Transcript Enneaegsete vastsündinute koduõenduse vajadus AS Ida

ENNEAEGSETE VASTSÜNDINUTE
KODUÕENDUSE VAJADUS
AS IDA-TALLINNA KESKHAIGLA
SÜNNITUSOSAKONNA NÄITEL
Ülle Puskar
11.Detsember 2010
UURIMISTÖÖ EESMÄRK
Kirjeldada emade valmisolekut koju minekuks oma
enneaegse lapsega ning selgitada välja
koduõenduse vajadus enneaegsete vastsündinute
hulgas ja emade ootused koduõendusteenusele.
UURIMISTÖÖ KÜSIMUSED
• Missugused enneaegsed vastsündinud vajavad
koduõendusteenust?
• Missugune on enneaegsete vastsündinute
emade valmisolek koju minekuks
sünnitusmajast?
• Missugused ootused on enneaegsete
vastsündinute emadel koduõendusteenusele?
UURIMISTÖÖ METOODIKA (1)
• Käesolev uurimistöö oli empiiriline kvantitatiivne
uurimus.
• Analüüsiks vajalike andmete kogumiseks
korraldati anonüümne ankeetküsitlus
e-Formulari interneti keskkonnas.
UURIMISTÖÖ METOODIKA (2)
Valimi kriteeriumid:
• Sünnitanud AS Ida-Tallinna Keskhaigla
Naistekliiniku sünnitusosakonnas 2009. aastal.
• Enneaegne sünnitus 32+0 GN kuni 36+6 GN
• Sünnitanud elasid Tallinnas.
• Sünnitusosakonnast lahkuti lapsega koju.
UURIMISTULEMUSED (1)
Taustaandmed
•
•
•
•
Ankeedile vastas 75 naist, vastamismäär 82%.
Keskmise vanusega 30 aastat.
Abielus või vabaabielus (83%).
Üle poolte vastanutest omas kõrgharidust ja 33%
oli kesk- või kutsekeskharidusega.
UURIMISTULEMUSED (2)
Gestatsiooniaeg (GN)
50%
45%
43%
40%
35%
30%
25%
23%
22%
n=32
20%
15%
10%
5%
6%
6%
n=5
n=5
32 GN
33 GN
n=17
n=16
34 GN
35 GN
0%
36 GN
UURIMISTULEMUSED (3)
• Vastsündinute intensiivravipalatis viibis jälgimisel
ja ravil 69% (n=52) uuritavate emade lastest
• Enneaegsed vastsündinud gestatsiooniajaga
32+0 kuni 36+6 nädalat ei vaja üldjuhul pikka
haiglaravi ja kirjutatati sünnitusmajast otse koju
keskmiselt 8. elupäeval
• 32+0 kuni 33+6 GN olid haiglas keskmiselt 11
päeva
• ≥34+0 GN olid haiglas keskmiselt 7 päeva
UURIMISTULEMUSED (4)
Valmidus kojuminekuks
70%
61%
60%
50%
38%
40%
30%
n=45
n=28
20%
10%
1%
0%
Hea või väga hea
Rahuldav
n=1
Ei olnud valmis koju minema
UURIMISTULEMUSED (5)
• Sünnitusmajast väljakirjutamisel oli rinnapiima
toidul 85% (n=64) lastest
• Nendest 39% (n=25) toitis ema ainult rinnast ja
61% (n=39) juhtudel sõi laps rinnast pluss
rinnapiima abivahendiga
• Rinnapiimaasendajat sai lisaks rinnaga toitmisele
11% (n=8) ja ainult rinnapiimaasendajat sõi 4%
(n=3)
UURIMISTULEMUSED (6)
• 68% (n=51) uuritavatest kinnitasid, et haiglas
viibimise ajal toimus patsiendiõpetus lapsega
toimetuleku osas
• 15% (n=11) juhtudel ei toimunud
patsiendiõpetust
• 17% (n=13) vastanutest kas ei vajanud või ei
osanud öelda, kas patsiendiõpetus toimus
UURIMISTULEMUSED (7)
Neonataalõe koduvisiidi vajadus
Ei oska öelda
n=6
8%
n=25
Ei pidanud vajalikuks
34%
n=40
Pidas vajalikuks
0%
10%
20%
55%
30%
40%
50%
60%
UURIMISTULEMUSED (8)
Ootused koduõendusteenusele
emotsionaalse nõustamise osas
n=11
27%
n=13
lapse seisundi hindamise
32%
n=15
lapse hügieeni teostamise
38%
n=17
imetamise nõustamise
0%
5%
10%
15%
20%
42%
25%
30%
35%
40%
45%
EMPIIRILINE UURIMUS
• Koduõendus teenus vähendab neonataalosakonna
ravikulusid ja haiglas ravil viibimise aega.
• Enneaegse vastsündinu varajane kojukirjutamine
vähendab vanemate stressi, mis aitab kaasa lapse
arengule, rinnaga toitmisele ja perekonna
kohandumisele uues olukorras kui hooldust ja jälgimist
toetab kvalifitseeritud lasteõde koostöös haigla
neonataalse osakonnaga.
Allikad:Örtenstrand, A., Winbladh, B., Nordström, G., Waldenström, U. (2001). Early discharge of preterm infants
followed by domiciliary nursing care: parents` anxiety, assessment of infant health and breastfeeding. Acta
Pædiatrica 90: 1190-1195. ;Altman, M., Vanpée, M., Bendito, A., Norman, M. (2006). Shorter hospital stay for
moderately preterm infants. Acta Pædiatrica 95:1228-1233.;Örtenstrand, A., Waldenström,U., Winbladh,B.
(1999). Early discharge of preterm infants needing limited special care, followed by domiciliary nursing care.
Acta Pædiatrica 88: 1024-30.
JÄRELDUSED (1)
• Neonataalõe koduvisiiti vajavad sagedamini 32+0
kuni 33+6 GN sündinud ja madalama
sünnikaaluga vastsündinute emad.
• Noorematel emadel oli väiksem valmidus
kojuminekuks. Uuritavad, kelle laps oli sündinud
32+0 kuni 33+6 GN hindasid oma valmisolekut
koju minna paremaks võrreldes naistega, kelle
enneaegne laps sündis peale 34+0 GN
JÄRELDUSED (2)
• Enneaegse lapse vanemad vajavad haigla
personali tagasisidet ja toetust kinnituse
saamiseks, et lapse hooldamisel käitutakse
õigesti.
PRAKTILINE VÄÄRTUS
• Uurimistöö tulemusi kasutatakse edaspidi
neonataalõenduse praktikas
• AS ITKH arendatakse välja uus ja iseseisev
õendusabiteenus.
TÄNAN!