Transcript Keskkonnaprogrammi veemajanduse programm

KESKKONNAPROGRAMMI
VEEMAJANDUSE PROGRAMM
Krister Randver
SA KIK programmispetsialist
Veemajanduse programm
21.11.12 VALGA
Kes kvalifitseerub?
Toetust saavad taotleda kõik juriidilised isikud, sh:
 Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused
 Äriühingud (s.h riigi, KOV või muude avalik-õiguslike
organisatsioonide valitseva mõju all olevad äriühingud, näiteks
vee-ettevõtted).
 Teadus- ja haridusasutused
 Loodus- ja keskkonnakaitsega tegelevad MTÜ-d*, SA.
Taotlejaks peab olema eksisteeriva või projekti rakendamisel
tekkiva objekti (kinnis- või vallasvara) omanik ja tulevane
toetuse abil tekkiva tulu/omandi kasutaja, kusjuures tal peab
olema õigustatud huvi projekti arendada.
Õigusraamid
 Keskkonnatasude Seadus (§ 59 lg 4)
 Keskkonnaministri määrus nr 13
 KIK finantseerimise kord ja selle lisad 1-9
 Veeseadus + määrused
 ÜVKS + määrused
 Ehitusseadus + määrused (nõuded ehitusprojektile)
 KMH ja KeJS
 Maaparandusseadus
 ...
Omafinantseering
Joogivesi,
Reovesi
Kui
< 50% vett tarbib või
reostuskoormusest
pärineb Jääkreostus,
tööstusest ja eraettevõtetelt või veekogude tervendamine,
rajatakse/ rekonstrueeritakse
mitteehituslikud projektid.
sademeveetorustikke
KOV
KOV osalusega
vee-ettevõte
10 %*
15 %
50 %
(51% osa- või
aktsiakapitalist)
Äriühingud
50 %
50%
50 %
(riigiabi)
Riigiasutus
MTÜ, SA
MTÜ, SA
(ettevõtlusega tegelev)
0%
15%
0 %, soovituslik 10%
50%
Omaosaluse erandid
 ei ole nõutav KOV-ilt kui hooldatakse või korrastatakse
riigi maal või omandis olevaid objekte (karjäärid,
looduskaitselised objektid; veemajanduse programmi
jääkreostusobjektide ja mitteehituslike tööde
korral).
 Eraisiku maal asuva reostuse likvideerimisel on KOV
kohustusliku omaosaluse nõue 10%, kuid tuleb arvestada
kuni 50% omaosaluse nõudega (sõltuvalt projektist).
Joogiveevarustuse alamprogramm
Toetatakse:
 Joogiveesüsteemide ja –torustike rekonstrueerimine.
 Joogiveesüsteemide ja –torustike ehitamine RKA piires
(piirkondades, kus süsteemiga on ühendatud/ ühendatakse
vähemalt 50 tarbijat). Väljaspool RKA ainult erijuhtudel kui muud
alternatiivid puuduvad (NTA, kaevandusalad).
 Puhastusseadmete paigaldamine, põhjavee hea
seisundi säilimisele kaasaaitavad projektid.
 Muud ÜVK arengukavas nimetatud JOOGIvee-
varustuse tagamisega seotud ja vajalikud tööd.
Joogiveevarustus & reoveekäitlus
Toetatakse:
 avalikku teenust pakkuva asutuse, tööstus- ja äriettevõtte
kinnistusiseste
joogiveeja
kanalisatsioonisüsteemide
rekonstrueerimist tingimusel, et teenust kasutab üle 50 inimese.
 ühisvee- ja/või ühiskanalisatsioonitorustiku rajamist/rek.
läbi
kinnistu mahus, mis on tehniliselt ja majanduslikult parim
lahendus kõrvalasuvale kinnistule liitumisvõimaluse tagamiseks.
 avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja pinnasevee
kogumiseks ja ärajuhtimiseks sademeveetorustiku rajamist ja
rekonstrueeritakse.
Reoveekäitluse alamprogramm
Toetatakse (ÜVK arengukavas nimetatud):
 Olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimist kehtivate
nõuetega.
 Reoveekogumisalade piires kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamist.
 Reoveekogumisalade piires sademeveesüsteemide rekonstrueerimine ja
ehitus.
Joogiveevarustus & reoveekäitlus
Ei toetata:
 Kinnistu- ja hoonesiseste torustike ehitust, v.a. erijuhud.
 ÜVK ehitust väljaspool reoveekogumisala. Veevarustussüsteemide ehitus on
abikõlblik ainult tingimusel, et alternatiivsed lahendused elanike joogiveega
varustamiseks puuduvad (nt. endised kaevandusalad, NTA, karstialad).
 ÜVK ehitust uuselamute piirkonnas, kus vähemalt 50% elamutele on
väljastatud ehitusluba pärast 01.01.2005.
 Lahkvoolse
kanalisatsiooni
(sademeveetorustiku)
ehitust
ja
rekonstrueerimist väljaspool reoveekogumisala.
 Taotlust, mis hõlmab mitut asulat või RKA (v.a. joogiveetöötlus).
 Biotiikide puhastamisega seotud kulud juhul, kui taotlus hõlmab ainult
muda eraldamist.
 Prügilate või jäätmekäitlusobjektide opereerimisel tekkiva heitvee
käitlemist.
 Tegevusi, mis pole nimetatud ÜVK arendamise kavas.
 Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumise tasu.
Jääkreostuse alamprogramm
 Toetatakse
pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamist
jääkreostuskollete likvideerimise või ohutuks muutmise teel.
Vajalik reostusuuring, pinnaseanalüüsid reostuse mahu ja
ulatuse hindamiseks, suuremate tööde korral reostuse
likvideerimise kava ja kirjeldus, vähemalt eelprojekt.
Ei toetata:
 reostuse likvideerimist, kui kohustus lasub taotlejal või maaala omanikul (piirang ei kehti riigi maal ja omandis asuvale
objektile).
 Ettevõtte majandustegevuse tagajärjel tekkivate ohtlike ainete
ohutustamist või käitlemist.
Mitteehituslike tööde alamprogramm
 Toetatakse
veemajanduse
võimalikult
paremaks
korraldamiseks vajalikke uuringuid ning arendustöid.
(nt. metoodika väljatöötamine, riiklik seire, uuringud,
käsiraamatud, projekteerimine jne).
 NB! Ei toetata ehitusliku projekti ettevalmistavaid töid:
eelprojekt*, KMH*, detailplaneeringud,
arengukavad,
tasuvusuuringud jne. Need kulud on abikõlblikud
vaid omafinantseeringuna.
 Ehitusprojekt (PP, TP) ei ole ettevalmistav töö
(abikõlblik SA KIK vahenditest).
Siseveekogude tervendamine
 Toetatakse
tegevusi, mis aitavad säilitada või saavutada
pinnaveekogude (väga) head seisundit või ökoloogilist potentsiaali.
Toetatavad tegevused (vooluveekogu):
 Kalapääsu rajamine ja rekonstrueerimine olemasolevale paisule,
vajadusel koos paisu rek. ja sette eemaldamisega voolusängist.
 Paisjärve sette eemaldamine tingimusel, et setteid ei paigutata
veekaitsevööndisse.
 Lõhelaste sigimis- ja noorjärkude kasvuala renoveerimine ning
rajamine.
 Kalade rännet takistava paisu või -vare likvideerimine, vajadusel
koos sette eemaldamisega.
 Rännet soodustavate truupide rekonstrueerimine jõgedel.
Siseveekogude tervendamine (2)
 Sootide avamine ja endiste jõesängide taastamine ainult lõheliste





kudemis- ja elupaikadena kinnitatud ja kaitstavatel veekogudel.
Kaldapuistute mosaiiksuse kujundamine ja veetaimestiku
niitmine, kui 1 km raadiuses on punktreostusallikad likvideeritud
või vastavad nõuetele.
Ainult veetaimestiku niitmine on abikõlblik kui erialaeksperdi
arvamus kinnitab, et taimestiku niitmine on parim lahendus
säilitada või saavutada veekogumi head seisundit.
Koprapaisude likvideerimine.
Hajureostusest tingitud toitelementide veekogusse jõudmise
vähendamine (nt. kaldaäärsete puhverribade rajamine).
Paisjärve veetaseme säilitamiseks mõeldud paisu või regulaatori
avariiohtlikkuse likvideerimine.
Siseveekogude tervendamine (3)
Toetatavad tegevused (seisuveekogu):
 Tegevused kaldaalal, mis on suunatud hajureostusest tingitud
toiteelementide veekogusse jõudmise vähendamisele
(nt. kaldaäärsete puhverribade rajamine/hooldamine).
 Setete eemaldamine veekogust.
 Ülemäärase veetaimestiku niitmine ja eemaldamine veekogu
kinnikasvamine vältimiseks kui veekogu äärsed (1 km raadiuses)
punktreostusallikad on likvideeritud või vastavad õigusaktide
nõuetele.
 Järve suubuvate sissevoolude korrastamine (setete eemaldamine,
puhastuslodude või puhveralade rajamine järve suubuvatele
sissevooludele).
 Eelistatud on lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate
veekogude tervendamine.
Siseveekogude tervendamine (4)
Ei toetata:
 veekogude tervendamist, kui on piiratud või pole tagatud avalik
juurdepääs.
 tegevusi mis toimuvad vooluveekogul valgalaga alla 25 km².
Piirang ei kehti keskkonnaministri 15.06.2004.a. määruses nr 73
nimetatud veekogudel (lõheliste elupaigad).
 Tegevusi veekogumil, mille seisund ei ole määratud Vabariigi
Valitsuse 01.04.2010.a. korraldusega kinnitatud veemajanduskavades, v.a juhul kui veekogu seisund on määratud või
kirjeldatud erialaeksperdi poolt koostatud uuringus.
Toetuse saaja kohustustest
 Järgima
KIKi finantseerimise korda ning kõiki
asjakohaseid õigusakte.
 KIKi toetusest teavitamine (32 000 euro piir).
 Projektipõhise raamatupidamisarvestuse pidamine.
 Ostetava, valmiva või parendatava asja/ ehitise omandi
säilitamine ning otstarbeline kasutamine 5a jooksul.
 Dokumentide säilitamine vähemalt 5 aastat.
 Hoolduskulud ja seadmete töökorra tagamine.
 Ei ole keelatud samale asjale uuesti toetust küsida, kui
seadme eeldatav kasutusiga on möödunud.
Hanked
 Järgida RHS §3 üldpõhimõtteid kõikide projekti
kulude tegemisel.
 Hankijatel läbi viia hankemenetlus vastavalt töö liigile
ja eeldatavale maksumusele.
 KIKi finantseerimise korra punkt 10 nõuete järgimine
(3 pakkumust / avaliku konkursi korraldamine).

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 Ei tohi tekitada eeliseid kindlale ettevõttele või
tarnijale (info varasem kättesaadavus, liiga detailsed
nõuded, hinnapakkumise siduvus vms).
 Hankelepingu tingimustele KIKil ettekirjutusi ei ole,
aga kõrvalekallete korral tuleb tingimusi järgida.
Leppetrahvidest
 Lepingutes on fikseeritud poolte kohustused ja õigused,
sh lepingu tingimuste rikkumise korral viiviste ja
trahvinõuete esitamise kord ning ulatus.
 Trahvi
rakendamisega hoitakse proportsionaalselt
kokku nii omaosaluse kui KIKi ehk riigi raha.
 Tööde mahu vähenemisel tuleb ka teostajale makstavat
tasu vähendada.
 Lepingu muutmisel arvestada RHS § 69 nõudeid.
Taotluse kohustuslikud lisad
 Ehituslikud projektid:
 5.1 Koopia eelprojektist või ehitusprojektist (projektid ilma
käibemaksuta maksumusega üle 40 000 EUR). Eelprojekt või
ehitusprojekt peab kirjeldama ehitusliku projekti täpset
tehnoloogilist
lahendust
(veepuhastustehnoloogia
ja
reoveepuhastustehnoloogia korral puhastusetappide kaupa) koos
joonise, seletuskirja ja projekti eelarvega, milles on detailselt
kajastatud kõik planeeritavad kulutused.
 RVP ja veetöötlusjaama rekonstrueerimise/ehituse puhul
(olenemata summast!) või alates 120 000 euroste (KM-ta)
ehitustööde puhul peab eel- ja ehitusprojekt sisaldama
alternatiivide võrdlust, mille põhjal on selgunud tehniliselt ja
majanduslikult selgelt parim projektlahendus.
Taotluse kohustuslikud lisad (2)
 Analüüs tuleb teostada ainult joogivee ja reoveekäitluse
alamprogrammi esitatud projektitaotluste kohta, arvestades, et
majanduslik analüüs (rajamis- ja ekspluatatsioonikulude
võrdlus) teostatakse 30-aastase perioodi kohta.
 Eelprojekt või ehitusprojekt ei tohi olla vanem kui 2 aastat.
 Valmimas on juhend eelprojekti koostamiseks
Taotluse kohustuslikud lisad (3)
 5.2 Koopia tasuvusuuringust (kui käibemaksuta on projekti
maksumus üle 640 000 euro). Peab esitama ka projekti etapi
taotlusega kui asulas tehtav koguinvesteering ületab 3 eelneva
ning 3 järgneva aasta jooksul 640 000 eurot.
 Tasuvusuuring peab olema koostatud parima alternatiivi põhjal,
30. aastase perioodi kohta ning kogu taotluse koostaja
tegevuspiirkonna põhiselt.
 Tasuvusuuring ei tohi olla vanem kui 2 aastat.
 Sademeveeprojektide
tasuvusuuringule kehtivad lihtsustatud
nõuded. Kajastada info kuidas kaetakse rajamis- ja
hoolduskulusid, vt KIK finantseerimise korra lisa 1 punkt 5.2.
Taotluse kohustuslikud lisad (4)
 5.3 Kinnituskiri koos kalkulatsiooniga (kui pole esitatud TA),
et taotluses kavandatud asula ÜVK rek/rajamise
investeeringute maht 3 eelneva ning 3 järgneva aasta jooksul
jääb KM-ta alla 640 000 euro. Maksumuse arvutamisel peab
lähtuma ÜVKs kinnitatud investeeringutest, eelneva 3 aasta
investeeringuna kajastada reaalselt tehtud tööde maksumust.
 5.4 Koopia hinnapakkumisest (asjade ostul, ehituse puhul alla
40 000 euroste tööde tellimisel). Kui pakkumist pole võimalik
esitada, siis kalkulatsioon.
 5.5 Joonis mõõtkavas 1:10 000 objekti asukoha kohta.
 5.6 Joogivee ja reoveekäitluse projektide korral joogivee ja
heitvee analüüside koopiad.
Taotluse kohustuslikud lisad (5)
 5.7 Kehtiv Keskkonnaameti kooskõlastus JA volikogu otsuse
koopia ÜVK arendamise kava kooskõlastamise ja kinnitamise
kohta (ÜVKS §4 lg 24).
 5.8 Kehtiv ÜVK arendamise kava ning lisada täpsed viited
taotluse ja meetmekava ühilduvusele. (WWW)
 5.9 Kinnitus, et toetust ei taotleta uuselamupiirkonna ÜVK
arendamiseks.
 5.10 Koopia erastamise- või ostu-müügi lepingust või mõnest
muust dokumendist millest nähtub, et reostuskolde
likvideerimise või objekti korrastamise kohustus ei lasu
taotlejal.
Taotluse kohustuslikud lisad (6)
 5.11 Kinnitus, et joogivee ja reoveekäitluse alamprogrammi on
esitatud taotlus vaid 1 asula või reoveekogumisala lõikes (ei
kehti joogiveetöötluse korral).
 5.12 Koopia ÜVK teenuse hinna kehtestamist kinnitavast
dokumendist (mis tõendab projektipiirkonnas taotluse
esitamisel kehtivaid vee- ja kanalisatsiooniteenuse hindasid.
 5.13 Koopia vee-erikasutusloast.
 5.15 Tõend maa, ehitise, vara või seadmete omandi või valduse
kohta, kokkulepe omanikuga/valdajaga projekti tegevuste
lubamiseks või munitsipaliseerimise algatamist tõendav
dokumentatsioon.
Taotluse kohustuslikud lisad (7)
 5.16 Kinnitus, et jääkreostuse likvid. ja siseveekogude tervend.
korral tellitakse OJV teenus MTR registreeringuga eksperdilt,
kui projekti kulude summa on üle 32 000 euro. Siseveekogude
tervendamisel on lubatud ka MATER registreering.
 5.17 Kinnitus, et taotleja esitab projekti lõpparuandes veekogu
seisundi seireandmed (N, P, org. aine sisaldus, vajadusel
kalastikuseire tulemused) enne ja peale projekti tegevusi.
 5.18 Erialaeksperdi poolt koostatud uuring, mis annab
hinnangu
veekogu
seisundile
(setted,
kalastik,
hüdromorfoloogia jt tegurid). Tuua välja põhilised
survetegurid, mis mõjutavad negatiivselt veekogu. Uuring
peab andma suunised, mida on vaja veekogu seisundi
parandamiseks või säilitamiseks ette võtta. Ei tohi olla vanem
kui 3 aastat.
Taotluse kohustuslikud lisad (8)
5.19 KMH lõpparuanne kui planeeritakse KMH ja KJS §6 lg 1
nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kui KMH pole
vajalik tuleb lisada KKA seisukoht KMH vajalikkuse kohta.
5.20 Ainult taimestiku niitmisel eksperdi arvamus mis kinnitab, et
niitmine on parim lahendus veekogu hea seisundi
saavutamiseks/säilitamiseks.
 Keskkonnaameti nõusolek kui töid viiakse läbi tema poolt
hallataval objektil või kaitsealal.
 Maa- või rajatise kasutusega seotud projektide puhul esitada
asukoha skeem ja tõendusmaterjal objekti kasutusõiguse kohta.
Taotluse kohustuslikud lisad (9)
 Äriühingud- Tõend riigiabi, sh VTA ja piiratud riigiabi saamise







kohta viimase kolme eelarveaasta jooksul.
Maksuameti tõend maksuvõlgade puudumise kohta (äriühingud,
MTÜ, SA).
Viimasel 3 aastal arendatud sarnaste projektide loetelu (ainult
MTÜ, SA).
Esindusõiguse volitus, kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleva
asutuse seaduslik esindaja.
Kinnituskiri käibemaksukohustusluse staatuse ja mitte tagasi
küsimise kohta.
MTÜ ja SA põhikirja koopia (keskkonnaalane tegevus).
Kaasfinantseerijate kinnituskiri (välisabi, doonorid, fondid jne).
Põhirahastaja rahastamise tingimused, kui taotletakse KIKist
kaasrahastamist.
Sageli esinevad puudused






Planeeritud tegevused ei kattu määruses 13 toetatud tegevustega.
Taotluse kohustuslikud lisad on esitamata/ aegunud.
ÜVK arendamise kava on uuendamata (4a) ja kooskõlastamata.
Uuringud, analüüsid või projekt on ebatäpsed/ liiga üldised.
Ei ole selge kui palju kulub projekti teostamiseks ressursse.
Taotluse sisu ja eeldatav tulemus ei vasta (eel)projektis
kavandatule, ebakõlad projekti elluviimisel ja aruandluses
KIKile. Liiga palju kasutatakse/ usaldatakse konsultante.
 Lihtsad vormistamise vead, hinnapakkumised/kalkulatsioon ei
kattu taotluseelarvega.
 Projektipiirkonnas ei ole määratud RKA.
 Ehitusprojekt, TA on kallutatud või pole koostatud piisava
täpsusega, puudub oluline info hindajatele.
Kuidas vigu vältida
 Mõelda eelnevalt läbi mida, kuidas ja kellele tehakse, planeerida




piisavad vahendid (vältida “lõputuid” muudatusi).
Teha kindlaks milliseid kulutusi KIK finantseerib (taotluste
eelarves sageli abikõlbmatud kulud).
Tutvuda KIKi finantseerimise korra ja abikõlblike kulude
juhendiga (toetatavad tegevused, valdkondlikud piirangud).
Projekt peab olema kirjutatud nii, et ka kolmas osapool saab aru
mida ja milleks planeeritakse teha. Kirjeldada probleemi, teostust
ja tulemit nii täpselt kui võimalik (taotluse vormile ei ole vaja
kõike ümber kirjutada, võib viidata dokumendile mis on
taotlusele lisatud).
Muudatuste ja kõrvalekallete korral aegsasti teavitada KIKi! See
on KIKi finantseerimise korra punkt 20 nõue.
Lisainfo
 www.kik.ee lingi “Taotlejale” Keskkonnaprogramm alt
 Terje Puudersell, KIKi Valgamaa esindus
www.kik.ee > kontaktid > kontorid
 Krister Randver, veemajanduse programmispetsialist
 Keskkonnaministeeriumi veeosakond (PB). RKA
 Keskkonnaamet (jääkreostus, vee- erikasutusload,
KMH, ÜVK arendamise kava, LKA).
 Maakondlikud arenduskeskused http://mak.eas.ee
Tänan kuulamast ja edu taotlemisel!
2013- 1 taotlusvooru väljakuulutamise kohta
avaldatakse info tõenäoliselt detsembri keskpaigas