2003. aasta tegevuse ülevaade

ALUSUURINGUD PRAKTILINE ARETUS RAKENDUS UURINGUD

Lähtematerjali uurimine Uute meetodite loomine Uued sordid Agrotehnika, Sortide omadused ja kasutamine

SEEMNE KASVATUS

Levitamine

GEENIPANK

Säilitamine

Väljund praktikasse

Sordid Seeme Põllumajanduslik oskusteave

Sordid

J

õgeva Sordiaretuse Instituudis on aretatud 55 liigist 275 sorti : 80 tera- ja kaunvilja-, 66 kõrreliste- ja liblikõieliste heintaimede, 59 kartuli- ning 38 köögiviljasorti 62 sorti Eesti sordilehel (28 UPOV) 8 registreeritud köögiviljasorti 29 välissordi esindaja Eestis 7 sorti registreeritud välismaal 5 sorti riiklikus katsetuses 2 sorti registreerimiskatsetes välismaal

Seemnekasvatus

Põldtunnustamine, seemnete sertifitseerimine ja autoritasud 1999-2003

6000 5500 5000 4500 4000 3500 3000 2500 2000 1999 2000 Pind 2001 Seeme 2002 Autoritasu 2003 900 800 700 600 500 400 300

Põllumajanduslik oskusteave

Levitamise viisid

Trükised, seminarid, konverentsid Põllupäevad, näitused, messid

Isikkoosseis

6 5 4 3 2 1 0 21-25 26-30 31-35 36-40 41-45 46-50 51-55 56-60 61-65 66-70 71-75

Vanus

     Kokku 97 töötajat, neist 23 teadurit (keskmine vanus 45,8 aastat) 1 Teaduste Akadeemia liige 9 doktorit 7 magistrit   7 doktoranti 3 magistranti

   

Koostööpartnerid

Eestis - Eesti Põllumajandusülikool - Eksperimentaalbioloogia Instituut - Teaduskeskus EVIKA - Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus  Välismaal – – – – – – Boreal Plant Breeding (Soome) Svalöf Weibull AB (Rootsi) Danish Institute of Agricultural Sciences Agrifood Finland (Soome) Plant Research International (Holland) Leedu Põllumajandusinstituut Ülevenemaaline Taimekasvatuse Instituut (VIR)

Alusuuringud

Sihtfinantseerimine

 Säästva põllumajanduse tarbeks aretatavate põllukultuuride saagikuse, saagi kvaliteedi ja haiguskindluse vahelised seosed ja pärandumine

ETF grandid

   Sale haguheina, hariliku kasteheina ja tihedapuhmikulise punase aruheina seemnekasvatuse agrotehnika väljatöötamine Avirulentsusgeenide, paarumistüüpide ja fungitsiidiresistentsuse esinemine kartuli-lehemädaniku tekitaja eesti populatsioonis (EVIKA) Suvinisu haiguskindluse geneetiline kontroll ontogeneesi erinevates faasides (EBI)

EL 5. Raamprogrammi projekt

 (EUFABA) Põldoa aretus säästvale põllumajandusele

Doktoritööd

Rene Aavola

, Karjamaa raiheina produktiivsuse suurendamise agrotehnilised, füsioloogilised ja metodoloogilised aspektid.

Sirje Tamm

, Euroopa Liidu tetraploidsed punased ristikud ja nende omadused

Anne Ingver

, Suvinisu geneetilise mitmekesisuse laiendamine saagipotentsiaali ja –kvaliteedi ning haiguskindluse tõstmiseks.

Reine Koppel

, Eestis kasvatatavate talinisu sortide kvaliteet ja selle kujunemise tingimused

Eve Runno

, Phytophthora infestans Eesti populatsiooni iseloomustamine ja kartuli-lehemädaniku tõrjestrateegiate optimeerimine.

Pille Sooväli

, Sordiresistentsuse rakendamise võimalused odra ja kaera integreeritud taimekaitses.

Ingrid Bender

, Tomati arengubioloogia ja saagikus maheviljeluse tingimustes.

Ilmar Tamm

, Kaera omaduste geneetiline ja ilmastikutingimustest sõltuv variatsioon. (kaitstud 12.09.03)

Ülle Tamm

, Geneetilised ressursid õlleodra aretamisel. (kaitstud 12.09.03)

Magistritööd

Lea Narits

, Talirüpsi agrotehnika optimeerimise võimalused.

Merlin Haljak

, Suvi- ja talinisu sordiomaste morfoloogiliste tunnuste varieerumine.

Tiia Kangor

, Eesti Sordilehe kaerasortide omadused

Majanduslikult oluliste tunnuste pärandumine, tunnuste vahelised seosed ning sõltuvus keskkonna ning kasvutingimustest:

Töö põhjal, mis käsitles mitmeaastases kollektsioonikatses 101 kaerasordi majanduslike omaduste ilmastikutingimustest ja sortide geneetilistest erinevustest tingitud variatsiooni kaitses

Ilmar Tamm EPMÜ-s põllumajandusteaduse doktori

kraadi. EL 5. raamprogrammi projekti

EUFABA

raames hinnati põldoasortide agrotehnilisi omadusi, vastupanuvõimet biootilise ja abiootilise stressi faktoritele ning saaki ja selle kvaliteeti. Laekuvaid andmeid kasutakse põldoa geenikaardi koostamiseks. 2004 a. liitutakse uue, 7 riiki hõlmava projektiga, mille raames hinnatakse isoensüüm markeritega põldoa sortide risttolmlemise määra.

Aretusmaterjali geneetilise mitmekesisuse suurendamine ja eesti tingimustele adapteerunud genotüüpide ning vormide valik:

Euroopa õlleodra geneetiliste ressursside seast selgitati välja edasiseks aretustööks sobivamad genotüübid. Uurimiste põhjal kaitses

Ülle Tamm EPMÜ-s põllumajandusteaduse doktori

kraadi.

Saagi kvaliteet ja selle parandamine:

Lutserni lähtepopulatsiooni ädalasaagi võime ja saagi kvaliteedi parandamine. Punase ristiku külviaja ja taimiku kasutusviisi mõju seemnesaagile ja selle kvaliteedile.

Proteiini fraktsioonide mõju suvi- ja talinisu küpsetuskvaliteedile ning seosed erinevate kvaliteedinäitajate vahel. Maheviljeluseks sobivate tomati sortide ja kasvu- ning sorditüüpide väljaselgitamine.

Taimede haiguskindlus :

Varajast ja hilist jahukastekindlust tagavate geenide identifitseerimine ja lokaliseerimine nisu sugulasliikide hübriidliinides.

T.timopheevii

ja

T.militinae

baasil loodud Kartuli-lehemädaniku tekitaja eesti populatsioonides esinevad avirulentsusgeenid ja geenisageduste muutumise seaduspärasused.

Kaera kroon- ja kõrrerooste eesti populatsioonides aastatel 1996-2002 toimunud avirulentsusgeenide muutused. Sordiresistentsuse kasutamine teraviljade taimekaitses. Talve- ja lumiseene ning kroonroostekindluse parandamine itaalia raiheina lähtepopulatsioonis.

Esinemine konverentsidel ja seminaridel EUCARPIA heintaimede sektsiooni seminar Brnos EUCARPIA teraviljade sektsiooni seminar Salsomaggiores NJF 22 Kongress Turus ICPP 8. Kongress Christchurch Baltimere regiooni taimekaitsekonverents, Poznan Euroopa rohumaade ühingu sümpoosium, Pleven Valgevene Kartulimajanduse Instituudi teaduskonverents Priekuli Sordiaretusjaama juubelikonverents APS aastakonverents

Alusuuringutega seotud teaduspublikatsioonid

CC artiklid Avaldatud Esitatud 3 3 Teadusartiklid 10 3 Teesid 9 3

Evaluation of Research in Agricultural Sciences in Estonia (May 18-25, 2003)

Üldine võimekus Teaduslik aktiivsus Originaalsus Strateegia olemasolu ja uuringute perspektiiv Multidistsiplinaarsus Kompetentsus ja arenemisvõime Kodu- ja rahvusvaheline koostöö Edukus rahastamise taotlemisel

good good to satisfactory

1.0

1.5

1.5

1.5

2.0

1.5

Rakendusuuringud (Põllumajandusministeerium)

-

Sordiaretus ja säilitusaretus; agrotehnika ja seemnekasvatuse uuringud tera- ja kaunviljad, õlikultuurid heintaimed kartul köögiviljad - Kiu- ja õlilina rakendusuuringud ja agrotehnilised katsed - Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine - Agrometeoroloogilised prognoosid ja kokkuvõtted - Rohumaaviljeluse käsiraamatu koostamine - Katseasjanduse nõukogu töö korraldamine

Publikatsioonid

34 artiklit põllumajanduslikes väljaannetes ja ajalehtedes ÕPPEPÄEVAD Rukkipäev. Tartu, 11. aprill (koos Eesti Rukki Seltsiga) Jõgeva SAI, Kemira GrowHow ja AS A.Tammel ühine põllupäev Jõgeval, 17. - 18. 07.

Põllupäev EPMÜ agronoomia eriala üliõpilastele, 22. 07.

Katseasjanduse nõukogu põldkatsete ülevaatus, 25. 07.

Kartuli ja rapsi põllupäev, 12. 08.

Õppepäev mahetalunikele 17. 11.

Hollandi – Eesti taimekaitseprojekti PPA02/ES/9/2 õppepäevad 12. 07 ja 12.11.

Hollandi-Eesti taimse paljundusmaterjali projekti PPA03/ES/9/1 õppepäev 16.12.

Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud 2 773 500

       Oder 5900 sorti ja aretist - uus sort 2004 Kaer 2400 sorti ja aretist - uus sort 2005 Suvinisu 2800 sorti ja aretist - uus sort 2005 Talinisu saagid 200-7000 kg/ha. ‘Ada’ ühissort Leedu PMI Talirukis ’Elvi’ suurim rukkisort Soomes 2004, uus sort 2007 Talirüps Prisma (Eesti), Largo (Rootsi) uued sordid 2004 ja 2005.

Põldkaunviljad - aretusprogramm konserveeriti, EUFABA

Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud

        Suvi- ja talinisu küpsetusomadused (Stahlhut, Tartu Veski) Eestis kasvatamiseks sobivad Euroopa õlleodrasordid Seemnefraktsiooni väljatuleku suurendamine teraviljadel Erinevatesse klimaatilis-mullastikulistesse piirkondadesse sobivate kultuuride ja sortide väljaselgitamine Taimekaitse mõju teraviljasaagi kvaliteedile Mikroväetiste kasutamine teraviljadel Talirüpsi- ja rapsi agrotehnika Infolehed: Jõgeva SAI sordid ja nende omadused

-

Heintaimede sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud 1 175 000

        Uued: tetraploidne itaalia raihein ‘Ita’ tetraploidne karjamaa raihein ‘Raite’ punane aruhein ‘Herbert’ 2003.a. 26 sordi säilitusaretus Aretus - Lutsern, punane ristik, põldtimut, karjamaa-raihein, itaalia raihein, aasnurmikas Hariliku kasteheina, sale-haguheina, tihedapuhmikulise punase aruheina seemnekasvatuse uuringud Karjamaa raiheina saak ja kvaliteet sõltuvalt väetamisest Turvasmuldadele sobivad liigid ja sordid

Kartuli sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud 975 000

 Maret uus sort Sordilehes  Uus sort 2004/2005  Maheviljeluseks sobivad sordid  Kartuli-lehemädaniku tõrje

Köögiviljade sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud 154 500

   Uued sordid Sordilehes aedhernes ‘Erme’ tomatid ‘Mai’, ‘Valve’,     uus tomat 2005, aedhernes 2006 20 sordi säilitusaretus Tomati maheviljelus Aedherne ja -oa keemiline umbrohutõrje

Kiu- ja õlilina rakendusuuringud ning agrotehnika alased katsed 240 000

Kiu- ja õlilina väetamine. Optimaalne N20 ja N30. Aasta linale äärmiselt ebasoodne.

Õlilina koristutehnoloogia optimeerimine. Kiu- ja õlisaagi vahekord saagis.

Koostöös TTÜ-ga tootearendus lühikese linakiu kasutamiseks

Agrometeoroloogiliste prognooside ja kokkuvõtete koostamine 66 000 Osalemine looduskahjude hindamise komisjonis

Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine 261 000

Koostöös EMVI, Jäneda ÕNK, EPMÜ, EMHI Eesti-Taani koostööprojekti (2000-2002) raames loodud I-Taimekaitse edasiarendamine Teraviljahaiguste ja kartuli lehemädaniku tõrje koordineerimine Katsed teraviljahaiguste, kartuli-lehemädaniku ja teraviljade umbrohutõrje alal

Erinevad pritsimisreziimid odral Anni 2002

6000 5800 SAAK NETOSAAK 5600 5400 5200 5000 TANGO SUPER 1,5 TANGO SUPER 0,75 + 0,75 PC-P 0,44

Erinevad herbitsiididoosid odra umbrohutõrjel 2003

Capsella bursa-bastoris Chenopodium album Erodium cicutarium Galeopsis tetrahit Gnaphalium uliginosum Lamium purpureum Matricaria perforata Polygonum persicaria Stellaria media Thlaspi arvense Viola arvensis 1 Banvel 4S 1/2 1/4 1 Granstar 1/2 1/4 1 Lintur 1/2 1/4 1 MCPA 1/2 1/4 1 Mustang 1/2 1/4 1 Sekator 1/2 1/4 Efektiivsus, % >90 70-90 40-70 <40



Katseasjanduse nõukogu töö korraldamine 87 000

Õppepäevad katsetehnikast ja katsemetoodikast Põldkatsete ülevaatus Andmebaasid Eestis korraldatavatest põldkatsetest, teaduritest ja katsetehnikast Seminarid põllumajandusliku erialakirjanduse ja põllumajanduslike teadusasutuste teadlaskaadri hetkeseisust

Sordiaretuse alaste uute teadmiste avaldamine 260 000 Rohumaaviljeluse käsiraamat (koostaja A. Bender)

2001-2002 a. valmis 254 lk; 2003 a. valmis 301 lk käsikirja Kõlli R. Eesti muldade sobivus rohumaaviljeluseks Karjane I. Heinaseemne koristamine Sõmermaa AL. Heintaimede haigused ja kahjurid ning nende tõrje Kärt. O. Rohusöödad mäletsejaliste söödaratsioonis Selge, A., Parol, A., Tamm, U. Kultuurkarjamaad Aavola R.

Kõrrelised heintaimed Bender, A. Lutsernid Bender, A. Valge ristik Bender, A. Kura ristik

Riiklik programm “Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2002-2006“ 430 000  

Riikliku programmi koordineerimine 700 sordi ja aretiste seemnete pikaajaline säilitamine Osalemine IPGRI ECP/GR ja NGB projektides Workshop on EU-funded EURISCO project. Alnarp, Rootsi Worskshop“ECP/GR Cereals Network meeting”. Jerevan, Armeenia Workshop of Cereals Working Group of the Baltic countries. Priekuli, Läti EU Commission on Plant Genetic Resources for Food and Agriculture. Brüssel Annual meeting of the Nordic-Baltic PGR Project partners. Riia, Läti.

European Workshop on National PGR Programmes. The Nordic Gene Bank, Rootsi Meeting of ECP/GR Working Group on Forages, Linz, Austria EPGRIS Final Conference. Praha, Tsehhi



Finantseerimine 1999-2003 1999.a.

Põllumajandusministeeriumi vahendusel

Infrasruktuur 1 059 000

2000.a.

1 041 000

2001.a.

1 300 000 Kapremont Soetused 266 000 116 000 200 000 90 000 210 000 400 000

2002.a.

1 283 000 400 000

2003 a.

1 283 000 600 000 600 000

KOKKU 1 441 000 1 331 000 1 910 000 1 683 000 2 483 000 Sordiaretuse ja seemnekasvatus

Teised rakenduslikud teadusuuringud Geneetilised ressursid Uute teadmiste avaldamine

PM Teadusuuringud 3 215 000

137 000

3 352 000 3 135 000

348 996

3 483 996 2 890 000

301 000 20 000

3 211 000 2 962 000

381 000 135 000 135 864

3 613 864 5 078 000

654 000 430 000 260 000

6 422 000 Kokku PM Sihtfinantseerimine 4 793 000 1 860 000 4 814 996 1 720 000 5 121 000 1 725 000 5 296 864 1 725 000 8 905 000 1 227 000 ETF grandid KOKKU riigi raha

Lepingulised projektid Välistoetused EUFABA

KOKKU SAI Omatoodang

Seemnemüük autoritasud külalistemaja laekumine

SAI KOKKU SEEMNEKESKUS MOOSTE SANGASTE INSTITUUT KOKKU 203 000 7 072 070

34 580

112 000 7 031 444

91 000

175 400 179 070 180 000 7 021 400 6 947 934 10 312 000

108 000 196 523

304 523

180 782 180 751

361 533

367 000 178 188

545 188 34 580

1 436 291

897 292 360 333 178 666

8 542 941 91 000

1 791 225

1 075 199 461 587 254 439

8 913 669

1 894 901

1 177 111 437 466 280 324

9 220 824

2 489 474

1 500 399 693 852 295 223

2 313 244

1 226 857

807 981

278 406

9 798 941 13 170 432 6 074 274 7 372 576 7 718 955 1 609 025 1 732 106 188 941 241 749 1 212 315 258 214

823 681

188 042 704 000 226 630 16 765 627 18 183 240 21 820 017

SAI Finantseerimine 1998-2003

PM Rak Uuringud ETF grandid Infrastrukt Muud projektid Soet+kaprem Seemnemüük

14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0

122 1148 35 1500 600 1032 2660

1998

360 897 35 1860 526 1059 2929

1999

462 1075 97 1720 299 1041 3737

2000

437 1177 300 1725 610 1300 3426

2001

693 1500 380 1725 400 1283 3408

2002

HM Sihtfinants Autoritasud 808 1227 545 1207 1200 1283 5987

2003

SAI riiklik finantseerimine 1998-2003

10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 ETF grandid HM Sihtfinants Infrastrukt PM Rak Uuringud

190 1500 203 1860 1059 1032 2660 2929

1998 1999

112 1720 1041 3737

2000

180 1225 1283 175 1725 1300 3426

2001

180 1725 1283 3408

2002

5987

2003

SAI mitteriiklikud finantsid 1998-2003

3000 2500 2000 1500 1000 500 0 1148 Muud projektid Autoritasud Seemnemüük 35 360 897 1998 1999 97 462 1075 2000 300 437 1177 2001 380 693 1500 2002 545 808 1227 2003