Transcript Taotlemine KIKi Keskkonnaprogrammist * Atmosfääriõhu kaitse ja

Taotlemine
keskkonnaprogrammist
Joel Randveer
Projektispetsialist
Rakvere 13.12.2012
Kes me oleme
• KIK asutati sihtasutusena keskkonnakasutusest laekuva raha
kasutamise seaduse ja selle muutmise seaduse alusel
rahandusministeeriumi haldusalas 2000. aasta maikuus.
• Meie põhitegevuseks on rahastada erinevaid keskkonnaprojekte
Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, Euroopa Liidu
Ühtekuuluvusfondist (ÜF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF)
ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ning rakendada rohelist
investeerimisskeemi (CO2 kvoodimüük ja toetuste vahendamine).
Samuti on KIKist võimalik taotleda sihtotstarbelist keskkonnalaenu
soovitud projekti elluviimiseks.
KIKi kaudu liikuvad vahendid
•
KESKKONNAPROGRAMM s.o keskkonnatasude seaduse alusel
riigieelarvest eraldatud vahendid (loodusvara kasutusõiguse tasu ja
saastetasu).
•
ÜHTEKUULUVUSFOND (endine ISPA) - ÜF keskkonnasektori projektide
eesmärk on viia sektori olukorda kirjeldavad näitajad vastavusse EL-i
nõuetega ning vähendada EL liikmesriikide arengulisi erinevusi. ÜF toetab
veemajanduse ja jäätmekäitluse valdkonda.
•
STRUKTUURIFONDID - Euroopa Liidu ERF ja ESF vahendid. ERFi
üldeesmärk on toetada majandustegevuse ja infrastruktuuride, sealhulgas
keskkonnainfrastruktuuri arendamist. ESFi üldeesmärk on toetada
tööhõive tõstmist inimressursi arendamisega.
CO2 KVOODIMÜÜK- taastuvenergeetika (Austria, Hispaania)
•
•
KESKKONNALAEN - keskkonnakaitselisteks investeeringuteks
veemajanduse, jäätmekäitluse, taastuvenergeetika ning teiste keskkonda
säästmist ja taastamist aitavate projektide arendamiseks.
Keskkonnaprogramm
• loodusvarade kasutamisega seotud
keskkonnakahjustuste likvideerimine, keskkonnaseisundi
taastamine, taastuvate loodusvarade looduslikule
taastumisele kaasaaitamine, taastumatute loodusvarade
täiendavate varude ning jäätmete taaskasutamise
võimaluste uuringud;
• keskkonnaseisundi jälgimine, saastamist vähendavate
keskkonnakaitseliste abinõude rakendamine,
keskkonnauuringute ning loodusobjektide kaitse
korraldamine;
• keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete
likvideerimisele või keskkonna endise seisundi
taastamisele suunatud tegevus, kaitsealuste liikide poolt
tekitatud kahju hüvitamine.
Keskkonnaprogrammi
õigusraamid
• Seadus
• Keskkonnatasude seadus
• Määrus
• Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13
“Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad
nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise,
lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord”
• Finantseerimise kord
• Keskkonnaprogrammi finantseerimise kord
• Finantseerimise korra lisad
• Regionaalabi grupierand
• Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud rahast regionaalabi
andmise tingimused
Keskkonnaprogrammi jagunemine
• Keskkonnaprogramm jaguneb 10
valdkondlikuks programmiks
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Kalandus
Veemajandus
Merekeskkond
Jäätmekäitlus
Looduskaitse
Metsandus
Atmosfääriõhu kaitse
Maapõu
Keskkonnakorraldus
Keskkonnateadlikkus
Esitatud ja rahastatud projektide arv
keskkonnaprogrammist 2000-2012
Aasta
Esitatud projekte
(tk)
Rahastatud
projekte (tk)
2000
-
860
2001
1620
956
2002
1873
998
2003
2329
1340
2004
2627
1658
2005
2407
1533
2006
2813
1467
2007
2719
1390
2008
2496
1370
2009
1398
668
2010
1623
974
2011
1744
1184
2012
2060
353*
KOKKU
25 682
14 751
Eraldused keskkonnaprogrammi projektidele
2000-2012
70,000,000
60,000,000
57,812,471
55,931,717
50,000,000
44,433,332
40,000,000
44,254,669
38,098,935
30,364,441
28,441,477
26,884,779
25,165,620
30,000,000
21,826,429
20,878,109
20,000,000
17,524,267
12,812,721
10,000,000
0
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Keskkonnaministri 17.02.2006 a
määrus nr 13
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 2 kalanduse programm
• (1) Kalanduse programmi eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude
kaitse ja kasutamise vahel ning tagada bioloogiline mitmekesisus,
kalavarude pikaaegne säilimine ning püügivõimalus nii kutselistele kui ka
harrastuskalastajatele praegu ja tulevikus.
• (2) Kalandusuuringute valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi:
1) kalavarude jätkusuutliku kasutamise alaste otsuste tegemiseks
vajalikke kalandusalaseid prognoose ning uuringuid, et viia ellu Euroopa
Liidu ühist kalanduspoliitikat ja täita rahvusvahelistest lepingutest ja
konventsioonidest, riigisisestest õigusaktidest ja arengu- ja ning
tegevuskavadest tulenevaid nõudeid;
2) kalavaru mõjutavate tegurite ja taastootmise efektiivsuse uuringuid
ning kalandussektori analüüse.
• (3) Vee-elustiku ökoloogilise seisundi parandamise valdkonnas
toetatakse järgmisi tegevusi:
1) kalavarude suurendamiseks ja kaitseks kudealade või elupaikade
loomist, taastamist või nendele juurdepääsu tagamist;
2) riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude
taastootmise programmis nimetatud prioriteetsete kalaliikide ning
harrastuskalapüügi arengukavas nimetatud kalaliikide asustamist või
taasasustamist.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 2 kalanduse programm
• (4) Kalandusalaste arendusprojektide valdkonnas toetatakse järgmisi
tegevusi:
1) kalanduse valdkonna arengudokumentide ning tegevuskavade koostamist
tasakaalustatud arengu ja kalavaru säästliku kasutamise eesmärgil;
2) trükiste koostamist ja avaldamist ning seminaride ja koolituste
korraldamist, et tõsta säästva kalanduse alast teadlikkust;
3) kalavarude kasutamisega seotud andmete ning teabe kogumist ja
avaldamist;
4) kalandusliitude osalemist rahvusvahelises kalandusalases koostöös ja
rahvusvaheliste kalandusürituste läbiviimist Eestis;
5) harrastuskalapüügi arengukavas nimetatud keskkonnasäästlikku
harrastuskalapüüki toetava taristu (näiteks juurdepääsuteede, parklate,
paadisildade, vettelaskmiskohtade, püügiplatvormide, teavitustahvlite)
arendamist avalikes huvides.
• (5) Kalavarude kaitse ja järelevalve valdkonnas toetatakse kalapüügi ning
sellega seotud tegevuse üle järelevalve teostamist, lähtudes eelkõige
Euroopa Liidu ning teistest rahvusvahelistest kokkulepetest ja kohustustest.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 3 Veemajanduse programm
•
•
•
•
•
•
(1) Veemajanduse programmi eesmärk on säilitada ja saavutada veekogude ja
põhjavee hea seisund ning tagada nõuetele vastav joogivesi.
(2) Reoveekäitluse valdkonnas toetatakse olemasolevate
kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimist kehtivatele nõuetele ja
reoveekogumisalade piires kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamist.
Reoveekäitluse valdkonnas ei toetata tegevusi, mis on seotud prügilate või muude
jäätmekäitluse objektide opereerimisel tekkiva heitvee käitlemisega.
(3) Nõuetekohase joogiveevarustuse tagamisega seoses toetatakse joogivee
süsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist koos joogivee puhastusseadmetega
ning põhjavee hea seisundi säilitamist.
(4) Jääkreostusega seoses toetatakse pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamist
jääkreostuskollete likvideerimise või ohutuks muutmise teel.
(5) Arendustöödega seoses toetatakse veemajanduse võimalikult paremaks
korraldamiseks vajalikke uuringuid ning arendustöid.
(6) Pinnaveekogude tervendamise ja korrashoiuga seoses toetatakse tegevusi,
mis aitavad säilitada või saavutada nende head või väga head seisundit või
ökoloogilist potentsiaali.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 31 Merekeskkonna programm
•
•
•
•
•
•
(1) Merekeskkonna programmi eesmärk on Läänemere merekeskkonna hea
seisundi saavutamine ja säilitamine, selleks vajalike uuringute ja arendustööde
toetamine ning võimalike suurõnnetuste efektiivse reostustõrje tagamiseks
vajaliku ennetava tegevuse toetamine.
(2) Merekeskkonna tervendamise ja hea keskkonnaseisundi säilitamisega seoses
toetatakse tegevusi, mis aitavad saavutada merekeskkonna head või väga head
seisundit ja tõsta mere ökosüsteemi teenuste ehk mereandide kasutamise
potentsiaali.
(3) Arendustöödega seoses toetatakse merekeskkonna kaitse ja kaitstavate
merealade haldamise paremaks korraldamiseks vajalikke uuringuid ja
arendustöid.
(4) Merekeskkonna seisundi hindamise ja seire kvaliteedi tõstmisega seoses
toetatakse metodoloogia alaseid uuringuid ja arendustöid.
(5) Innovaatiliste keskkonnatehnoloogiate arendamisega seoses toetatakse
tööstuslikke tehnoloogiaarendusi, mis on otseselt suunatud merekeskkonna
seisundi hindamise, seire ja uuringute tõhustamisele.
(6) Võimalike suurõnnetuste efektiivse reostustõrje tagamisega seoses toetatakse
ennetavaid tegevusi nagu sadamate reostustõrje valmisoleku suurendamine,
reostustõrjealase valmisoleku suurendamine merega piirnevate kohaliku
omavalitsusüksuste territooriumitel ja selleteemaliste koolituste korraldamine.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 4 Jäätmekäitluse programm
•
•
(1) Jäätmekäitluse programmi eesmärk on ohtlike jäätmete kogumissüsteemi
arendamine tasemeni, mis haaraks kõik maakonnad ja kohalikud omavalitsused,
jäätmete liigitikogumise ja taaskasutuse infrastruktuuri arendamine ning jäätmetest
põhjustatud keskkonna saastamise vältimine ja vähendamine tänapäevaste
jäätmekäitluspõhimõtete rakendamise kaudu. Programmi eesmärk on ka
vähendada lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või
militaarehitistest põhjustatud keskkonnariske või negatiivset mõju keskkonnale,
maastikule ja inimese tervisele.
(2) Ohtlike jäätmetega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) ohtlike jäätmete käitlussüsteemi, mille osaks on piirkondlikud ohtlike jäätmete
kogumiskeskused ja kohalike kogumispunktide võrgustikud, väljaarendamine;
2) ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine mittelinnalistes asulates, kus
majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete äraandmiseks ei ole teisi võimalusi;
3) selliste ohtlike jäätmete, mille puhul ei ole võimalik omanikku kindlaks teha,
käitlemine;
4) elanikkonnalt ohtlike jäätmete (välja arvatud probleemtoodete jäätmed)
kogumine ja käitlemine nõutud tegevuslube omavas kohalikule omavalitsusele või
kohalike omavalitsuste poolt moodustatud juriidilisele isikule kuuluvas ohtlike
jäätmete kogumiskohas, jäätmejaamas, ümberlaadimisjaamas või
jäätmekäitluskeskuses, juhul, kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus
või kohalike omavalitsuste poolt moodustatud juriidiline isik.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 4 Jäätmekäitluse programm
• (3) Tavajäätmetega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
2) jäätmejaamade ja ümberlaadimisjaamade ehitamine, juhul kui toetuse
suurus ilma käibemaksuta ei ületa 320 000 eurot projekti kohta, lähtuvalt
kohaliku omavalitsuse jäätmekavast;
3) jäätmekogumiskoha rajamine lähtuvalt kohaliku omavalitsuse
jäätmekavast;
4) Eestis uudse tehnoloogilise lahendusega taaskasutussüsteemi
kasutusele võtmine, sealhulgas käitlustehnoloogia soetamine.
• (5) Maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalangenud ehitiste
likvideerimisega seoses toetatakse kohaliku omavalitsuse hinnangul
maastikupilti kahjustava lagunenud ja kasutusest väljalangenud
põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise lammutamist ja sellest
tekkinud jäätmete käitlemist, sealhulgas taaskasutuse ja ringlussevõtu
soodustamist ja maa-ala koristamist.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 5 Looduskaitse programm
• (1) Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle
mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine
ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna
säilitamine.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 5 Looduskaitse programm
• (2) Looduskaitse pikaajalise arengu kavandamiseks ja arengu
jätkusuutlikkust tagavate meetmete elluviimiseks toetatakse järgmiseid
tegevusi:
1) kaitstavate väheuuritud elupaikade, looma-, taime- ja seeneliikide
esinemisalade väljaselgitamine (inventuurid) või rakendusuuringud;
2) kaitstavate looma-, taime- ja seeneliikide ning elupaikade soodsat
seisundit taotlevate tegevuskavade koostamine;
3) riiklikult kaitstud parkide hooldamiskavade, restaureerimis- ja
rekonstrueerimisprojektide koostamine ja elluviimine;
4) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud
meetmete rakendamise ja kaitstavate alade võrgustiku toimimise
tõhususe hindamine (ekspertiisid);
5) probleemliikide tõrjemeetmete kavandamine ja nende rakendamine;
6) kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hindamine ja selle hüvitamine;
7) metsloomade rehabilitatsioonimeetmete rakendamine.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 5 Looduskaitse programm
• (3) Looduslike elupaikade ning kaitsealade, hoiualade, riiklikult kaitstud
parkide ja üksikobjektide hooldamiseks ja kaitse korraldamiseks
toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud
meetmete rakendamine
2) kaitstavate loodusobjektide hooldamine;
3) kaitstavatel aladel poollooduslike koosluste taastamine;
4) kaitstavate looma-, taime- ja seeneliikide ning elupaikade soodsat
seisundit taotlevate tegevuskavade realiseerimine.
• (4) Üleriigilise looduskaitselise infrastruktuuri arendamise tagamiseks
toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) kaitsealade külastuskeskuste väljaarendamine;
2) kaitsealade külastuskeskuste loodusõppe püsiekspositsioonide
rajamine;
3) matkaradade kompleksne väljaehitamine;
4) vaatetornide, infopunktide ja muude ehitiste rajamine.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 6 Metsanduse programm
• (1) Metsanduse programmi eesmärk on metsanduse pikaajaliste
arengusuundade ellurakendamine, metsade uuendamise ja
taasmetsastamise tagamine, metsaökosüsteemide kaitse,
erametsanduse arendamine ühistegevuse ning erametsaomanike
organisatsioonide tugevdamise kaudu, säästva metsanduse alase
koolituse, teavituse ja uuringute edendamine, jahiulukiarvu taastusvaruna
säilimise tagamine, ulukikahjustuse ulatuse vähendamine ning
jahimeeste praktiliste oskuste taseme ja jahindusalase teadlikkuse
tõstmine.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 6 Metsanduse programm
• (2) Metsanduse jätkusuutliku arengu tagamisega seoses toetatakse
järgmiseid tegevusi:
1) metsanduse arengukava elluviimine ja täitmise järgimine;
2) makromajanduslike analüüside koostamine metsanduse olulisuse
hindamiseks Eesti Vabariigi majandusliku ning sotsiaalse arengu
kindlustajana;
3) metsanduslike infosüsteemide ja e-teenuste arendamine;
4) riigi metsandusadministratsiooni suutlikkust tõstvate tegevuskavade
koostamine ja elluviimine;
5) metsa mitmekülgse kasutuse edendamine ning pärandkultuuri
objektide kaardistamine ja kaitse.
• (3) Erametsade säästva arenguga seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) «Metsaseadusest» tulenevate metsandusülesannete ja
metsakasvatuskulude osaline kompenseerimine;
2) erametsaomanike koolitamine;
3) erametsaomanike nõustamine;
4) erametsaomanike ühistegevuse edendamine.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 6 Metsanduse programm
•
•
(4) Metsaökosüsteemide kaitsega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) tavamaastike ja biomitmekesisuse säilimise seisukohast oluliste poollooduslike alade
määratlemine ja inventuur ning majandamise toetamiseks sobiva programmi käivitamine;
2) metsa ja kultuurmaastiku territoriaalse vahekorra kujunemise analüüs ning potentsiaalse
metsa territooriumi rekonstrueerimine;
3) Eesti olulisemate metsaelupaikade põhiste katusliikide ning nende elupaigaliste nõudluste
selgitamine;
4) metsamajandusliku tegevuse käigus looduslike protsesside imiteeritavuse analüüs;
5) erineva majandamisrežiimiga metsade biomitmekesisuse seire metoodika väljatöötamine
ning olemasolevate metoodikate ühtlustamine;
6) inventeerimisprogrammi läbiviimine rangelt kaitstavate metsade osakaalu ja paigutuse
selgitamiseks;
7) majandusliku analüüsi teostamine, leidmaks kuluefektiivseimat teed rangelt kaitstavate
metsade pindala tõstmiseks 10%-ni;
8) metsade tulekaitsealaste analüüside ja tegevuskavade koostamine.
(5) Metsade majandamise ja uuendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) metsaseemnevaru loomine ning täiendavalt vajaminevate geenireservi metsade ja
valikseemnepuistute eraldamine, klooniarhiivide rajamine;
2) lehtpuutaimede ja suletud juurekavaga taimede tootmise programmi toetamine;
3) metsauuenduse mahu suurendamiseks kavandatud järelevalve tõhustamisega seonduvate
tegevuste toetamine;
4) inventuuride läbiviimine metsade uuenemisest ülevaate saamiseks.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 6 Metsanduse programm
•
(6) Metsateaduse, -hariduse ja teavitamisega seoses toetatakse järgmiseid
tegevusi:
1) metsandusüliõpilaste ja -õppejõudude rahvusvaheliste koolitus- ja
õppevahetusprogrammide käivitamine;
2) metsahariduse ja -teadusega tegelevate asutuste infrastruktuuri
kaasajastamise probleemi väljaselgitamine ja analüüsimine lähtudes kõrg- ja
kutsehariduse, teaduse ja innovatsiooni kui terviku vajadustest;
3) metsade säästlikku majandamist ning Eesti metsandust ja selle ajalugu
tutvustavate teabematerjalide (trükiste, filmide ja näituste) koostamine;
4) puidu kui taastuva loodusressursi säästva kasutamise võimaluste tutvustamine
ja propageerimine;
5) puidu kui toorme ja energiakandja paremate kasutusvõimaluste propageerimine
ja seeläbi puidu rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine (eriti seni vähem
kasutust leidnud puuliikide osas);
6) metsanduslike teadusuuringute ja analüüside tegemine ning
analüüsimetoodikate arendamine;
7) kommunikatsiooniprojektid avalikkuse metsandusalase teadlikkuse tõstmiseks.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 6 Metsanduse programm
•
(7) Jahinduse valdkonnas toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) jahimaade korraldamine ja jahimaade kvaliteedi hindamine;
2) jahinduse arengukava täitmiseks vajalike uuringute ja
analüüside tegemine;
3) jahinduse teadusuuringute ja analüüside tegemine ning
analüüsimetoodikate arendamine;
4) jahiulukite asurkondade seire;
5) jahimeeste ja jahikorraldajate täiendusõppe korraldamine;
6) kommunikatsiooniprojektid avalikkuse ja jahimeeste
jahindusalase teadlikkuse tõstmiseks.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 61 Atmosfääriõhu kaitse programm
• (1) Atmosfääriõhu kaitse programmi eesmärk on toetada välisõhu
kvaliteedi parandamist, kliimamuutuste tagajärgede leevendamist ja
kiirgusohutuse tagamist.
• (2) Välisõhu kvaliteedi parandamisega seoses toetatakse järgmiseid
tegevusi:
1) välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja
ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine;
2) kütuse kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide
arendamine;
3) osoonikihti kahjustavate ainete kontroll ja kasutamise piiramine;
4) välisõhu kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide
arendamine;
5) meteoroloogilise vaatlusvõrgu kaasajastamine;
6) suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme
operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine;
7) kliimamuutustega, saasteainete kaugleviga, osoonikihi kaitsega ja
välisõhu kvaliteediga seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamine
ning nimetatud valdkondadest ülevaate andmine avalikkusele.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 61 Atmosfääriõhu kaitse programm
•
•
(3) Transpordisaaste vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) transpordist põhjustatud välisõhusaaste vähendamise meetmete rakendamine,
sealhulgas ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise
soodustamine ning liikluse ohjamine;
2) rakendusuuringute teostamine keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele
soodustuse tegemise võimalikkusest;
3) rakenduslikud uuringud alternatiivkütuste kasutamise võimalikkusest
transpordis;
4) transpordis kasutatavate alternatiivkütuste ja alternatiivsete liiklusvahendite
kasutamise propageerimine.
(4) Kiirgusohu vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) radioaktiivsete jäätmete nõuetele vastava käitlemise tagamine;
2) elanikkonna tervise kaitse ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest,
sealhulgas rakenduslikud uuringud ja antud valdkonnast ülevaate andmine
avalikkusele;
3) radioaktiivse saaste avastamise ja kiirgusohu korral elanike kiire informeerimise
süsteemi arendamine;
4) kiirgusmõõtmiste meetodite ühtlustamine ja akrediteerimine.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 61 Atmosfääriõhu kaitse programm
•
•
(5) Keskkonna füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostuse vähendamisega
seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostust vähendavate süsteemide
ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine;
2) füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostuse vähendamise tegevuskavade,
füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostuse vähendamist käsitlevate
rakenduslike uuringute koostamine ja antud valdkonnast ülevaate andmine
avalikkusele.
(6) Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamisega seoses toetatakse
järgmiseid tegevusi:
1) erinevate põletusseadmete välisõhu saasteainete puhastussüsteemide
ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine;
2) elektri ja soojuse koostootmise arendamine;
3) katlamaja üleviimine taastuvale kütusele või taastuval kütusel töötava katlamaja
rajamine;
4) päikeseenergial, tuuleenergial või soojuspumbal põhineva elektritootmise või
küttesüsteemi rajamine.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 61 Atmosfääriõhu kaitse programm
• (7) Välisõhu keemilise saaste allikatega seonduvate tervise- ja
keskkonnaohtude ning riskide väljaselgitamiseks toetatakse
järgmisi tegevusi:
1) ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate toodete
väljaselgitamine, asjakohase arvestuse korraldamine,
andmekogude koostamine või ühildamine;
2) ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate toodete
riskihindamine, nende kasutamisega seotud riskide vähendamise
võimaluste uurimine, väljatöötamine või sellest ülevaate andmine
avalikkusele;
3) ohtlikest kemikaalidest tingitud keskkonna saastatuse näitajate
või keskkonnatervise indikaatorite hindamine.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 62 Maapõue programm
• (1) Maapõue programmi eesmärk on toetada maapõueressursside säästlikku
kasutamist ja maastike korrastamist ning maapõuealase teabe korrastamist ja
levitamist.
• (2) Maastike korrastamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) hüljatud ja peremeheta karjääride korrastamine, eelkõige reostusohtlike
või kaitsealadel asuvate karjääride korrastamine;
2) kaevandatud ja mahajäetud turbaalade korrastamine ja nendel aladel
maaviljeluse (näiteks marjakasvatuse) arendamine.
• (3) Maapõuealase teabe korrastamise ja levitamisega seoses toetatakse
järgmiseid tegevusi:
1) geoloogilise informatsiooni süstematiseerimine, kaasajastamine ja
kirjastamine;
2) geoloogiliste loodusmälestiste korrastamine ja eksponeerimine;
3) kogutud kivimimaterjali korrastamine ja süstematiseerimine ning
säilitamistingimuste parandamine;
4) maavarade ressurssidega seotud uuringud;
5) maapõue keskkonnakahjulike komponentide uurimine kasutades
geokeemilisi ja biogeokeemilisi meetodeid;
6) geoloogiliste uuringute ja maapõue kasutamisega seotud teabe
tutvustamine avalikkusele.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 7 keskkonnakorralduse programm
•
(1) Keskkonnakorralduse programmi eesmärk on toetada saaste vältimise
tehniliste ja oskusteabega seotud meetmete väljatöötamist ja juurutamist,
sealhulgas ulatuslikku keskkonnakahju põhjustavate hädaolukordade tarbeks.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 7 keskkonnakorralduse programm
•
(2) Saastamise ennetamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) tööstuses, välja arvatud energeetika, ehituses, teeninduses või olmes soojusja elektrienergia või vee säästmisele suunatud tehniliste meetmete väljatöötamine
või juurutamine;
2) toorainet või abimaterjale säästvate tehniliste meetmete väljatöötamine või
juurutamine;
3) tootmises jäätmeteket vähendavate tehniliste meetmete väljatöötamine või
juurutamine;
4) integreeritud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine vähendamaks
saasteainete sattumist õhku, vette ja pinnasesse;
5) keskkonnajuhtimissüsteemide või nende osade väljatöötamine või juurutamine;
6) keskkonnastandardite rakendamine;
7) uuemate keskkonnakorralduslike meetodite nagu toote elutsükli analüüs mingi
valitud toote kohta, ühendatud tootepoliitika, keskkonnamõju strateegilise
hindamise rakendusvõimaluste uurimine;
8) paindlike majanduslike meetodite väljatöötamine saasteennetusliku tegevuse
tõhustamiseks.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 7 keskkonnakorralduse programm
•
(21) Parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise alaste uuringute ja muude
teabematerjalide koostamise, avaldamise ja levitamisega seoses toetatakse
järgmiseid tegevusi:
1) olemasolevate Euroopa Liidu parima võimaliku tehnika dokumentide (BREF)
või nende osade alusel kasutusjuhiste koostamine, kohaldamine konkreetsetele
tingimustele ja juhtumikirjelduste avaldamine;
2) Eesti vajadustele vastavate parima võimaliku tehnika kirjelduste või nende
osade koostamine BREF-ga mittekaetud põlevkivitööstuse ja loomakasvatuse
valdkondades;
3) infotehnoloogiliste nüüdislahenduste väljatöötamine informeerimiseks,
aruandluse koostamiseks, keskkonnalubade taotluste menetlemiseks ja
keskkonnalubade väljaandmiseks ning avaldamiseks elektroonsel kujul;
4) Euroopa Liidu keskkonnategevuskava prioriteetide järgsete ja Eesti oludesse
sobivate uuringute kaasrahastamine.
(10) Hädaolukorraks valmistumise, hädaolukorra lahendamise ja hädaolukorrast
põhjustatud tagajärgede leevendamise ja koostöö võimekuse suurendamisel
toetatakse nende asutuste tegevust, kes on kindlaks määratud hädaolukorra
lahendamise plaanis ja osalevad suurt keskkonnakahju põhjustavate olukordade
lahendamisel.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 8 keskkonnateadlikkuse programm
•
•
•
(1) Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on Eesti elanike väärtushinnangute
ja käitumisharjumuste kujundamine keskkonnasäästlikuks, rakendades selleks
teavitustööd ja edendades riiklikke õppekavasid toetavat keskkonnaharidust.
(2) Elanike väärtushinnangute ja käitumisharjumuste keskkonnasäästlikuks
muutmisega seoses toetatakse järgnevaid tegevusi:
1) riiklikke õppekavasid toetava aktiivõppe meetoditel põhineva
keskkonnaharidusliku tegevuse arendamine ja läbiviimne;
2) keskkonnateadlikkust tõstvate teavitustegevuste ja -kampaaniate korraldamine
määratletud sihtrühmadele;
3) rahvusvahelises keskkonnahariduse alases koostöös osalemine.
(3) Riiklikke õppekavasid toetava aktiivõppe meetoditel põhineva
keskkonnaharidusliku tegevuse arendamise ja läbiviimisega seoses toetatakse
järgmisi tegevusi:
1) aktiivõppemeetodil põhinevate riiklikke õppekavasid toetavate
keskkonnahariduslike õppeprogrammide läbiviimine vabas õhus või riiklikke
õppekavasid toetavaid programme pakkuvas asutuses/keskuses;
2) riiklikke õppekavasid toetavate õppeprogrammide ja -materjalide väljatöötamine
koos nende rakendamise juhenditega;
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13
• § 8 keskkonnateadlikkuse programm
•
•
(4) Määratletud sihtrühmale suunatud keskkonnateadlikkust suurendavate
teavitustegevuste korraldamisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi:
1) varem algatatud regulaarsete keskkonnateadlikkust tõstvate teavitustegevuste
jätkamine;
2) määratletud sihtrühmale suunatud keskkonna- või keskkonnahariduse alase
teavitustegevuse korraldamine;
3) perioodiliselt elanikkonna keskkonnateadlikkuse alaste uuringute korraldamine
ja nende tulemuste avalikustamine;
4) määratletud sihtrühmale suunatud säästva eluviisi ja tarbimise alase
teavitustegevuse korraldamine.
(7) Rahvusvahelises keskkonnahariduse alases koostöös osalemisega seoses
toetatakse järgmisi tegevusi:
1) üldhariduskoolide õpilastele suunatud rahvusvaheliste keskkonnaprojektide ja
korraldamine ja/või neis osalemine;
2) piiriülestes keskkonnahariduslikes projektides osalemine.
Keskkonnaministri 17.02.2006
määrus nr 13 § 10
•
•
•
•
•
(1) Toetuse taotlejaks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud,
keskkonnakaitsega tegelevad asutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad olla taotlejaks, kui nende põhikiri näeb
ette loodus- või keskkonnakaitselist tegevust või koolituse alast tegevust
keskkonnateadlikkuse projektide korral.
(2) Jäätmekäitluse programmis saab kohaliku omavalitsuse üksus olla taotleja, kui
kohaliku omavalitsuse poolt on vastu võetud kohaliku omavalitsuse üksuse
jäätmekava, kehtestatud jäätmehoolduseeskiri ning kohaliku omavalitsuse üksuste
puhul, mille haldusterritooriumil elab enam kui 1500 inimest on korraldatud jäätmevedu.
(3) Kui jäätmekäitluse programmis on taotlejaks juriidiline isik, mille liikmeteks on
kohalikud omavalitsused, siis kõikidel liikmetel peavad olema täidetud § 10 lõikes 2
nimetatud kohustused.
(4) Kui jäätmekäitluse programmi tavajäätmete ja ohtlike jäätmete alamprogrammides
taotletakse toetust üle 65 000 euro ilma käibemaksuta, saab taotlejaks olla vähemalt 5
omavalitsuse poolt moodustatud juriidiline isik, välja arvatud väikesaartel, ning
omavalitsustel peab olema ühiselt koostatud jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri.
(5) Kui veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammi
taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse territooriumil
tegutsev vee-ettevõte, peab taotlejal olema vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seadusele kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava.
Taotluse esitamine
• KIK teavitab vooru avamisest vähemalt 30 päeva jooksul
• Taotlus esitatakse läbi elektroonilise andmesüsteemi
KIKAS
• Taotlus esitatakse ühes voorus samade tegevuste kohta
vaid ühte valdkondlikusse programmi
• SA KIK edastab hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul
taotluste laekumise tähtpäevast arvates kõik nõuetele
vastavalt esitatud taotlused koos kontroll-lehega
Keskkonnaministeeriumile hindamiseks.
• Taotluste menetlemiseks moodustab keskkonnaminister
hindamisgrupid
• Rahastatakse projekte mis on saanud vähemalt 60%
hindepunktidest
Taotluse esitamine
• KIK teeb esmase vastavushindamise ja
Keskkonnaministeerium teeb sisulise hindamise
• Ettevõtjast taotleja peab enne toetuse taotlemist
veenduma, et tema toetamine ei ole riigiabi andmine või
selleks on olemas õiguslik alus (nt vähese tähtsusega abi
või KIKi regionaalabi grupierand), ja/või teadvustama,
millisesse lubatava riigiabi kategooriasse tema projekt
võiks kuuluda ja milliseid toiminguid (nt riigiabi loa
taotlemine Euroopa Komisjonilt) tuleb riigiabi saamiseks
täiendavalt teha.
Finantseerimise kord
Finantseerimise kord
• Reguleerib SA KIK poolt antavate toetuste kasutamist ja
keskkonnaprojektide elluviimise aruandlust.
• Reguleerib KIKi tegevust keskkonnatasude seaduse
alusel KIK poolt antavate toetuste menetlemisel.
Omafinantseering
•
•
•
•
•
Avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel (v.a riigiasutused) peab omafinantseering olema
vähemalt 10% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste
maksumusest.
Omafinantseering ei ole nõutav omavalitsustelt, kui hooldatakse või korrastatakse riigi
maal või omandis olevaid objekte. See erand ei kehti veemajanduse programmi
pinnaveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammist, joogivee
alamprogrammist ja reoveekäitluse alamprogrammist rahastatavate objektide korral.
Kui riigiabi reguleerivatest õigusaktidest ja vastavatest Euroopa Komisjoni otsustest
lubadest ei tulene suuremat omafinantseeringu määra, peab ettevõtjatel olema
omafinantseering vähemalt 50% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi
abikõlblike kulutuste maksumusest (v. a juhtudel juhul, kui taotlejaks on vee-ettevõte,
mille osa- või aktsiakapitalist 51% või rohkem kuulub kohalikule omavalitsusele).
Veemajanduse programmi reoveekäitluse või joogiveevarustuse projektide arendamisel
peab omafinantseering olema vähemalt 15% KIKi finantseeritava projekti või
projektietapi kulutuste maksumusest.
Kui kanalisatsiooni ja/või reoveepuhasti rekonstrueerimise või ehitamise korral
põhjustab üle 50% reostuskoormusest tööstusreovesi, siis peab omafinantseering
olema vähemalt 50% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste
maksumusest.
Omafinantseering
•
•
•
•
•
•
Kui veetorustiku ja/või puurkaev-pumpla rekonstrueerimise või ehitamise korral tarbib
üle 50% joogiveest tööstus, siis peab omafinantseering olema vähemalt 50% KIKi
finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest.
Lahkvoolse kanalisatsioonitorustiku (sademeveetorustiku) rajamise või
rekonstrueerimise korral peab omafinantseering olema vähemalt 50% KIKi
finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest.
Päikese- ja tuuleenergial ning soojuspumpadel põhinevate elektri või küttesüsteemide
ehitamisel peab omafinantseering olema vähemalt 50% projekti abikõlblike kulude
maksumusest ja toetuse taotlejateks võivad olla ainult avalik-õiguslikud juriidilised
isikud ja neile kuuluvad asutused.
Elektri ja soojuse koostootmise arendamisel, katlamaja üleviimisel taastuvale kütusele
või taastuval kütusel töötava katlamaja rajamisel peab omaosalus olema 50% projekti
abikõlblike kulude maksumusest.
Sihtasutustel ja mittetulundusühingutel on soovitatav omafinantseering vähemalt
kümme protsenti KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulude
maksumusest.
Kui sihtasutuse või mittetulundusühingu projekti eesmärk või tulemus on seotud
sihtasutuse ja/või mittetulundusühingu asutajate ja/või liikmete ja/või partnerite
ettevõtlusega ja/või projekti tulemust kasutatakse hiljem otseselt või kaudselt
ettevõtluses, lähtutakse p-st 4.4 (50%)
Omafinantseering
•
•
•
Omafinantseering ei ole nõutav keskkonnateadlikkuse programmis avalikelt alus-, põhija keskharidust andvatelt haridusasutustelt ning huvikoolidelt.
Keskkonnateadlikkuse programmist filmi tootmiseks toetuse taotlemisel peab
omafinantseering olema vähemalt 50% projekti abikõlblike kulude maksumusest ja KIKi
toetuse suurus ei tohi ületada 65 000 eurot ilma käibemaksuta.
Kui riigiabi tingimustest tuleneb suurem omafinantseeringu nõue, järgitakse riigiabi
tingimusi. Kui riigiabi võib anda väiksema omafinantseeringu määraga, võib KIK
põhjendatud juhtudel kohaldada väiksemat omafinantseeringu määra.
Abikõlbulik ajaperiood
•
•
•
•
Sihtfinantseeritavate kulutuste abikõlblikkuse perioodi vahemik algab taotlusvooru
tähtajast ja lõpeb rahastamise otsuse kehtivusaja möödumisel. Projekti abikõlblikkuse
periood määratakse sihtfinantseerimise lepingus projekti alguse ja lõpuga ning see
peab jääma eelpool nimetatud vahemikku.
Omafinantseeritavate kulutuste abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru
avalikustamise kuupäevast, kui see on eraldi kokku lepitud sihtfinantseerimise lepingus
ja lõpeb sihtfinantseerimislepingus märgitud lõpptähtajaks, mis ei tohi ületada
rahastamise otsuse kehtivusaega.
Euroopa Komisjoni poolset riigiabi luba eeldatavate projektide puhul ei tohi töödega
alustada s.h siduvaid lepinguid sõlmida enne vastava riigiabi loa saamist.
Rahastamise otsuse kehtivusaeg on 24 kuud alates KIKi nõukogu otsuse tegemise
kuupäevast.
Taotluse hindamine ja
rahuldamine
• Taotluste nõuetele vastavuse hindamise viib läbi KIK
vastavalt keskkonnaministeeriumiga sõlmitud
halduslepingule.
• KIK võib nõuda taotluses esitatu täpsustamist ja
konkretiseerimist. Võib juurde küsida täiendavaid
dokumente.
• KIK võib keelduda taotluse hindamisest, kui toetuse saajal
on KIKi ees aruande või muid võlgnevusi või toetuse
saajal on maksevõlgnevused riigile (v.a ajatatud
maksevõlgnevused) või aruande võlgnevused riiklikele
registritele.
Abikõlbulikud kulutused
Kulude abikõlbulikkus
programmiti
•
•
•
•
Reoveekäitluse ja joogivee alamprogrammi raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
• Kinnistu- ja hoonesisese joogivee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus, välja arvatud
järgmistel erandjuhtudel:
• rajatakse avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja pinnasevee
kogumiseks ja ärajuhtimiseks sademeveetorustikku;
• rajatakse ühisvee- ja/või ühiskanalisatsioonitorustiku läbi kinnistu mahus, mis
on tehniliselt ja majanduslikult parim lahendus kõrvalasuvale kinnistule
liitumisvõimaluse tagamiseks,
• rekonstrueeritakse kinnistusiseseid joogivee-ja kanalisatsioonisüsteeme
avalikku teenust pakkuvale asutusele, tööstus-ja äriettevõttele tingimusel, et
teenust kasutab üle 50 inimese päevas.
Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumise tasu.
Ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus väljaspool reoveekogumisala.
Ühisveevarustussüsteemide ehitamine väljaspool reoveekogumisala on abikõlblik ainult
tingimusel, et alternatiivsed lahendused elanike varustamiseks terviseohutuse- ja
kvaliteedinõuetele vastava
Lahkvoolse kanalisatsiooni (sademeveetorustiku) ehitus ja rekonstrueerimine
väljaspool reoveekogumisala.
Abikõlbulikkus programmiti
• Biotiikide puhastamisega seotud kulud juhul, kui taotlus hõlmab ainult
muda eraldamisega seotud kulusid
• Ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus
uuselamupiirkonnas. Uuselamupiirkond on alles arendamisel või juba
olemasolev selgelt eristuv piirkond, kus on üle 50% elamuid, mille
ehitusluba on antud pärast 1. jaanuari 2005.
• Joogivee ja reoveekäitluse projektidega seotud kulud, kui taotlus
hõlmab mitut asulat või reoveekogumisala. Taotluse saab esitada
vaid ühe asula või reoveekogumisala lõikes. Nõue ei kehti
joogiveetöötlusseadmete ja -hoonete rekonstrueerimise projektide
korral, kui taotluses on asulate kaupa selgelt välja toodud ja
eristatavad taustaandmed (liitunute arv, veeanalüüsid jne) ning kulud
iga objekti kohta.
Abikõlbulikkus
•
•
Veemajanduse programmi jääkreostuse alamprogrammi raames ei ole abikõlblikud
järgmised kulud:
• Jääkreostusobjektil asuva reostuse likvideerimine, juhul kui taotluses esitatud
maa-alal asuva reostunud pinnase, -rajatiste ja -ehitiste likvideerimise või
puhastamise kohustus lasub taotlejal või maa-ala omanikul. Käesolev piirang ei
kehti riigi või jätkuvalt riigi omandis oleval maal asuvale jääkreostusobjektile.
Veemajanduse programmi siseveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammi
raames on abikõlblikud järgmised vooluveekogude seisundit parandavad tegevused:
• Kalapääsu rajamine ja rekonstrueerimine olemasolevale paisule, vajadusel koos
paisu rekonstrueerimisega. Paisu rekonstrueerimine on abikõlblik mahus, mis on
vajalik kalapääsu rekonstrueerimiseks või rajamiseks.
• Paisjärve sette eemaldamine tingimusel, et eemaldatud setteid ei paigutata
veekaitsevööndisse.
• Lõhelaste sigimis- ja noorjärkude kasvuala renoveerimine ning rajamine.
• Kalade rännet soodustavate truupide rekonstrueerimine jõgedel.
• Kalade rännet takistavate paisu või paisuvare likvideerimine, vajaduse korral koos
sette eemaldamisega paisjärvest.
Abikõlbulikkus
•
•
•
•
•
Sootide avamine ja endiste jõesängide taastamine ainult keskkonnaministri 15. juuni
2004. a määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade
nimistu“ või 2002. a määruses nr 58 „Lõheliste ja karpkalaliste elupaikadena
kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded
ning lõheliste ja karpkalaliste riikliku keskkonnaseire jaamad“ nimetatud veekogudel.
Kaldapuistute mosaiiksuse kujundamine ja veetaimestiku niitmine. Tegevused on
abikõlblikud tingimusel, et veekogu äärsed (1 km raadiuses) punktreostusallikad on
likvideeritud või vastavad õigusaktide nõuetele. Ainult veetaimestiku niitmine on
abikõlblik, kui on esitatud vastava erialaeksperdi arvamus, mis kinnitab, et
veetaimestiku niitmine on parim lahendus säilitada või saavutada veekogumi head
seisundit.
Hajureostusest tingitud toitelementide veekogusse jõudmise vähendamine (näiteks
kaldaäärsete puhverribade rajamine).
Koprapaisude likvideerimine.
Paisjärve veetaseme säilitamiseks mõeldud paisu või regulaatori avariiohtlikkuse
likvideerimine.
Abikõlbulikkus
•
Veemajandusprogrammi siseveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammi
raames on abikõlblikud järgmised seisuveekogu seisundit parandavad tegevused:
• Tegevused veekogu kaldaalal, mis on suunatud hajureostusest tingitud
toiteelementide veekogusse jõudmise vähendamisele (näiteks kaldaäärsete
puhverribade rajamine/hooldamine, jne).
• Setete eemaldamine veekogust tingimusel, et eemaldatud setteid ei paigutata
veekogu veekaitsevööndisse
• Ülemäärase veetaimestiku niitmine ja eemaldamine veekogu kinnikasvamine
vältimise eesmärgil. Tegevused on abikõlblik tingimusel, et veekogu äärsed (1 km
raadiuses) punktreostusallikad on likvideeritud või vastavad õigusaktide nõuetele.
• Järve suubuvate sissevoolude korrastamine (näiteks sissevooludes setete
eemaldamine, puhastuslodude või puhveralade rajamine järve suubuvatele
sissevooludele jne).
Abikõlbulikkus
•
Veemajanduse programmi siseveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammi
raames ei rahastata taotlusi järgmistel juhtudel:
• Veekogu tervendamiseks planeeritud tegevused toimuvad veekogul, millel on
piiratud või ei ole tagatud avalik juurdepääs.
• Vooluveekogu tervendamiseks planeeritud tegevused toimuvad vooluveekogul,
mille valgala on alla 25 km2. See piirang ei kehti keskkonnaministri 15. juuni 2004.
a määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade
nimistu“ nimetatud veekogudel
• Veekogu tervendamiseks planeeritud tegevusi tehakse veekogumil, mille seisund
ei ole määratud Vabariigi Valitsuse 1. aprillil 2010. a korraldusega kinnitatud
veemajanduskavades. v.a juhul kui veekogu seisund on määratud või kirjeldatud
erialaeksperdi poolt koostatud uuringus
Abikõlbulikkus
•
Jäätmekäitlusprogrammi raames ei ole järgmised kulutused abikõlblikud:
• Ohtlike jäätmete kogumispunktide halduskulu, välja arvatud ohtlike jäätmete
käitlemiskulu
• Jäätmejaamade, ümberlaadimisjaamade ja jäätmekäitluskeskuste halduskulu,
välja arvatud ohtlike jäätmete kätlemiskulud
• Probleemtoodete hulka kuuluvate jäätmete jäätmehoolduse kulud
• Probleemtoodetest tekkinud jäätmete, pakendi- ja segaolmejäätmete konteinerite
soetuskulutus
• Jäätmejaamade ja kokkukandepunktide rajamine, mille puhul on piiratud või ei ole
tagatud avalik ligipääs ja kasutamine
Abikõlbulikkus
•
Maapõue programmi raames ei ole järgmised kulutused abikõlblikud:
• Eraomanikule kuuluva kinnistu või kehtiva maavara kaevandamise või
kasutamisloaga kinnistu korrastamise kulutus;
• Erastamislepingu alusel eraomanikule kuuluva maa korrastamise kulutus, kui maa
on maavara kaevandamisega rikutud enne erastamist, kuid erastamislepingus
sätestatud saneerimine või sulgemine ei ole riigi kohustus.
•
Metsanduse programmi raames ei ole järgmised kulutused abikõlblikud:
• Ulukite lisasöötmise kulutus
•
Keskkonnateadlikkuse programmi raames ei ole järgmised kulutused abikõlblikud:
• Hoonete ehituse ja remonditööde teostamise kulutus
• Kontori-, majapidamis-, hooldus-, audio- ja visuaalse salvestamise ja esitamise
ning muu sarnase tehnika soetuskulud
• Sõiduvahendite soetuskulutus
Abikõlbulikkus
• Atmosfääriõhu kaitse programmi raames ei ole järgmised
kulutused abikõlblikud:
• Soojatrasside ehitamise ja renoveerimise kulutus
• Hoonete ehitamise, sealhulgas rekonstrueerimise kulud (v.a katlaruumide ja
kütuse ladustamiseks vajalike ruumide korrastamine ning välja ehitamine
mahus, mis on vajalik taastuval kütusel töötava katla kasutusele võtmiseks )
• Hoone siseste küttesüsteemide rajamisega seotud kulud (torustikud,
radiaatorid, soojusvahetid, isolatsioonid, ventiilid jne)
Taotluse kohustuslikud
lisad
Taotluse kohustuslikud lisad
• Ehituslikud projektid:
•
Koopia eelprojektist või ehitusprojektist (ehituslikud projektid ilma
käibemaksuta maksumusega üle 40 tuh euro).
Eelprojekt või ehitusprojekt peab kirjeldama ehitusliku projekti täpset
tehnoloogilist lahendust koos joonise, seletuskirja ja projekti eelarvega, milles
on detailselt kajastatud kõik planeeritavad kulutused. Alates 120 tuh eurost
(käibemaksuta) ehitusliku projekti puhul peab eelprojekt või ehitusprojekt
sisaldama ka alternatiivide võrdlust, mille põhjal on selgunud tehniliselt,
majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt selgelt parim alternatiiv.
Eelprojekti koostaja peab vastama Ehitusseaduses § 41 lg 1 kehtestatud
tingimustele, mille kohaselt on isikul õigus projekteerida kui ta on ettevõtja
äriseadustiku tähenduses ja tal on kehtiv MTR registreering ning peab olema
pädev isik kellel on olemas nõutud kvalifikatsioon vastavat tööd teha.
Eelprojekt või ehitusprojekt ei tohi olla vanem kui kaks aastat.
Taotluse kohustuslikud lisad
• Koopia tasuvusuuringust on nõutav infrastruktuuri rajamise- ja
rekonstrueerimise ehitusprojektidele, kui projekti maksumus ilma
käibemaksuta on üle 640 tuh euro. Juhul, kui projekti investeering
toimub jätkuprojektidena etappide kaupa ning kõikide etappide
koguinvesteering viimase ning järgneva 3 aasta jooksul ületab 640
tuh eurot, on kohustus esitada tasuvusuuring.
Tasuvusuuring (finantsanalüüs) peab olema koostatud eelprojekti
või ehitusprojekti alternatiivide võrdluse põhjal selgunud parimale
alternatiivile. Tasuvusuuringus peavad olema hinnatud projekti
elluviimisega (ehitusega) ja ekspluatatsiooniga seotud kulud ja
tulevikus teenitav tulu. Tasuvusuuring peab olema koostatud 30.
aastase perioodi kohta ning kogu taotluse koostaja tegevuspiirkonna
põhiselt.
Tasuvusuuring ei tohi olla vanem kui kaks aastat.
Taotluse kohustuslikud lisad
•
•
•
•
•
•
Koopia erastamise- või ostu-müügi lepingust või mõnest muust
dokumendist millest nähtub, et reostuskolde likvideerimise või objekti
korrastamise kohustus ei lasu taotlejal.
Tõend maa, ehitise, vara või seadmete omandi või valduse kohta,
kokkulepe maa või ehitise omanikuga/valdajaga projekti tegevuste
lubamiseks või munitsipaliseerimise algatamist tõendav dokumentatsioon või
tõendusmaterjal vara ja seadmete omandi kohta (keskkonnakorralduse,
atmosfääriõhukaitse, maapõue, jäätmekäitluse ja looduskaitse programmi
projektide, korral).
Keskkonnaameti nõusolek kui MTÜ/SA, ettevõtja, omavalitsus või
haridus/teadusasutus viib töid läbi tema poolt hallataval objektil või kaitsealal.
Koopia hinnapakkumisest võimalikult tarnijalt või tööde teostajalt
(kohustuslik lisada alla 40 tuh euroste ehitustööde tellimisel, ilma
käibemaksuta, kui pole lisatud eelprojekti).
Joonis mõõtkavas 1:10000 objekti asukoha kohta.
Väljavõte kaitsekorralduskavast kui töö viiakse läbi kaitsealal (võib lisada
elektroonilise dokumendi veebipõhise lingina).
Taotluse kohustuslikud lisad
•
•
•
Väljavõte riiklikust jäätmekavast, kohaliku omavalitsuse jäätmekavast
ja jäätmehoolduseeskirjast (jäätmekäitluse projektid, lisades elektroonilise
dokumendi veebipõhise lingi, lisada juurde viited vastavatele lehekülje
numbritele).
Väljavõte volikogu määrusest korraldatud olmejäätmeveo kohta kui
taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil elab
enam kui 1500 inimest (jäätmekäitluse projektid, võib lisada elektroonilise
dokumendi veebipõhise lingina).
Dokumendid, mis kinnitavad konkursi korraldamist vastavalt
Kaugkütteseadusele §14¹ ning majandus- ja kommunikatsiooniministri
määrusele nr 47, „Soojuse ostmiseks konkursi korraldamise kord ja
pakkumiste hindamise metoodika“.
Kohustuslik lisada atmosfääriõhu kaitse programmis juhul kui projekti sisuks
on kaugküttevõrguga seotud katlamaja renoveerimine või ehitus. Lisada tuleb
soojuse tootmise leping, otsus konkursi korraldamise ja võitja kohta või muu
asjakohane konkursi korraldamist selgitav dokument.
Taotluse kohustuslikud lisad
• Kinnituskiri, et ohtlike jäätmete käitlemiseks (kogumiseks, veoks,
taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks) on olemas vastavalt
Jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 1 kohane jäätmeluba (välja tuua
jäätmeloa number) jäätmevaldajal või jäätmekäitluskoha
kasutusõigust omaval isikul.
Nõutud ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise projektide puhul.
Taotluse kohustuslikud lisad
• Mitteehituslikud projektid:
•
•
•
•
•
•
Projektijuhi CV (lisada kui taotleja on ise tööde teostaja, ei ole nõutud
riigiasutuste puhul).
Seletuskiri ja kalkulatsioon eelarves olevate kulude ja ühikhindade
selgituseks juhul kui ei ole võimalik lisada hinnapakkumisi.
Koopia hinnapakkumisest eelarves olevate kulude selgituseks võimalikult
tarnijalt, asjade müüalt, tööde teostajalt.
Väljavõte kaitsekorralduskavast kui töö viiakse läbi kaitsealal, (võib lisada
elektroonilise dokumendi veebipõhise lingina).
Väljavõte riiklikust jäätmekavast või kohaliku omavalitsuse
jäätmekavast ja jäätmehoolduseeskirjast (jäätmekäitluse projektid, lisades
elektroonilise dokumendi veebipõhise lingi lisada juurde viited vastavatele
lehekülje numbritele).
Väljavõte volikogu määrusest korraldatud olmejäätmeveo kohta kui
taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil elab
enam kui 1500 inimest (jäätmekäitluse projektid, võib lisada elektroonilise
dokumendi veebipõhise lingina).
Taotluse kohustuslikud lisad
•
•
•
Keskkonnaameti nõusolek kui MTÜ/SA, ettevõtja, omavalitsus või
haridus/teadusasutus viib töid läbi tema poolt hallataval objektil või kaitsealal
Omavalitsuse kirjalik nõusolek/kooskõlastus rajatiste ja väikeehitiste
rajamise kohta.
Joonis mõõtkavas 1:10 000, millel on näidatud projekti teostamise alad
(looduskaitse programmist rahastatavate kaitsealade hooldustööde korral)
Taotluse kohustuslikud lisad
•
•
•
•
•
•
•
•
Trükised ja multimeedia (raamatud, ajakirjad, voldikud, ajalehed, filmid,
tele- ja raadiosaated, CD ,DVD, veebilehed jms.).
Lühikokkuvõte kavandatud trükise, CD-l, DVD-l või multimeediainfokandjal üllitise sisust ja projektitulemist.
Koopia levitamise-, tõlkimise-, litsentsi- või muust sellisest lepingust.
Trükiste, CD-de, DVD-de ja muude infokandjate jaotuskava: millistele
asutustele ja kui palju jaotatakse ning kuidas või kus saaja seda saab
kasutada.
Filmide puhul selgitada näitamise aeg ja kanal või muu kasutamise ja
levitamise viis.
Tele- ja raadiosaadete puhul raadio- või telekanali kinnitus saate eetrisse
saatmise kohta või taotleja selgitus viisist, kuidas tagatakse saadete eetrisse
edastamine taotluses osutatud perioodil
Trükise müügi korral kalkulatsioon kaanehinna kujunemise ja
planeeritava tulu kohta. Planeeritav tulu tuleb näidata projektis
omaosalusena.
Ajakirjade puhul koopia väljaandja majandusaasta aruandest.
Taotluse kohustuslikud lisad
• Kõik projektid:
•
•
•
•
•
•
Põhirahastaja rahastamise tingimused ja esitatud taotluse koopia, kui
taotletakse KIKist kaasrahastamist (võib lisada elektroonilise dokumendi
veebipõhise lingina).
Mittetulundusühingutel ja sihtasutustel põhikirja koopia.
Kaasfinantseerijate kinnituskiri projekti rahastamise kohta (projekti
partnerid, välisabi, doonorid, fondid jne.).
Maa- või rajatise kasutusega seotud projektide puhul esitada asukoha
skeem ja tõendusmaterjal objekti kasutusõiguse kohta.
Kinnituskiri käibemaksukohustusluse staatuse ja mitte tagasi küsimise
kohta, esitavad käibemaksukohustuslased seadusest tulenevate erisuste
korral koos viitega Käibemaksuseadusele ja vastavale erisuse paragrahvile
(v.t abikõlblike kulude juhend p.3.16.2).
Tõend riigiabi, sealhulgas vähese tähtsusega riigiabi
(https://www.riigiteataja.ee/akt/12801802?leiaKehtiv) ja piiratud riigiabi
saamise kohta viimase kolme aasta jooksul (esitavad äriühingud).
Taotluse kohustuslikud lisad
• Maksuameti tõend maksuvõlgade puudumise kohta (äriühingud,
mittetulundusühingud, sihtasutused).
• Viimasel 3 aastal arendatud sarnaste projektide loetelu (ainult
MTÜd ja SAd).
• Esindusõiguse volitus, kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleva
asutuse seaduslik esindaja.
• Kulu omahinna arvutamise metoodika (mootorsõiduki kasutamine,
sõidukulu, sidekulu, üldkulu).
Taotluse kohustuslikud lisad
• Nõuded veemajanduse programmi projektidele:
•
Eelprojekt või ehitusprojekt (40 tuhat eurot ilma käibeta).
Eelprojekt või ehitusprojekt peab kirjeldama ehitusliku projekti täpset tehnoloogilist
lahendust (veepuhastustehnoloogia ja reoveepuhastustehnoloogia korral
puhastusetappide kaupa) koos joonise, seletuskirja ja projekti eelarvega, milles on
detailselt kajastatud kõik planeeritavad kulutused. Juhul, kui projektitaotluse raames
ehitatakse või rekonstrueeritakse reoveepuhasti või veetöötlusjaam (olenemata projekti
ehituslikust maksumusest) või projektitaotluse raames ehitatakse või
rekonstrueeritakse veevarustus- ja/või kanalisatsioonisüsteeme, sh sademevee
kanalisatsioonisüsteeme, mille ehituslik maksumus on üle 120 tuh euro (ilma
käibemaksuta), peab eelprojekt või ehitusprojekt sisaldama ka alternatiivide võrdlust,
mille põhjal on selgunud projekti eesmärkide täitmiseks tehniliselt ja majanduslikult
selgelt parim alternatiiv. Analüüs tuleb teostada ainult joogiveevarustuse- või
reoveekäitluse alamprogrammi esitatud projektitaotluste kohta, arvestades, et
majanduslik analüüs (rajamis- ja ekspluatatsioonikulude võrdlus) teostatakse 30aastase ajaperioodi kohta.
Taotluse kohustuslikud lisad
•
•
Koopia tasuvusuuringust on nõutav kui projekti maksumus ilma
käibemaksuta on üle 640 tuh euro. Juhul, kui projekti investeering toimub
jätkuprojektidena etappide kaupa ning kõikide etappide koguinvesteering
viimase ning järgneva 3 aasta jooksul ületab 640 tuh eurot, on kohustus
esitada tasuvusuuring.
Tasuvusuuring (finantsanalüüs) peab olema koostatud eelprojekti või
ehitusprojekti alternatiivide võrdluse põhjal selgunud parimale alternatiivile.
Tasuvusuuringus peavad olema hinnatud projekti elluviimisega (ehitusega) ja
ekspluatatsiooniga seotud kulud ja tulevikus teenitav tulu. Tasuvusuuring
peab olema koostatud 30. aastase perioodi kohta ning kogu taotluse koostaja
tegevuspiirkonna põhiselt (näiteks ühisveevarustuse- ja
kanalisatsioonisüsteemide haldamise mõttes).
Taotluse kohustuslikud lisad
•
Veemajanduse programmi projektide tasuvusuuringus tuleb eelnevalt nimetatud
perioodi jooksul hinnata vee-ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujunemist ehk
prognoosida toetuse saaja rahavoogusid (tulusid ja kulusid). Rahavoogude
prognoosimisel tuleb aluseks võtta olemasolevate varade väärtust ning investeeringuid,
mida tegevuspiirkonnas soovitakse ühisveevärgi-ja kanalisatsioonisüsteemi
arendamiseks teha lähima 10. aasta jooksul. Lisaks peab tasuvusuuring analüüsima
ühikhindade taskukohasust, lähtudes hinnangulisest piirangust, mille kohaselt kogu
veemajandusteenuse eest võetav tasu ei tohi arvestusperioodi vältel ületada 4%
leibkonnaliikme netosissetulekust. Veemajanduses kasutatavale varale rakendatakse
tasuvusuuringu koostamisel järgmised arvestuslikud majanduslikult kasulikud eluea
pikkused: 1) võrgustikud, torustikud - 40 aastat; 2) tootmishooned - 40 aastat;
3) reservuaarid ja mahutid - 40 aastat; 4) masinad ja seadmed - 15 aastat.
Tasuvusuuringus tuleb eraldi välja tuua tegevuskulud aastate lõikes. Tegevuskulu
arvestatakse järgmiste kululiikide kaupa: toormaterjal; tööjõu- ja personalikulu;
energiakulu; spetsiifilise tehnoloogia kulu; rendikulu (seadmed ja masinad);
transpordikulu; juhtimiskulu; ülalpidamiskulu; kaupade ja teenuste vahendamise kulu;
keskkonnatasud, mitte trahvid. Tööjõukulu prognoosimisel tuleb kasutada
nominaalpalga kasvumäära aastas. Kõigi ülejäänud kulude prognoosimisel tuleb
kasutada makromajanduslikku inflatsioonimäära aastas.
Taotluse kohustuslikud lisad
•
Sademeveeprojektide tasuvusuuringus tuleb välja tuua sademeveesüsteemi
rajamis-ja hoolduskulud 30. aastase perioodi kohta. Lisaks peab uuring
kajastama infot selle kohta, kas sademeveesüsteemide rajamis- ja
hoolduskulud kaetakse kohaliku omavalitsuse eelarvest või kajastatakse neid
vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnas. Juhul, kui reinvesteeringu- ja
hoolduskulusid kajastatakse vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnas, siis tuleb
tasuvusuuringus eelnevalt nimetatud perioodi jooksul hinnata vee- ja
kanalisatsiooniteenuse hinna kujunemist (rahavooge). Rahavoogude
prognoosimisel tuleb aluseks võtta olemasolevate varade väärtust ning
investeeringuid, mida tegevuspiirkonnas soovitakse ühisveevärgi-ja
kanalisatsioonisüsteemi (sealhulgas sademevee
kanalisatsioonisüsteemi) arendamiseks teha lähima 10. aasta jooksul.
Lisaks peab tasuvusuuring analüüsima ühikhindade taskukohasust. Juhul kui
kulud kaetakse kohaliku omavalitsuse eelarvest tuleb samuti esitada
rahavoogude prognoos aastate lõikes ning ära näidata kuidas suudetakse
katta rahavooge.
Taotluse kohustuslikud lisad
•
•
•
•
•
Kinnituskiri koos kalkulatsiooniga (kui ei ole esitatud tasuvusuuringut), et taotluses
kavandatud asula ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks
ja/või rajamiseks planeeritud investeeringute maht viimase ning järgneva 3 aasta
jooksul jääb käibemaksuta alla 640 tuhande euro. Kogumaksumuse arvutamisel peab
lähtuma ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavas kinnitatud investeeringutest.
Eelneva kolme aasta investeeringuna võib kajastada asulas reaalselt teostatud tööde
maksumust.
Koopia hinnapakkumisest võimalikult tarnijalt või tööde teostajalt (kohustuslik lisada
alla 40 tuh euroste ehitustööde tellimisel, ilma käibemaksuta, kui pole lisatud
eelprojekti).
Joonis mõõtkavas 1:10 000 objekti asukoha kohta
Joogivee ja reovee projektide korral joogivee ja reovee analüüside koopiad.
Sõltuvalt projektiga kavandatud tegevuste ulatusest lisada atesteeritud proovivõtja
poolt võetud analüüside koopiad nii tarbija juurest kui enne/peale veetöötlust.
Heitveeanalüüs tuleb võtta vee-erikasutusloaga ette nähtud kohast.
Taotluse kohustuslikud lisad
•
•
•
•
•
•
Kehtiv keskkonnaameti kooskõlastuse ja volikogu otsuse koopia ühisveevärgi ja
kanalisatsiooni arendamise kava kooskõlastamise ja kinnitamise kohta.
Kehtiv ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ning lisada täpsed viited
esitatud taotluse ja meetmekava ühilduvusele (võib lisada elektroonilise dokumendi
veebipõhise lingina).
Taotleja kinnitus, et toetust ei taotleta uuselamu piirkonna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamiseks (veemajanduse programmi reoveekäitluse ja
joogiveevarustuse projektid).
Koopia erastamise- või ostu-müügi lepingust või mõnest muust dokumendist
millest nähtub, et reostuskolde likvideerimise või objekti korrastamise kohustus ei lasu
taotlejal.
Kinnitus selle kohta, et veemajanduse programmi joogivee ja reoveekäitluse
alamprogrammi on esitatud taotlus vaid ühe asula või reoveekogumisala lõikes. Nõue
ei kehti joogiveetöötlusseadmete ja -hoonete rekonstrueerimise projektide korral, kui
taotluses on asulate kaupa selgelt välja toodud ja eristatavad taustaandmed (liitunute
arv, veeanalüüsid jne.) ning kulud iga objekti kohta.
Koopia ühisveevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kehtestamist
kinnitavast dokumendist (veemajanduse programmi reoveekäitluse ja
joogiveevarustuse projektid) - taotlusele tuleb lisada kohaliku omavalitsuse poolt
kinnitatud dokumendid, mis tõendavad planeeritavas projektipiirkonnas taotluse
esitamise hetkel kehtivaid vee-ja kanalisatsiooniteenuse hindasid.
Taotluse kohustuslikud lisad
•
•
•
•
Koopia vee-erikasutusloast.
Koopia erastamise- või ostu-müügi lepingust või mõnest muust
dokumendist millest nähtub, et reostuskolde likvideerimise kohustus ei lasu
taotlejal (jääkreostuse projektid).
Tõend maa, ehitise, vara või seadmete omandi või valduse kohta,
kokkulepe maa või ehitise omanikuga/valdajaga projekti tegevuste
lubamiseks või munitsipaliseerimise algatamist tõendav dokumentatsioon või
tõendusmaterjal vara ja seadmete omandi kohta
Kinnitus selle kohta, et veemajanduse programmi jääkreostuse
likvideerimiseks ja siseveekogude tervendamiseks esitatud taotluse
rahastamisel tellib toetuse saaja omanikujärelevalve teenuse
Majandustegevuse registris (MTR) registreeritud eksperdilt, kui projekti
abikõlblike kulude summa on üle 32 tuhande euro. Siseveekoguse
tervendamise korral võib toetuse saaja tellida omaniku järelevalve teenuse ka
Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registris (MATER) registreeritud
eksperdilt. Võimalusel lisada eksperdi nimi.
Taotluse kohustuslikud lisad
•
•
Kinnitus selle kohta, et veemajanduse programmi siseveekogude
tervendamise ja korrashoiu alamprogrammi esitatud taotluse rahastamisel
esitab taotleja lõpparuandes veekogu seisundi seireandmed (toiteained:
Nüld, Püld, org. aine sisaldus ning kalastikuga seotud meetmete korral
kalastikuseire tulemused) enne projekti algust ning peale projekti lõppu.
Veemajanduse programmi siseveekogude tervendamise ja korrashoiu
alamprogrammi esitatava taotluse korral erialaeksperdi
(loodusteadused) poolt koostatud uuring, mis annab hinnangu veekogu
seisundist (setted, kalastik, hüdromorfoloogia jms tegurid) ning toob välja
põhilised survetegurid, mis mõjutavad negatiivselt veekogu. Uuring peab
andma esialgsed suunised, mida on vaja veekogu seisundi parandamiseks
või säilitamiseks ette võtta. Taotluse esitamise hetkel ei tohi uuring olla
vanem kui 3 aastat.
Taotluse kohustuslikud lisad
•
•
Veemajanduse programmi siseveekogude tervendamise ja
korrashoiualamprogrammi esitatud taotluse korral keskkonnamõjude
hindamise lõpparuanne, kui keskkonnamõjude hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevalt planeeritakse taotluses
tegevusi, millega kaasneb olulise keskkonnamõju seaduse § 6 lõike 1
kohaselt. Juhul, kui seadusest tulenevalt ei ole keskkonnamõjude hindamine
vajalik, peab taotleja taotlusmaterjalidele lisama Keskkonnaameti
seisukoha keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta. Kui
Keskkonnaameti seisukoht on, et taotluses planeeritava tegevuse
elluviimiseks on vajalik korraldada keskkonnamõjude hindamine, tuleb
taotlejal esitada keskkonnamõjude hindamise lõpparuanne
Siseveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammist ainult
veetaimestiku niitmiseks toetuse taotlemisel lisada erialaeksperdi
(hüdrobioloog) arvamus, mis kinnitab, et veetaimestiku niitmine on parim
lahendus säilitada või saavutada veekogumi head seisundit.
Taotluse kohustuslikud lisad
• Kohaliku omavalitsuse hinnang selle kohta, et tegu on maastiku
pilti kahjustava ja kasutusest välja langenud ehitisega.
Kohustuslik lisada ainult maastikupilti kahjustava lagunenud ja
kasutusest välja langenud põllumajandus-, tööstus-, või militaarehitise
või –rajatise likvideerimise korral.
Muudatused
• Alates 2013 I voorust ei ole enam keskkonnateadlikkuse
maakondlikku ja maakondliku programmi
• 2013.a taotlusvoorudes ei ole abikõlblik ühisveevarustuse ja
kanalisatsioonisüsteemide (v.a sademeveesüsteemide)
rekonstrueerimine ega ehitus üle 2000 ie reostuskoormusega
reoveekogumisaladel.
Tähelepanekud!
• Projekti tuleks hakata ette valmistama juba varakult;
• Kohustuslikud lisad (ÜVK, eelprojekt/ehitusprojekt jne) oleksid
kehtivad;
• Dokumendid oleksid loetavad;
• Eelprojektid ja tasuvusuuringud võiksid olla kokku pakitud ühte faili
(.zip; .rar);
• Eelarve ja hinnapakkumised läheksid kokku;
• Hinnapakkumise/kalkulatsiooni sisu läheks kokku projekti
tegevustega;
• Kui tegemist kohustusliku lisaga ja mingil põhjusel ei ole vaja seda
juurde lisada, siis kindlasti märkida selgitus mitte lisamise kohta;
• Tondilosside lammutamine ja tulu teenimine.
Tänan tähelepanu eest!
Joel Randveer
[email protected]
322 3351