Transcript Kuu
Slide 1
Kuu
Viktoria Kudrjavtseva
Sissejuhatus astrofüüsikasse
Slide 2
Kuu mõõtmed
Kuu on Maale lähim taevakeha
Kuu ja Maa keskmine vaheline
kaugus on 384 400 km
Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa
kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi
Kuu läbimõõt 3476 km
Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s
Kuu mass on umbes 7,36 ×
1022 kg
Kuu tihedus on 3,3 g/cm3
Slide 3
"Mered" ja "mandrid"
Tormide ookean
Palja silmaga on Kuul näha
tumedaid laike. Astronoomid
kutsuvad neid meredeks, kõige
suuremat - ookeaniks. Vett ega
mingit muud vedelikku Kuu
meredes muidugi ei ole
Heledaid alasid nimetatakse
mandriteks
Kuu 22 merest on suurim
Tormide ookean pindalaga 2,1
miljonit ruutkilomeetrit, seega
veidi väiksem Gröönimaast
Slide 4
Kraatrid
Juba väikese teleskoobiga vaadates
avaneb Kuul tema kuulsaid kraatreid,
mille poolest Kuu nii tuntud on. Kuu
kaardist kannavad kraatrid tuntud
isikute nimesid: Hartwig, Krusenstern,
Mädler, Parrot, Struve, Struve,
Golitsõn, Lenz, Orlov ja teised
Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad
mõnest meetrist mitmesaja
kilomeetrini ja neid on tohutult palju
Pikka aega käis vaidlus kahe erineva
kraatrite tekketeooria pooldajate vahel.
Ühed väitsid, et need on vulkaanilist
päritolu, teised pidasid tekkepõhjuseks
meteoriitide põrkeid
Slide 5
Kuu pind
Kuu pind osutus regoliidiks. Regoliit on hea
paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva
Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis
temperatuure ühtlustaks. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril
temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb
aga -180°C
Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal
kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel
sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu
sisemusest tuleva soojuse tõttu
Slide 6
Kuu siseehitus
Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal ei ole
laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige
sagedasemad on Maa loodejõudude poolt
perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad
Kuu ja Maa siseehitusel on väikseid sarnasusi ja
suuri erinevusi. Kuu koor on paksem kui Maa koor.
Koore all on mantel, mis moodustab Kuust suurima
osa. Seismiliste piki- ja ristlainete erinevus näitab, et
Kuul on poolvedel tuum. Tuuma raadius on 100 400 km. Ta arvatakse koosnevat rauast
Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist
magnetvälja
Slide 7
“Luna 1”
02.01.1959 – esimene
reis Kuu juurde. Vene
kosmoslaev “Luna 1”
oli 5000 km kaugusel
Kuult ja leidis, et Kuul
ei ole magnetvälja.
Slide 8
“Luna 2”
12.09.1959 - Vene
kosmoslaev “Luna 2”
saabus
Kuule
ja
14.09.1959
kukkus
Vihmade meresse.
Slide 9
“Luna 3”
7.10.1959 – Vene
kosmoslaev “Luna 3”
tegi esimesed Kuu
fotod.
Slide 10
“Apollo 11”
Kosmoslaev, mis viis
esimese inimese Kuu
pinnale
1969. aasta 16. juuli
hommikul oli start
Slide 11
“Apollo 11”
Armstrong, Collins, Aldrin
Apollo 11
meeskonda kuulusid
komandör Neil
Armstrong,
juhtimismooduli
piloot Michael
Collins ja
kuumooduli piloot
Edwin Aldrin.
Slide 12
“Apollo 11”
Apollo 11 tegi poolteist
tiiru ümber Maa ning
võttis seejärel suuna
Kuule.
Kuule jõudmiseks
kuluskosmoselaev peaaegu
neli päeva. 19. juuli õhtul
jõudis Apollo Kuu
lähedale ning hakkas
pidurdama.
Slide 13
Armstrongi samm Kuu pinnale
Slide 14
Kuumoodul “Eagle”
Kuuauto
Slide 15
Kasutatud kirjeldus
http://galspace.spb.ru/index29.html
http://images.yandex.ru
http://et.wikipedia.org/wiki/Apollo_11
http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu
Kuu
Viktoria Kudrjavtseva
Sissejuhatus astrofüüsikasse
Slide 2
Kuu mõõtmed
Kuu on Maale lähim taevakeha
Kuu ja Maa keskmine vaheline
kaugus on 384 400 km
Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa
kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi
Kuu läbimõõt 3476 km
Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s
Kuu mass on umbes 7,36 ×
1022 kg
Kuu tihedus on 3,3 g/cm3
Slide 3
"Mered" ja "mandrid"
Tormide ookean
Palja silmaga on Kuul näha
tumedaid laike. Astronoomid
kutsuvad neid meredeks, kõige
suuremat - ookeaniks. Vett ega
mingit muud vedelikku Kuu
meredes muidugi ei ole
Heledaid alasid nimetatakse
mandriteks
Kuu 22 merest on suurim
Tormide ookean pindalaga 2,1
miljonit ruutkilomeetrit, seega
veidi väiksem Gröönimaast
Slide 4
Kraatrid
Juba väikese teleskoobiga vaadates
avaneb Kuul tema kuulsaid kraatreid,
mille poolest Kuu nii tuntud on. Kuu
kaardist kannavad kraatrid tuntud
isikute nimesid: Hartwig, Krusenstern,
Mädler, Parrot, Struve, Struve,
Golitsõn, Lenz, Orlov ja teised
Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad
mõnest meetrist mitmesaja
kilomeetrini ja neid on tohutult palju
Pikka aega käis vaidlus kahe erineva
kraatrite tekketeooria pooldajate vahel.
Ühed väitsid, et need on vulkaanilist
päritolu, teised pidasid tekkepõhjuseks
meteoriitide põrkeid
Slide 5
Kuu pind
Kuu pind osutus regoliidiks. Regoliit on hea
paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva
Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis
temperatuure ühtlustaks. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril
temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb
aga -180°C
Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal
kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel
sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu
sisemusest tuleva soojuse tõttu
Slide 6
Kuu siseehitus
Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal ei ole
laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige
sagedasemad on Maa loodejõudude poolt
perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad
Kuu ja Maa siseehitusel on väikseid sarnasusi ja
suuri erinevusi. Kuu koor on paksem kui Maa koor.
Koore all on mantel, mis moodustab Kuust suurima
osa. Seismiliste piki- ja ristlainete erinevus näitab, et
Kuul on poolvedel tuum. Tuuma raadius on 100 400 km. Ta arvatakse koosnevat rauast
Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist
magnetvälja
Slide 7
“Luna 1”
02.01.1959 – esimene
reis Kuu juurde. Vene
kosmoslaev “Luna 1”
oli 5000 km kaugusel
Kuult ja leidis, et Kuul
ei ole magnetvälja.
Slide 8
“Luna 2”
12.09.1959 - Vene
kosmoslaev “Luna 2”
saabus
Kuule
ja
14.09.1959
kukkus
Vihmade meresse.
Slide 9
“Luna 3”
7.10.1959 – Vene
kosmoslaev “Luna 3”
tegi esimesed Kuu
fotod.
Slide 10
“Apollo 11”
Kosmoslaev, mis viis
esimese inimese Kuu
pinnale
1969. aasta 16. juuli
hommikul oli start
Slide 11
“Apollo 11”
Armstrong, Collins, Aldrin
Apollo 11
meeskonda kuulusid
komandör Neil
Armstrong,
juhtimismooduli
piloot Michael
Collins ja
kuumooduli piloot
Edwin Aldrin.
Slide 12
“Apollo 11”
Apollo 11 tegi poolteist
tiiru ümber Maa ning
võttis seejärel suuna
Kuule.
Kuule jõudmiseks
kuluskosmoselaev peaaegu
neli päeva. 19. juuli õhtul
jõudis Apollo Kuu
lähedale ning hakkas
pidurdama.
Slide 13
Armstrongi samm Kuu pinnale
Slide 14
Kuumoodul “Eagle”
Kuuauto
Slide 15
Kasutatud kirjeldus
http://galspace.spb.ru/index29.html
http://images.yandex.ru
http://et.wikipedia.org/wiki/Apollo_11
http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu