Transcript Reet Roosalu, Maa-amet

KOV keskkonnaspetsialistide pädevuskoolituse
programm
Maardlate alade planeerimisest
märts 2012
Reet Roosalu, geoloogia osakonna juhataja kt
Õiguslik alus
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 17 lõike 2 punkti 3 kohaselt
kooskõlastab enne planeeringu PlanS § 18 kohast vastuvõtmist
planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus üld- või
detailplaneeringu asjaomase riigiasutusega, kui planeeritaval maa-alal
asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 63 lõike 4 kohaselt, kui planeeritaval
maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või
selle osa, kooskõlastatakse üld- või detailplaneering PlanS sätestatud
korras Keskkonnaministeeriumi või keskkonnaministri volitatud isikuga.
Keskkonnaminister on oma 12.11.2010 käskkirjaga nr 1622 andnud Maaametile volituse kooskõlastada maakonnaplaneeringuid, üldplaneeringuid
või detailplaneeringuid, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri
maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal.
Maapõueseaduse § 62
Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse
korraldamisel tuleb tagada keskkonnaregistris
arvele võetud maavara kaevandamisväärsena
säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Nimetatud
seaduse § 62 lõike 3 järgi võib
Keskkonnaministeerium maapõue seisundit ja
kasutamist mõjutavat püsiva iseloomuga tegevust
lubada üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei
halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena
säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas
olemasolevat olukorda.
Planeeringu joonised
• Palume kanda üldplaneeringu joonistele korrektselt maardlate
piirid. Planeeringu joonistel ei ole vajalik eristada maavaravaru
kategooriaid (aktiivne/passiivne reservvaru või aktiivne/passiivne
tarbevaru), piisab, kui joonistele on märgitud maardlate piirid.
• Mäetööstusmaa juhtotstarbega alade määramisel palume
juhinduda kaevandamislubadega määratud mäeeraldiste
teenindusmaade piiridest. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa
ala palume määrata reserveeritavaks mäetööstusmaaks. Vastavalt
Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalile „Planeeringute
leppemärgid“ võib üldplaneeringus ka turbatootmismaad
tähistada mäetööstusmaa juhtotstarbega.
• Jooniste loetavuse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks soovitame
joonistel kasutada selgelt eristuvaid leppemärke.
Seletuskiri
Palume lisada üldplaneeringu seletuskirja mäetööstusmaa
alapeatüki, kus kirjeldada mäetööstusmaa juhtotstarbega
maa-ala kasutamistingimusi ning selgitada, et
alade, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara
väljamise (mäetööstusmaana) eesmärgil seni kasutusse
võetud ning mida ei ole käesolevas üldplaneeringus
käsitletud kaevandamiseks perspektiivsetena, määratlemine
mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara
kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega
sätestatud korras ja tingimustel.
Palume kasutada korrektseid mõisteid, et tagada planeeringu
üheselt mõistetavus.
•
maardla - geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris
arvele võetud maavara lasund
• kaevandamisluba – dokument, mis lubab loa omanikul kaevandada
• mäeeraldis - kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue
osa
• karjäär – avakaevandus, lahtine, maapinnale avatud kaevandamiskoht
• kaevandus - maa-alune kaevandamiskoht, selle juurde võib kuuluda
pealmaakompleks
Üldnimetusena on otstarbekas kasutada “kaevandamiskoht” või “kaevandamisala”.
Kui kirjeldate mingit olukorda kaevanduste suhtes, siis võib tekkida
möödarääkimine, et karjääri suhtes kirjeldatu ei kehti. Näide praktikast:
Palume üldplaneeringu seletuskirjas asendada sõna „kaevandus“ sõnaga
„mäeeraldis“ või „karjäär“ ning „kaevandusala“ sõnaga „kaevandamisala“, kuna
kaevandus on loodusliku kivimi all paiknev allmaakaevandamiskoht ning … valla
territooriumil kaevandused puuduvad.
Seadusest mittetulenevad keelualad
„Maavarade kaevandamine on … piiranguvööndis
keelatud“.
Maa-amet on seisukohal, et üldplaneeringuga ei saa
välistada võimalikku kaevandamist ega seada
kaevandamisele õigusaktidest mittetulenevaid
piiranguid. Palume planeeringu seletuskirjast
kustutada eelpool toodud lause ning jooniselt
eemaldada märge maavara kaevandamise keeluala
kohta.
Kui puuduvad olemasolevad selged piirangud
kaevandamisele (nt. olemasolevad hooned), siis
püsivat hoonestust maardlale kavandada ei saa.
Sageli planeeritakse maardlale Puhke- ja
virgestusalad.
Palume selgitada seletuskirjas, et puhkeala ei ole
takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja
andmisel õigusaktides sätestatud korras ja
tingimustel ning maavaravaru ammendamiseni on
maardlaga kattuvale puhke- ja virgestusmaale
võimalik rajada üksnes ajutisi hooneid ja rajatisi.
Konfliktolukordade ennetamine
Planeeringu koostamisel palume arvestada, et kaevandamisega
mõjutatakse ümbritsevat keskkonda suuremal või vähemal määral
(müra, tolm, vibratsioon). Dolokivi ja lubjakivi kaevandamisel võib
olulise mõjuga alaks pidada piirkonda kuni 500 m karjäärist.
Lõhkematerjaliseaduse § 42 lõike 4 alusel 01.06.2005 kehtestatud
majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 64 „Lõhketöö
projektile esitatavad nõuded“ kohaselt on minimaalsed ohutud
kaugused kildude laialipaiskumise järgi pinnase ja kaljuste
kivimite pealmaatöödel lõhkamise korral olenevalt kasutatavast
meetodist 200 kuni 400 m.
Seega palume maardlate aladele ja maardlate piiridest 500 m
kaugusele mitte planeerida uusi arendusi (nt elamumaad,
tootmismaad, ärimaad), mis halvendaksid maavaravaru
kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu
osas olemasolevat olukorda.
Kaevandamisloa omanik on puudutatud isik
Kui planeeritakse midagi uut mäeeraldise või
teenindusmaa alale, palume planeeringus
kavandatu osas küsida seisukohta ka
kaevandamisloa omaniku käest, kuna tegu on
puudutatud isikuga haldusmenetluse seaduse
mõistes.
Palume saadud arvamus lisada planeeringu
materjalidele ja edastada Maa-ametile.
Kui puudutatud isiku seisukohta ei ole küsitud, siis
küsib seda Maa-amet ja menetlusaeg pikeneb.
Altkaevandatud ala
Kui planeeringuala kattub altkaevandatud alaga,
siis palume märkida seletuskirjas, et planeeringuala
on posttehnoloogilise mõju piirkonnas, kus
potentsiaalselt ebapüsivate alade stabiilsus pinnase
niiskustingimuste ja maapinnale mõjuvate
koormuste koosmõjul võib muutuda. Seetõttu tuleb
ehitised ja rajatised projekteerida vajalike
kaitsemeetmetega, mis välistaksid mäetööde
võimaliku jääkmõju objektidele ning hoiaksid ära
ehituskonstruktsioonide purunemise maapinna
võimaliku varisemise, vajumise või nihkumise
tagajärjel. Altkaevandatud alade täpsemaid piire on
kõige parem küsida kaevandaja ettevõtte käest.
Keskkonnaregistri maardlate nimistu
Volitatud töötleja on Maa-amet.
Arvelolevate maardlate andmed on vaadeldavad
kaardiserveris maardlate rakenduses.
kasutusjuhend:
http://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/Maa
rdlate_avaliku_rakenduse_kasutajajuhend_v3_0.pdf
Avalik maardlate veebirakendus
www.maaamet.ee -> geoportaal -> kaardiserver -> Maardlad
Kohaliku omavalitsuse piiresse jäävate
maardlate selgitamine
Otsingu teemaks valida maardla,
sisestada omavalitsuse nimetus
ja otsingu käivitamiseks klikkida
tööriistal Otsi
Nime katke, nt maardla nimetuse
katke järgi otsinguks kasutage
katke märgistamiseks % märki.
Näiteks väljalt maardla nimetus
katke %salu% järgi otsides
leitakse kõik maardlad, mille
nimetus sisaldab
tähekombinatsiooni "salu".
Kui sisestatud otsingutunnusele
vastas mitu objekti, siis
kuvatakse nende nimekiri.
Klikkides nimekirjas objekti real,
kuvatakse see kaardis.
Maardlate ruumi- ja tärkandmed veebirakenduses
Vaikimisi avanevad kaardis keskkonnaregistri maardlate nimistu andmed,
legendist saab soovi korral lisada maa-ainese karjääride, vähemuuritud
perspektiivalade ja leiukohtade andmeid, Eesti Põlevkivi altkaevandatud
alade kujusid.
Keskkonnaregistri taotlus
www.maaamet.ee -> Geoportaal -> Andmete tellimine -> Maardlate nimistu
väljavõtte tellimine -> Keskkonnaregistri maardlate taotlus
Maardlate nimistu ametliku
informatsiooni ning
ruumiandmete saamiseks
palume koostada taotluse,
milles teabe sisu all palume
kirjeldada ka andmete
kasutamise eesmärki ja
näidata ära riigilõivu
tasumise kuupäev.
Ruumiandmeid väljastame
eelkõige MapInfo tabformaadis aladena, kuid
vajadusel on võimalik ka
mõni muu formaat.
Kohaliku omavalitsuse üksuse
asutus on vabastatud
riigilõivu tasumisest tema
pädevuses oleva ülesande
täitmiseks vajaliku
keskkonnaregistri toimingu
eest.
Tänan tähelepanu eest!