Transcript ettekanne - Riigikogu

Riigi tegevus põlevkivi kasutamise
suunamisel
Tarmo Olgo
tulemusauditi osakonna peakontrolör
24.03.2014
Riigikontroll hindas auditis:
• Kas põlevkivi arengukava eesmärgid on saavutatud?
• Kas uue põlevkivi arengukava koostamisel on tehtud
vajalikud uuringud?
• Kas põlevkivi kaevandamise järelevalve on tõhus?
• Kas tänane põlevkivi kasutamise maksustamine
tagab riigile põlevkivi kaevandamisest ka
kasutamisest õiglase tulu?
Kas põlevkivi arengukava eesmärgid on
saavutatud?
Arengukava eesmärgid peavad olema
asjakohased ning meetmed ja tegevused
tagama eesmärkide saavutamise. Tegevuse
hindamiseks on seatud mõõdetavad ja
asjakohased mõjunäitajad.
Arengukava - kuidas põlevkivi kasutatakse
• Põlevkivi kaevandamist ja kasutamist käsitlevate riiklike
arengukavade üks peamine eesmärk on tagada Eesti varustatus
põlevkivienergiaga ja energeetiline sõltumatus.
• Energeetilise sõltumatuse eesmärk ei arvesta
energiamajanduses toimunud olulise arenguga ja on nüüdseks
asjakohasuse kaotanud.
• Üheski arengukavas ei peetud põlevkivist õli tootmist oluliseks
eesmärgiks.
• Energeetilist sõltumatust ei taga põlevkiviõli, kuna enamik
energiatarbijaid kasutab teisi kütuseliike ja valdav osa õli
eksporditakse.
Põlevkivi kaevandamise efektiivsus
• Arengukavas sooviti põlevkivi kaevandamise efektiivsust
suurendada kaevandamise kadude vähenemise kaudu.
• Referentsaastal (2007) oli põlevkivi kaevandamise kadu
karjäärides 8% ja allmaakaevandustes 28%.
• Konkreetset vähenemise suurust arengukava ei
kehtestanud.
• Ühtegi konkreetset tegevust kao vähendamiseks
arengukavas ette ei nähtud.
Kas kaevandamise efektiivsus suurenes?
• Võrreldes 2007. aastaga on 2012. aasta lõpuks
karjääris kaevandamisel põlevkivi kaod
suurenenud 11%.
• Allmaakaevanduse puhul oli kaevandamiskadu
2012. aastal sama mis 2007. aastal ehk 28%.
• Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudi teadlased
nentinud, et põlevkivi kaevandamisel üle 60 m
sügavusel suureneb tervikute tõttu tulevikus kadu
kuni 40%-ni.
Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise
keskkonnamõju
• Arengukava seab eesmärgiks vähendada põlevkivi kasutamise
ja kaevandamise keskkonnamõju.
• Arengukava kohaselt väheneb põlevkivi töötlemise
keskkonnamõju, kui 2007. aastaga võrreldes tekib vähem
jäätmeid – kolde- ja lendtuhka ning poolkoksi – ning väheneb
CO2-heitmete kogus.
• Põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju väheneb, kui
võrreldes 2007. aastaga tekib aherainet vähem.
• Konkreetset vähenemise suurust arengukava ei kehtestanud.
Kas keskkonnamõju vähenes?
2007–2012 on põlevkivi töötlemisel kasvanud koguseliselt
koldetuhk 12%, lendtuhk 8% ning poolkoks 2%.
5
4
3
2
1
0
2007
2008
2009
2010
Poolkoks
Põlevkivi koldetuhk
Trend: põlevkivi koldetuhk
Trend: põlevkivi lendtuhk
2011
2012
Põlevkivi lendtuhk
Põlevkivi kolde- ja lendtuhakogus toodetud elektri- ja
soojusenergia energiaühiku (GWh) kohta kasvas 11%
560
540
520
500
480
460
440
420
400
2007
2008
2009
Põlevkivi kolde- ja lendtuhk
2010
2011
Trend
2012
CO2 heitmed elektri- ja soojusenergia energiaühiku
(GWh) kohta kasvasid ca 11%
1100
1050
1000
950
900
850
800
2007
2008
2009
2010
Elektri- ja soojusenergia ühiku GWh kohta tekkinud CO₂
2011
Trend
2012
SO2 heitmed vähenesid
• Positiivsena vähenes aastatel 2007–2012
vääveldioksiidi (SO2) heitmed energiatootmisel üle
50% (84 tonnilt 37 tonnile).
•
SO2-heitmeid oli vaja vähendada, et pidada kinni
Euroopa Liidu õhusaastenormidest.
• SO2-heitmeid ei ole põlevkivi arengukavas seatud
näitajaks, mille põhjal jälgida põlevkivienergia
tootmise keskkonnamõju.
• Aastatel 2007-2012 suurenes jäätmestatistika järgi aheraine
kogus 41%.
• Eesti Energia Kaevanduste ASi selgituste kohaselt ei kajastatud
enne 2011. aastat Narva karjäärides tekkinud aherainet
jäätmearuandluses.
18
16
14
12
10
8
6
4
2
0
2007
2008
Kaevandatud põlevkivi (ilma kadudeta)
2009
2010
Aherainet tekkinud
2011
Aheraine taaskasutus
2012
Arengukava eesmärgid on täitmata
• Riiklike arengukavade, sh põlevkivi arengukava, peamine
eesmärk – tagada põlevkivienergiaga Eesti energeetiline
sõltumatus – pole enam ajakohane.
• Põlevkivi arengukava teist olulist eesmärki – kaevandada ja
kasutada põlevkivi efektiivsemalt – ei ole täidetud.
• Põlevkivi arengukava kolmandat eesmärki – vähendada
põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju – ei ole
täidetud.
• Arengukavas on tähelepanu alt väljas põhja- ja vooluvee
probleemid.
Uue põlevkivi arengukava koostamine
Kas vajalikud uuringud on tehtud?
• Ministeerium kavandab passiivse varu arvelt oluliselt
suurendada kaevandatavat põlevkivi varu.
• Ümberhindamise käigus ei ole keskkonna ega ka
sotsiaal-majanduslikku mõju hinnatud.
• Põlevkivi arengukavas (kuni aastani 2015) oli plaanis
tellida erinevaid alus- ja rakendusuuringuid, kuid
mitmeid neist ei ole tehtud plaanitud ulatuses või on
üldse tegemata.
• Põlevkivi sektori mõjud tervikuna ei ole välja
selgitatud.
Järelevalve põlevkivi kaevandamise üle
• Kohustus teha kaevandamise üle järelevalvet on
Keskkonnaametil, Keskkonnaministeeriumil ja
Keskkonnainspektsioonil.
• Keskkonnaametil keskkonnatasude õigsuse kontrollijana ja
Keskkonnaministeeriumil kaevandamisloa väljastajana pole seni
põlevkivikaevandustes kontrollmõõdistusi korraldanud
Järelevalve põlevkivi kaevandamise üle (1)
• Keskkonnainspektsioon on kontrollinud
kaevandamislubade tingimuste täitmist aastatel
2007–2011põhiliselt väiksema kaevandamismahuga
karjäärides ja kaevandustes.
• Estonia kaevanduses ja Narva karjäärides pole
Keskkonnainspektsioon aga aastatel 2007–2012
kaevandamislubade tingimuste täitmist kontrollinud.
• Estonia kaevanduses ja Narva karjäärides
kaevandatud põlevkivi moodustab ligi 70% kogu
aastasest kaevandamiskogusest.
Maa-ameti 2012. aasta kontrolli tulemused
tuvastasid turba ebaseadusliku kaevandamise
• Narva karjääridest on Eesti Energia Kaevanduste AS
ilma loata kaevandanud aastatel 2004 – 2009 turvast
üle 900 000 tonni
• 900 000 tonni on 27% aastatel lubade alusel
kaevandatud turba kogusest
• Keskkonnaregistris arvel oleva maavara
kaevandamise eest tuleb maksta ka
kaevandamisõiguse tasu. Riigil jäi turba
kaevandamise pealt saamata ca 1–1,3 miljon eurot.
Kas riik saab põlevkivi kaevandamise eest
väärilist tasu?
Riigikontroll eeldas, et
• tootjad korvavad põlevkivi kaevandamise ja
töötlemisega Eestis tekkiva keskkonnakahju;
• riik saab põlevkivi kasutamisega seotud
ettevõtjate kasust õiglast tulu.
Keskkonnatasud ei täida neile pandud
eesmärki
• Aastas laekub põlevkivisektorist keskkonnatasude, tööjõuja aktsiisimaksudena riigieelarvesse ligikaudu 80–90
miljonit eurot. Sellest põlevkivisektori keskkonnatasud
moodustavad ligi 70%.
• 2012 aastal laekus põlevkivisektorist keskkonnatasudena
56 mln EUR.
• Keskkonnatasud ei ole motiveerinud ettevõtjaid saastet
vähendama ega sisalda kõiki väliskulusid. Väliskulude
väljaselgitamiseks ei ole riik kohased uuringuid tellinud.
Riik ei saa põlevkivi kasutamisest väärilist
tulu
• Eesti ei ole kehtestanud ühtegi sellist maksu, mille
esmaseks eesmärgiks oleks teenida
põlevkivitoodangu pealt riigile tulu.
• Põlevkivisektori maksustamine ei ole käinud kaasas
õlitootmise arenguga.
• Põlevkivisektori maksustamise eripära on, et kõige
suurem maksukoormus on kõige väiksema
kasumlikkusega tegevusharul.
Maksude osakaal müügitulust 2011
Maksude
osakaal (%)
Eesti Energia Eesti Energia
Kaevanduste AS Õlitööstuse
AS, VKGOil
AS
Eesti Energia
Narva
Elektrijaamade
AS
Keskkonnatasude
osakaal müügitulust
13,1
1,3
4,5
Tööjõumaksude
osakaal müügitulust
7,0
1,7
1,5
Kokku riigimaksude
osakaal müügitulust
20
4
6
Soovitused
Enne uue põlevkivi kasutamise riikliku arengukava (2016-2030)
valmimist tuleb keskkonnaministeeriumi uuringutega selgitada
välja:
• Komplekssed põlevkivi kaevandamise mõjud (tervise-,
keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud mõjud), mis kaasnevad nii
uute alade kasutusele võtmisega kui ka olemasolevatest ja
suletud kaevandustest
• põlevkivi kaevandamise ja kasutamise tegelikud
keskkonnakahju ning riigi kulutused nende kahjude
heastamiseks. Sellest lähtuvalt kehtestada keskkonnatasud, mis
motiveerivad ettevõtteid vältima keskkonnakahjusid ja kasutama
loodusressursse säästlikumalt
Soovitused (1)
• Määrata praegu välja töötatavates
energiamajanduse arengukavades ja põlevkivi
arengukavas põlevkivi maksustamise põhimõtted
ning maksude muutmise lähtealused
• Näha järgmise perioodi 2016-2030 põlevkivi
arengukavas ette konkreetsed tegevused, mille
tulemusena muutuks põlevkivi kaevandamine ja
kasutamine efektiivsemaks ja keskkonnamõjud
väiksemaks.
Tänan!