Transcript Document 7189936

Renaalne mass
tsüstjas
soliidne
kompleks
simplex
beniigne
beniigne
tsüstiline RCCa
nefroom
hematoom
abtsess
infiltratiivne
püelonefriit
infarkt
TCCa invasiivne
RCCa
lümfoom
MTS
ekspansiivne
angiomyolipoma
pehme kude
solitaarne
RCCa
fokaalne püelonefriit
jm
multiipelne
RCCa
lümfoom
MTS
Neerumassid
Beniigsed
•angiomyolipoma
•oncocytoma
•adenoma
•fibroma
•leiomyoma
•tumor juxtaglomerularis
Maliigsed
•primaarsed
•adenocarcinoma
•Wilms
•sarcoma
•sekundaarsed
•lymphoma
•carcinoma
•plasmocytoma
Põletikulised
•pyelonephritis focalis/ xhanthogranulomatosa
•abscessus
•tuberculosis
Infarkt
Pseudotuumorid
•prominentne Berthini sammas
•põrnakühm
•kompensatoorne hüpertroofia
radi
Neeru patoloogiline
leid – kuhu oleme
jõudnud?
Valeri Tiganik
Radioloog Maarjamõisas 1993-
Neerumassi piltdiagnostika
mida võtta – mida jätta
•
•
•
•
röntgenograafia
pneumoretroperitoneum
IVU? >> KTU, MRU
arteriograafia
• UHU
• KT
• MRI
• nukleaarmeditsiin/ PET
www.acr.org
2007
1993
Põrna kühm.
Vasakul lateraalselt kortikaalkihi väljavõlvumine,
paksenemine põrna survest
Bertini sammas
On ühendus kortikaalkoega .
Ehhogeensus ja ehhostruktuur sama kui külgneval koel.
Hästi piiritletud kõrvalasetsevatest kudedest.
Mitte üle 3 cm
Dupleksneer
Väiksed neeru massid
<3-4cm
• avastamisagedus tõusnud
ülemaailmselt
• süüdi on radioloogid (UHU, KT, MRT)
• asümptomaatilised leiud ilma valuta ja
hematuuriata (> 50%)
• enamus leide eakatel keda uuritakse
muudel põhjustel
Väikeste neerumasside ravi?
Radikaalne
nefrektoomia
Partsiaalne
nefrektoomia
Laparoskoopiline
radikaalne nefrektoomia
Laparoskoopiline
partsiaalne nefrektoomia
Ablatsioon
ablatio, sublatsioon, amotsioon, irrutamine, eemaldamine
•skleroteraapia
•krüoteraapia
•brahhüteraapia
•koaguloteraapia
•raadiolained
•RFA- raadiofrekvents ablatsioon
•mikrolained
•laser
RFA kliinilised rakendused
• Maksa primaarsed kasvajad ja metastaasid
• Teised kasvajad
–
–
–
–
–
–
–
–
neer
kops
rinnanääre
neerupealis
luu valulike metastaaside palliatiivne ravi
eesnääre
emaka fibroidid
~ 40,000 patsienti ravitud
kilpnääre
• > 100 artiklit
– retsidiive minimaalselt
• kordusablatsioonid edukad
Neerukasvajate RFA
Näidustused
•neerurakuline kartsinoom perifeerse lokalisatsiooniga
•eksofüütne < 5 cm ilma metastaasideta
Piirangud
•kontakt soolestikuga
•liialt lähedal ureetrile,
•lähedus suurtele veresoontele (cooling effect)
RITA
Radiofrequency Interstitial Tissue Ablation
Temperatuuri,
võimsuse kontroll
ja tagasiside
ka impedantsi järgi
Patsiendi soovituslik ettevalmistus
ambulatoorne protseduur lokaalanesteesiaga
• Labor
– INR 0,8-1,2
• Protrombiini indeks < 3 s
• Trombotsüüdid > 80  109/L
•
•
•
•
i/v hüdratsioon (eelneval õhtul)
6 tundi enne ei söö
sedatsioon, analgeetikumid
profülaktiliselt antibiootikumid?
Protseduuri järgselt mõne tunniline jälgimine
Maarjamõisas teostatud kasvajate ablatsioonid
RFA
22.08.2006
26.09.2006
18.05.2007
24.07.2007
10.08.2007
27.08.2007
19.10.2007
14.11.2007
20.11.2007
28.11.2007
17.01.2008
11.02.2008
Diagnoos
maksasiirded mao kartsinoomist
maksasiirded rinnavähist
neerurakuline vähk
neeru angiomüolipoom
neerurakuline vähk
neerurakuline vähk
HCC
HCC tsirroosi foonil
neerurakk-kartsinoom
kolangiokartsinoom
neerurakk-kartsinoom
maksasiirded lahtisel meetodil
Kood 7663
vanus
85
64
80
70
67
75
67
65
92
68
75
45
sugu
N
N
M
N
M
M
M
N
N
M
M
N
Maarjamõisas 2007.a.
Arütmiate raadiosageduslik ablatsioon
189
Kasvajate raadiosageduslik ablatsioon
8
UH, KT 14.01.08
FNB, RFA 17.01.08
Preparaadis heledarakulise kasvaja fragment, mis
võib sobida nii adenoomile kui ka heledarakulisele
neerurakk-kartsinoomile. Otsustavaks on kasvaja
suurus. Kasvajarakud on monomorfsed,
ümarovaalsete tuumadega, seega malignisatsiooni
astmega 1. Kasvajad suurusega vähem kui 1 cm
klassifitseeritakse kui adenoomid ja läbimõõduga
1-3 cm klassifitseeritakse kui kasvajad ebaselge
metastaatilise potentsiaaliga ja kasvajad rohkem
kui 3 cm klassifitseeritakse kui heledarakulised
neerurakk-kartsinoomid. Kasvaja suuruse kohta
informatsiooni annab Teile radioloogiline uuring.
KT 14.05.07
RFA 18.05.07
KT 18.10.07
Uuringuks saadud 1 silinderjas koetükk
neeru tuumorist, mis on pikkusega 2 cm,
siin kogu ulatuses nähtav tuumori kude,
kus paiguti näha heledad rakud, paiguti
eosinofiilse tsütoplasmaga rakud.
Tuumad on ümarovaalsed, suhteliselt
korrapärased. Rakud paiguti tuuma
ümbritseva heleda vakuooliga ning kohati
moodustuvad rakkude vahel pilud või
valendikud. Kasvajakoel minimaalne
sidekoeline strooma.
Diferentsiaaldiagnostiliselt tegemist kas
onkotsütoomi või kromofoobse
neerurakulise vähiga, mistõttu tehtud
lisavärving Hale`i järgi, kus näha osaliselt
rakkude positiivne värvumine.
Histoloogiliselt tegemist neerurakulise
vähi kromofoobse variandiga.
24.08.07
20.11.07
27.08.07