök, Rootsi
laud, Türgi saun, Siberi katk, Rootsi
punane.
1. KOHANIMED.
Keelerühmituste (hõimkonnad,
keelkonnad, keelerühmad)
nimetustes kohanimi suure
esitähega:
Altai
keelkond, Uurali keelkond,
Soome-Ugri keeled, Filipiini keeled,
Kaukaasia keeled.
2. Asutused, ettevõtted,
organisatsioonid, ühendused
Nimi
läbiva suurtähega
Jutumärgid vajalikud ainult, kui
nimi pole muul moel (eraldi real,
teise kirjaga) esile tõstetud
-Eesti Kontsert
-AS Eesti Raudtee
2. Asutused, ettevõtted,
organisatsioonid, ühendused
Näited:
-Suure Tõllu kauplus
-Hella Hundi kõrts
-Värska laulukoor Leiko
-Õige Tee partei
-Estonia teater
-Kuku raadio
2. Asutused, ettevõtted,
organisatsioonid, ühendused
Kontekstist
olenevalt võib
mõnikord tekkida vajadus
markeerida nime jutumärkidega,
seda eriti sekundaarnimede
puhul:
"Lembitu"
talvejope (isikunimi
ettevõtte nimena)
2. Asutused, ettevõtted,
organisatsioonid, ühendused
Üksik
kohanimi ei ole tavaliselt asutuse
või ettevõtte enda nimi, vaid asukoha
määrang.
Sel juhul ei asu kohanimi mitte
tüübinimetuse järel, vaid selle ees:
mitte kauplus Juuru, vaid Juuru kauplus,
mitte kohvik Tihase, vaid Tihase kohvik
(tänava järgi)
2. Asutused, ettevõtted,
organisatsioonid, ühendused
Tüübinimetus
kui ka nimetuse kõik
need osad, mis ei ole otseselt nimed,
kirjutatakse tavakasutuses väikese
algustähega, nt:
riigikohus,
riigikontroll,
siseministeerium,
2. Asutused, ettevõtted,
organisatsioonid, ühendused
Tartu
linnavalitsus,
Põlva maavalitsus,
Eesti sotsiaaldemokraatlik partei,
Otepää tarbijate ühistu,
Tapa raudteejaam,
Nõmme gümnaasium,
2. Asutused, ettevõtted,
organisatsioonid, ühendused
•Järveotsa kauplus,
•Magdaleena haigla.
Asutuse,
ettevõtte, organisatsiooni või
ühenduse registreeritud täisnimetuses
võib selle ametlikkuse näitamiseks
kasutada läbivat suurtähte:
•Riigikohus,
•Riigikontroll,
2. Asutused, ettevõtted,
organisatsioonid, ühendused
Läbiva suurtähega on ametlik
nimetus
•Vabariigi Valitsus,
tavakasutuses
▪vabariigi valitsus,
▪Eesti valitsus,
▪valitsus.
2. Asutused, ettevõtted,
organisatsioonid, ühendused
Allüksuste või allühenduste
nimetused kirjutatakse väikese
algustähega.
Tartu ülikooli (~ Ülikooli)
filosoofiateaduskond,
sotsiaalministeeriumi
(~Sotsiaalministeeriumi) ravi- ja
hoolekandeosakond,
3. RIIGID, OSARIIGID
Liigisõna
võib olla väikse või suure
algustähega (sõltuvalt ametlikkusest):
•Eesti Vabariik
•Eesti vabariik ehk
•Eesti
•Monaco Vürstiriik või
•Monaco vürstiriik või
•Monaco
4. ISIKUD, OLENDID
 Läbiv
suurtäht
 isikud: Juhan, Eve Kivi, Charles
Darwin;
 loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik,
Miira;
 müütilised olendid: Vanapagan,
Herakles;
 personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist
Külaline, Jumal (kristlaste ainujumala
nimi), Püha Vaim, Allah.
4. ISIKUD, OLENDID
 Isikute
ümberütlevad nimetused
kirjutatakse väikese algustähega:
ajaloo isa (Herodotos),
Emajõe ööbik (Koidula).
 Mõnda
hüüdnimestunud nimetust võib ka
läbiva suurtähega kirjutada:
Koidulaulik,
Igavene Juut (Jeruusalemma
Ahhasveros).
4. ISIKUD, OLENDID
 Ülekantud
tähenduses mingi isikutüübi
iseloomustamiseks kasutatav isikunimi
kirjutatakse suure algustähega:
Andresed ja Pearud,
d'Artagnanid,
uus Jaan Talts,
Šmigunid ja Veerpalud,
Poisid tundsid end saarel
Robinsonidena.
4. ISIKUD, OLENDID
Loodusnähtusele
ülekantud
isikunimi kirjutatakse isikunimede
reegli järgi:
 orkaan Camille,
 Vaikse ookeani taifuunid Alice,
Betty, Cora, Doris, Elsie, Flossie,
jne.
4. ISIKUD, OLENDID
 Isikunime
täpsustav täiendosa
kirjutatakse suure algustähega ning ta
liitub põhisõnaga sidekriipsu abil:
Kaval-Ants,
Räpsi-Rein,
Kniks-Mariihen,
Pläralära-Leenu,
4. ISIKUD, OLENDID
 Märkus.
Kui täiendosa käändub,
kirjutatakse ta lahku:
• Suur Tõll (Suure Tõlluga).
 Isikunime juhuslik täiend säilitab oma
algustähe ja kirjutatakse nimest lahku:
 keele Veski,
 proosa Kangro ja luule Kangro,
 lava Pearu,
4. ISIKUD, OLENDID
 Isikunimi
kirjutatakse erandlikult
väikese algustähega loomatõugude ja
usundite nimetustes:
orlovi
traavel,
 bestuževi veis,
luteri usk, buda usk,
muhamedi usk.
4. ISIKUD, OLENDID
 Eseme,
protsessi vm nimetusena
kasutatav täielikult mittenimeks
muutunud isikunimi kirjutatakse
väikese algustähega:
 gobelään, mats, kvisling, tartüff,
 amper, herts, frits, morse =
morsetelegraaf või morsemärgid,
 martäänahi, galvaanielement,
napooleonikook.
Erand:
 Erilist
austust väljendab mõnede tiitlite
ülimussuurtäht (maiuscula maiestatis):
Tema Pühadus XIV dalai-laama,
Tema Majesteet Norra kuningas
Harald,
 Nende Majesteedid Rootsi kuningas
Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia.
5. PERIOODIKAVÄLJAANDED
Läbiva suurtähega
Võib eraldada jutumärkidega
 ajalehed Rahva Hääl, Oma Saar, Eesti
Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees;
 ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus,
Teater. Muusika. Kino, Eesti Arst, Elu Pilt;
5. PERIOODIKAVÄLJAANDED
muud
perioodikaväljaanded:
•
Eesti Kaubamärgid,
• Loomingu Raamatukogu,
• Kaubalehe Metsaleht,
• õpilasalmanahh Sõnasepad.
6. TEOSED, DOKUMENDID,
SARJAD, RUBRIIGID...
...kirjutatakse jutumärkides
esisuurtähega.
 ilu- ja tarbekirjandusteosed:
 luuletus "Ma lillesideme võtaks",
 Marie Underi luulekogu "Sonetid",
 Madis Kõivu näidend "Tagasitulek
isa juurde",
 artikkel "Eesti raamatu ajalugu"
6. TEOSED, DOKUMENDID,
SARJAD, RUBRIIGID...
õigusaktid
jm dokumendid:
"Haldusõiguserikkumiste
seadustik",
"Autoriõiguse seadus",
“Vabariigi Presidendi valimise
seadus",
6. TEOSED, DOKUMENDID,
SARJAD, RUBRIIGID...
 filmid:
 "Viimne reliikvia",
 “Sügisball",
 “Avatar”
 muusika-
ja koreograafiateosed:
 ballett "Luikede järv",
 ooper “Armastus kolme
vastu",
 rahvatants “Polka",
apelsini
6. TEOSED, DOKUMENDID,
SARJAD, RUBRIIGID...
kujutava
ja tarbekunsti teosed:
skulptuur “Nõmme ema",
 maal "Tütarlaps allikal",
 pannoo "Vana Tallinn",

fotod:
 "Ohutusse
kohta",
 "Sügisel pargis" II;
6. TEOSED, DOKUMENDID,
SARJAD, RUBRIIGID...
 saated (ringhäälingus, televisioonis):
“Aktuaalne kaamera",
 Maire Aunaste saade “Mida teie
arvate?";
 teleuudistesaade
 sarjad,
rubriigid:
 fotosari
"Eesti tüübid",
 raamatusari “Maailm ja mõnda"
 rubriigid "Lasteekraan", "Maailm
täna";
6. TEOSED, DOKUMENDID,
SARJAD, RUBRIIGID...
mängud:
 “Kull
ja kanad", “Mädamuna".
Puhtakujulisi
nimetusi ei pea
jutumärkidesse panema ega
suurtähega alustama:
 Nikolai Triigi
tehtud Juhan Liivi
portree
 Eduard Vilde kogutud teosed
7. AJALOOSÜNDMUSED
 AJALOOSÜNDMUSI
nimetatakse enamasti
üldnimeliselt.
 Nimetuse püsikindluse näitamiseks
kasutatakse esisuurtähte:
 Oktoobrirevolutsioon,
 Juuniülestõus,
 Jüriöö
ülestõus,
 XVII saj Inglise kodanlik revolutsioon
(toimumisaja järgi),
 Kuues ristisõda, Teine maailmasõda
(järjenumbri järgi),
 Kollaste Turbanite ülestõus,
7. AJALOOSÜNDMUSED
 Ajaloosündmuste NIMED kirjutatakse
läbiva suurtähega, liigisõna väikesega:
•Verine Pühapäev,
•Punane Reede,
•Suur Pauk (kosmoloogias),
• Jäälahing, Vabadussõda,
•Lahesõda,
•Jätkusõda,
•Rooside sõda,
8. AUTASUD...
...nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja
kirjutatakse väikese algustähega (v.a
neis nimetustes sisalduvad muud nimed).
 Nobeli rahuauhind,
 Friedebert Tuglase novelliauhind,
 Kristjan Raua kunstipreemia,
 Kutuzovi I järgu orden (isiku järgi, kelle
auks on autasu asutatud),
 Barcelona olümpiamängude kettaheite
kuldmedal (ürituse järgi).
8. AUTASUD...
 AUTASUNIMED
kirjutatakse läbiva
suurtähega, liigisõna (orden, medal,
teenetemärk, auhind, preemia, karikas
jms) ja järgumärge väikesega:
Eesti Taassünni auhind,
Riigivapi teenetemärk,
Kotkaristi teenetemärk,
Maarjamaa Risti ordeni kett,
8. AUTASUD...
Valge Roosi orden (Soome),
Silmapaistvate Teenete orden
(Inglismaa),
II liigi 1. järgu Vabadusrist,
Rahu kuldmedal,
Sirbi ja Vasara medal (NSV Liit),
Hõbevaas,
Kuldne Palmioks,
Murtud Rukkilille märk.
9. ÜRITUSED
 Üritusi
nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja
kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis
nimetustes sisalduvad muud nimed).
•rahvatantsupidu,
•bioloogiaolümpiaad,
•XV olümpiamängud,
•XII üldlaulupidu,
 IV sisekergejõustiku MM-võistlused,
 Eesti Vabariigi 75. aastapäeva pidustused
9. ÜRITUSED
 Üritusenimed
kirjutatakse läbiva
suurtähega, v.a liigisõna (festival, turniir jm)
 pealkirjalaadsed jutumärkides
esisuurtähega.
Rahumaraton, Valgete Ööde ralli,
Valge Daami muusikapäevad;
konverents "Balti riigid Euroopa
koostöös",
kontsert "Renessansist Beethovenini",
näitus "Raamat ja kiri 1990".
10. TAIMESORDID
 Taimede
sordinimed kirjutatakse
jutumärkides esisuurtähega:
kartul "Jõgeva piklik",
õunasort "Liivi kuldrenett", "Eesti pirn“.
 Erialakirjanduses kasutatakse jutumärkide
asemel ülakomasid:
‘Valge klaarõun',
 kirsisort 'Viljandi kollane‘.
 Ilukirjanduses võimalik: ostis valgeid klaare.
11. KAUBAD
 Kaubanimed
kirjutatakse läbiva
suurtähega, liigisõna väikesega:
▪Fantaasia küpsised,
▪Mesikäpa kommid,
▪Wabariigi leib,
▪Saare sai,
▪Estonia klaver,
▪kakao Meie Mark,
▪šokolaadikarp Punased Roosid,
 liköör Vana Tallinn ~ Vana Tallinna liköör,
11. KAUBAD
 Registreeritud
kaubamärke kirjutatakse sel
kujul, nagu nad on registreeritud:
•Ford Transit, Volvo 720, MercedesBenz,
•Levi's 501,
•Geisha.

Neid tuleb käänata nagu muid võõrnimesid:
•Philipsi triikraud,
•Mercedes-Benzi sõiduautod.
11. KAUBAD
 Koha-
ja isikunimi kirjutatakse
kaubanimetuses suure tähega oma harilikul
kujul:
Brie juust, Toolse leib, Costa Rica kohv,
Vene sinep
Türgi diivan
Soome kelk, Soome sussid
Norra kampsun
Holmesi müts
12. SÕIDUKID
 Üksiksõidukite
nimed kirjutatakse läbiva
suurtähega, liigisõna väikesega.
 Võib eraldada ka jutumärkidega.
 laev Tormide Rand,
mootorpaat Lendav Hollandlane
võidusõiduauto Sinine Leek,
rong Punane Nool.
Nimi võib olla veel:
 kalliskivil
(teemant Roosa Panter),
 kellal (Kambja kiriku kellad Usk, Lootus ja
Armastus, Big Ben Londonis)
ja paljul muul.
Nimed ei ole ja kirjutatakse
väikse algustähega:
 Kuude,
nädalapäevade, tähtpäevade, pühade
nimetused, idamaa kalendri aastanimetused:
veebruar, mai, lehekuu,
neljapäev, pühapäev,
emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste
päev, luukapäev, jaanipäev, uusaasta,
võidupüha, lihavõttepühad, suur reede,
jõululaupäev,
 valge hobuse aasta, maoaasta.
Nimed ei ole ja kirjutatakse
väikse algustähega:
 Ametinimetused,
auastmed, aunimetused,
teaduskraadid (ka kirjalikus pöördumises):
minister, rektor, kolonelleitnant, kindral,
admiral, professor, audoktor,
filosoofiadoktor, magister, riigikontrolör,
välisminister, Eesti Panga president,
Tartu ülikooli rektor, AS Vaso juhatuse
esimees, Riigikogu esimees, Turu ülikooli
audoktor, USA riigisekretär, Prantsuse
Vabariigi president.
Nimed ei ole ja kirjutatakse
väikse algustähega:
 Põhiseaduse
kohaselt on Vabariigi President
käsitatav asutuse ehk institutsioonina ja seda
kirjakuju tuleks kasutada juriidilistes ja
ametlikes tekstides.
 Tavakasutuses on aga sobiv tarvitada
väiketähte nagu ametinimetuste kirjutamisel:
president ~ riigi president ~ vabariigi
president. Kohatud on suurtähelised President
ja Eesti President või lühendus EV president.
Kokkuvõte
 Läbiva
suurtähega ja jutumärkideta
kirjutatakse ENAMUS nimesid:
 isiku- ja olendinimed,
 koha- ja ehitisenimed,
 asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste
nimed ja nimetused (viimased ametlikkuse puhul),
 riigi- ja osariiginimed,
 perioodikaväljaannete nimed,
 ajaloosündmuste nimed,
 autasunimed, üritusenimed, kaubanimed,
sõidukinimed.
Kokkuvõte
 Esisuurtähega
ja jutumärkides
kirjutatakse:
 teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide
pealkirjad,
 pealkirjalaadsed üritusenimed,
 sordinimed.
 Esisuurtähega (jutumärkideta) näidatakse
nende ajaloosündmuste nimetuste
püsikindlust, mis ei ole nimed.