Transcript Igapäevased pangateenused Laenamine

Finantsharidus
Igapäevased pangateenused
Laenamine
Piret Suitsu
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht
Pangaliidu finantskirjaoskuse toimkond
Eesti Pangaliit
Igapäevased pangateenused
Finantsaabits ptk 2
2.1 Makseteenused- kuidas süsteem toimib?
 Makseteenused on maksja ja saaja vahelised arveldusteenused ning
tasumist võimaldavate vahendite väljastamine.
Sularaha arveldused
Sularaha sissemakse
Sularaha väljamakse
Maksevahendid
Pangakaardid
Tshekid
Sularahata arveldused
Ülekanded
Raha siirdamine
Pangad ehk
krediidiasutused
Nt. Swedbank, SEB
Makseasutused
Nt. Moneygram
E-raha asutused
Nt. Paypal
2.2 Arvelduskonto ja arveldused

7-17 a. vanuselt allkirjaõigus, kuid alates 18-ndast eluaastast on kõik volitused
konto omanikul.

Miks on pangakontot vaja?
Sinna laekub taskuraha, töötasu. Kontolt saab teha ülekande mobiiliarve eest
tasumiseks või maksta kvartalikaardi või kontserdipileti eest.

Milliseid teenuseid saavad noored konto juures kasutada?
Pangakaart, ülekanded, sularahatehingud, hoiused, internetipank, pangateenused
mobiiliga, kohustusliku kogumispensioni valik jt.

Teemad aruteluks
- Millised on hinnad ja teenused erinevatele kliendigruppidele?
- Mida tuleb teada hinnapakettidest?
- Millised on kontoomaniku kohustused ja vastutus konto üldtingimustes?
- Kuidas valida sobivat teenusepakkujat? (pt 2.6)
2.3 Pangakanalid
Internetipank
Mobiilimaksed
Saldoinfo
Telefonipank
Klienditugi
Sularaha sisse- ja
väljamaksed
Pangakontor

Ülekanded
Ülesanne: GAG ühiskonnaõpetuse õpetaja Ott Väli ja inglise keele õpetaja Henrik Salumi
õppevahend “E-teenused Eestis” (“Rikas elu” õppevahendid www.teabekeskus.ee)
2.3 Raha ja turvalisus
 Kui kaob rahakott koos isikuttõendava
dokumendi ja pangakaardiga, siis tuleb
koheselt helistada panga klienditoele, et
sulgeda/blokeerida kaart ja ID-kaardi
kasutamine pangas.
 Seadke pangakontole ja –kaardile mõistlikud
ja turvalised limiidid.
 Kasutajatunnust, salasõna ja PIN-koodi ei tohi öelda mitte kellegile teisele.
Pank ei küsi kunagi teie koode ei telefoni ega e-kirja teel.
 Internetipanka on turvalisem siseneda ID-kaardi, mobiil-ID või PINkalkulaatoriga kui koodikaardiga.
 Jälgige regulaarselt konto väljavõtet, et avastada kahtlased tehingud.
NB! Kaasake õppeprotsessi lapsevanemad.
2.3 Internetipank ja noored
 Kulude-tulude analüüs ja eelarve
 Info ja selgitused pangateenustest, uudised noortele
 Kalkulaatorid- laenud, hoiused
 Võimalus sõlmida erinevaid lepinguid- hoiused, kohustusliku
kogumispensioni valik
 E-arved- näiteks mobiiliarve internetipanka
 E-teenused- läbi pangalingi isiku identifitseerimine ja sisenemine näiteks
Maksuametisse, E-riiki
 Personaalsed kontaktandmed- olulised teated pangalt
 Ostud ja teenused pangalingi kaudu- piletid, raamatud jne.
2.4 Maksekorraldus
 Siseriiklikke makseid tehakse pangasiseselt iga päev. Teise panka liigub
ülekanne tööpäeviti ja tööajal.
Pank A
Kati teeb makse Matile
-10 €
Eesti Pank
Pank A
Pank B
-10 €
+10€
Pank B
Mati saab makse Katilt
+10€
 Mobiilimakseid saab teha süsteemiga liitunud pankades, kus ka saajal
peab olema mobiilimakse leping.
Pank A
Katilt mobiilimakse Matile
-10 €
Pankade Kaardikeskus
Pank A
Pank B
-10 €
+10€
Pank B
Mati saab mobiilimakse
+10€
 Probleemide korral pöördub kõigepealt maksja oma panga poole.
2.5 Korduvad maksed

Otsekorraldus
Makse algatajaks on saaja, kelle on õigus makse algatamiseks on tekkinud
sõlmitud otsekorralduse lepingu alusel.
Kati
E-arve teenuse eest
10 €

Pank
Kati konto Ettevõte konto
-10 €
+10€
Ettevõte
Maksejuhis pangale,
E-arve Katile 10€
Teemad aruteluks:
Miks otsekorraldus on mugav ja kasulik inimesele, ettevõtetele, pangale? Mille
eest saab tasuda otsekorraldusega?
- kommunaalarved, elekter
- ajakirjandus
- kindlustus
2.5 Korduvad maksed

Püsikorraldus
Makse algatajaks on maksja, kes jätab pangale korralduse korduvateks makseteks
kindlas summas.
Kati ema
Püsikorraldus Katile
-20 €

Pank
Kati ema konto
-20 €
Kati
+20€
Teemad aruteluks:
Miks püsikorraldus on mugav ja kasulik inimesele, pangale?
Mille eest saab tasuda püsikorraldusega?
- taskuraha
- annetus
Kati
Makse emalt
+20€
2.7 Pangakaardid

Deebetkaart
Sularaha ja kaardimaksed nii Eestis kui välismaal, saldo, tehingute väljavõte,
ülekanded.

Krediitkaart
Võimalik kasutada panga antud krediiti ehk laenuraha.

Krediitkaartidel on erinevad tagasimakseviisid- määratud tagasimakse, vaba
tagasimakse, järelmaksukaart.

Teemad aruteluks:
Millal on mõistlik kasutada krediitkaarti?
Millele pöörata tähelepanu erinevat tüüpi krediitkaartide kasutamisel? (nt.
laenukoormuse kasv, intressikulud, maksedistsipliin, liigne tarbimine)
Kuidas noored saavad osta internetis- virtuaalne krediitkaart; tudengikaart, millel
on krediitkaardi maksefunktsioonid, kuid puudub krediidilimiit.
2.7 Pangakaardi maksed
Pank A
Raha
Pank B
Korraldus kanda raha müüjale
Korraldus võtta maha
raha ostja kontolt
Kaardikeskus
Kinnitus tehingu
õnnestumisest
Kaarditerminal
Ostja kinnitab tehingu
koodiga; ostja saab
kauba.
Müüjale kinnitus tehingu
õnnestumisest; kauba
väljastamine
2.7 Pangakaardid ja turvalisus
 Kuidas vältida pangakaardi kuritarvitust:
- Probleemide korral ja kahtlaste tehingute ilmnemisel tuleb koheselt oma
pangaga ühendust võtta.
- Panga väljavõtet ja kaarditehingute infot tuleb jälgida regulaarselt.
- Kontrollida ostutshekki ja summat enne koodi sisestamist.
- Mitte lubada müüjal kaardiga silme alt lahkuda.
- Jälgida pangaautomaadi toimimist- kas on midagi ebatavalist?
 Teemad aruteluks:
Kaardilepingu tingimused- milline on kaardiomaniku vastutus ja
kohustused?
Kuidas käituda internetis ostmisel? Millised on ohud?
Laenamine
Finantsaabits ptk 6
6.1 Laenude mõte
%
%
Säästjad
Hoiused- lühiajalised kuni
5aastat
Pank
Finantsvahendaja
Laenuvõtjad
Laenud- pikaajalised kuni
30 aasta
Laenu andmise riskid:
Makserisk- laenuvõtja ei suuda või ei taha laenu tagasi maksta
Tururisk- laenu tagatiseks antud vara väärtus väheneb
Likviidsusrisk- laenuvõtja võib vajada raha kauem
Hajutamisrisk- hoiuse väljamaksmine sõltub laenu tagasimaksmisest
6.1 Laenude mõte
 Finantsvahendaja roll:
- Riskide vähendamine nende hajutamise teel
- Kulude vähendamine
- Hoiuste likviidsuse säilitamine
 Majanduses on raha puudujääk kõrvuti selle puudujäägiga:
- Säästjate ehk investorite kulud on väiksemad tuludest.
- Laenuvõtjate kulud on tuludest suuremad.
 Laenu kasutavad inimesed selleks, et suurendada tulevase sissetuleku
arvel oma tänast ostujõudu.
 Laen on kohustus laenuks võetud raha koos intressidega tagasi maksta.
 Teema aruteluks: millal tasub laenu võtmine ära ja millal mitte?
6.1 Millele mõelda enne laenu võtmist?
 Kas minu sissetulek on laenamiseks piisava suurusega ja stabiilne ka
pikaajaliselt?
 Kas minu pere eelarves jääb piisavalt raha üle laenu tagasimaksmiseks?
 Millest pean loobuma, et saaksin tasuda igakuiseid laenumakseid?
 On mul seda, mille jaoks laenu soovin võtta, ka tegelikult vaja?
 Võib-olla oleks õigem proovida vajalik raha säästa või siis koguda
vähemalt pool ja laenata teine pool summast juurde?
 Kui suur on tegelik intress? Lugege laenuleping hoolega läbi, uurige
erinevaid võimalusi, võrrelge pakkumisi ja krediidi kulukuse määra.
 Kui võtan praegu selle laenu, kas ma ei jäta end ilma võimalusest laenata
tulevikus millegi tähtsama jaoks, näiteks oma eluaseme muretsemiseks?
6.2 Laenude liigid
 Liigitamine kliendigrupi,
tähtaja, tagatise järgi
Summa
Ettevõtete
laenud
 Pikaajalisteks laenudeks
peetakse üle 5-aastaseid
lepinguid
Eluasemelaenud
Autoliising
Tarbimislaenud
Krediit
 Riikliku õppelaenu
eesmärgiks on õpingutega
Aeg seotud kulutuste katmine.
kaardi
d
5 aastat
 Laenu ja liisingu vahe –
laenu tagatis omanik on
eraisik, liisinguvara
omanik on liisingufirma
40 aastat
6.3 Enamlevinud maksegraafikud
Annuiteetgraafik
Summa
+ alguses on maksed väiksemad
Intress
+ stabiilne kuumakse
– suurem intressikulu
Põhiosa
– laenujäägi tagastamine graafiku alguses
väga aeglane
Võrdsete põhiosadega graafik
Aeg
Summa
+ laenujääk väheneb kiiremini
+ intressikulu väiksem
Intress
+ maksekoormus väheneb pidevalt
– alguses maksed suuremad
– ebastabiilsemad rahavood
Põhiosa
Aeg
6.2 Intress
 Intressimäärasid kasutatakse erinevalt. Oluline on võrrelda õigeid
määrasid omavahel.
- aastane intressimäär (sõltumata lepingu kehtivuse ajast) –
pangalaenud, liisingud, krediitkaardid
- krediidikulukuse määr (intress ja lepingutasud aasta baasil) – kõik
laenutooted
- kuine intressimäär (sõltumata lepingu kehtivuse ajast) – kiirlaenud
- vara kallinemine (terve lepingu perioodil) – järelmaksud, liisingud
 Jälgida, kas intressi tuleb maksta algselt laenusummalt või kohustuse
jäägilt.
 Laenutoodete intress= personaalne riskimarginaal+baasintress
6.3 Eluasemelaen
 Omafinantseering- millised on plussid ja miinused?
- sissemakse nõutud summas
- kinnisasi (hüpoteek ptk 6.4)
 Laen koos kaastaotlejaga- kuidas jaguneb vastutus laenu võtmisel?
 Muutuv või kindlaksmääratud intress?
Pikaajalise laenu baasintress on enamasti seotud Euriboriga – euro
hinnaga (intressiga) Euroopa rahaturul. Ajalooliselt tähendab Euriboriga
seotud intress madalamat intressi lepingu kestel, kuid ühtlasi suureneb ka
risk laenuomaniku jaoks, sest pole teada, kas intress võib tõusta.
Panga baasintress on muutuv intress, mille suuruse määrab panga juhatus
või arvutatakse konkreetse valemi järgi.
Kindlaksmääratud ehk fikseeritud intressi puhul on eeliseks täpne
teadmine oma laenu igakuise makse suuruse kohta kokkulepitud perioodil
ning selle kohta, et seda ei mõjuta kinnisvaraturu intresside muutumine.
6.4 Tagatis ja käendus
 Terminoloogia:
- Kinnisasi, kinnisvara
- Hüpoteek
- Käendus
 Millised on riskid ja vastutus käendamisel?
 Millised lisakulud kaasnevad laenu kasutamisega:
- Elu- ja varakindlustus
- Riigilõiv
- Notaritasu
- Lepingu muutmisel
 Planeerimisel tasub tähelepanu pöörata kuludele, mis kaasnevad
soetatud vara omamisega.
6.5-6.7 Õppelaen, tarbimislaenud, autoliising ja
kasutusrent

Teemad aruteluks:
Kuidas eristada tahtmine vajadusest?
Mida tähendab vastutustundlik tarbimine?
Millised on erinevad alternatiivid ja valikuvõimalused? Nt. Osta kodu või rentida,
jalgratas või auto jne.
Millised on erinevate lahenduste plussid-miinused ja kulud?

Elulisi ülesandeid õppevahendite konkursilt “Rikas elu”:
 “Rahavoo kvadrant”, Hedvig Evert
 Pere toimetulek ja eelarve, Riina Raja
 Projekt "Arukalt rikkaks“, Tiina Sudi, Helle Kiviselg

Ühine filmivaatamine ja diskussioon õpetaja juhtimisel:
www.lektoorium.ee dokumentaalid 1 Hiigelhüpe. "Aga mina?" ; Korporatsioon;
Ebamugav tõde; Pöff dokumentaal “Raha tegemine” LETS MAKE MONEY
6.8-6.9 Kiirlaen ja makseraskused
 Makseraskuste enamlevinud põhjused:






Hooletus/distsipliin
Töötus
Palga viivitus
Palga vähenemine
Töökoha vahetus
Tööandja probleemid
 Teemad aruteluks:
Kuidas ennetada makseraskusi? (rahaasjade planeerimine, pere-eelarve
tegemine, regulaarne säästmine jne.)
Mida ette võtta makseraskuste puhul? (kommunaalmaksed jm arved,
pangalaen, laenud sõpradelt jne.)
Millised on võimalikud tagajärjed?
Millised on kiirlaenudega seonduvad ohud ja petuskeemid?
Tänan!
[email protected]
Mob: 5097 874
Konkursi “Rikas elu” õppevahendid ja
lisalugemist leiate www.teabekeskus.ee