Transcript Elektrituru avamine ja selle tähendus kohalike omavalitsuste jaoks Moonika Kukke Advokaadibüroo GLIMSTEDT 15.2.2012 Sisukord          Sissejuhatus – mille poolest erineb elektriturg teistest turgudest Elektrituru reformist Elektrituru suhteid reguleerivatest õigusaktidest Elektrituru.

Elektrituru avamine ja selle tähendus
kohalike omavalitsuste jaoks
Moonika Kukke
Advokaadibüroo GLIMSTEDT
15.2.2012
Sisukord









Sissejuhatus – mille poolest erineb elektriturg teistest turgudest
Elektrituru reformist
Elektrituru suhteid reguleerivatest õigusaktidest
Elektrituru üle järelvalvet teostavatest ametiasutustest
Elektrituru osalistest
Elektrituru põhiprotsessidest
Elektrituru olulisematest lepingutest
Avatud elektrituru suurimast muutusest tarbija jaoks – elektri müüja
valimisest ja vahetamisest
Universaalteenusest
Mille poolest erineb elektriturg
teistest turgudest?
 Elekter on asendamatu kaup (avalik teenus)
 Elektrivarustus on inimõigus
 Elektri tarbijani toimetamiseks on vaja taristut
 Elektri tootmine ja edastamine on pikaajalised,
kapitalimahukad ettevõtmised
 Elektri kui kauba ladustamise eripärad
 Sektoris tegutseb palju loomulikke monopole ja
turguvalitsevaid ettevõtjaid
 Sektor jaguneb reguleeritud ja konkurentsile avatud äriks
Elektrituru reformimisest
Euroopa elektri siseturu
loomise idee

Kaupade, kapitali, teenuste, tööjõu liikumise vabadus elektrisektoris,
mis tähendab:
 Elektriturgude avamist ja vastastikku integreerimist (siseriiklike
elektriturgude reformid, regionaalsed elektriturud) – elektri siseturu
tähtaeg 2014-2015, kui ükski liikmesriik ei tohiks enam isoleeritud olla
 Piiriülest energiakaubandust (riikidevaheliste võrguühenduste loomine,
tootmisvõimsuste piisavus, hästitoimivad hulgiturud)
 Kolmandate isikute võrdset juurdepääsu võrgule (regulatsioon ja
energiaturu regulaator, järelevalve teostamine)
 Konkurentsi tekkimist elektri hulgi- ja jaeturul (tarbijate õigus ja võimalus
valida elektrimüüjat, reguleeritud elektrihindade kaotamine)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu kolmas elektri siseturu direktiiv
2009/72/EÜ (vastu võetud 13.7.2009, jõustus 3.9.2009,
ülevõtmistähtaeg oli 3.3.2011)
Elektrituru reformi mudel
Turu struktuuri
muutmine
• Vertikaalse
integratsiooni
kaotamine
• Uute tootjate ja
müüjate
turuletoomine
• Turujõu
vähendamine
Turu avamine
• Börsi loomine
• Piiriüleste
võrguühenduste
loomine
• Tarbijatele elektri
müüja
valikuvabaduse
andmine
Sõltumatu
regulaator ja
tõhus regulatsioon
• Sõltumatu
regulaator
• Energiasektori
õigusaktid
• Kolmanda isiku
juurdepääs
võrgule
Euroopa Liidu energiapoliitika arengusuunad
 Euroopa Liidu energiapoliitika põhiküsimused
 Varustuskindel, keskkonnasäästlik ja konkurentsivõimelise








hinnaga elektrivarustus
EL energia siseturg 2014 aastaks (taristud, võrgukoodeksid,
sõltumatud süsteemihaldurid, tugev ja sõltumatu regulaator)
20-20-20 eesmärkide täitmine aastaks 2020
Energiatõhusus
ETS kaubandus
Arukad võrgud
Energiateenuste väljaarendamine
Energiamaksustamise reform
Avalike teenuste reform
Eesti energiapoliitilise arengu
kolm etappi

Esimese etapp: 1.1.1998-1.7.2003

energiaseaduse (elekter, gaas, soojus) jõustumine 1.1.1998
 moodustati Energiaturu Inspektsioon
 anti suurtarbijatele, kelle elektrienergia tarbimine oli ühes kalendriaastas 40 GWh
tundi, õigus valida endale elektri müüja

Teine etapp: 1.7.2003-1.1.2009


elektrituruseaduse jõustumine 1.7.2003 kuni elektrituru avamiseni 35% ulatuses
1.1.2009., millega reguleeriti detailsemalt elektrituru tegevusalad, turuosaliste
liigid ja ülesanded; sätestati elektrituru avamise etapid; korraldati ümber senine
jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkondade jaotus
1. jaanuaril 2008 liideti endine Konkurentsiamet, Energiaturu Inspektsioon,
Sideameti
turujärelevalve
teenistus
ning
Majandusja
Kommunikatsiooniministeeriumi
funktsioonid
raudtee
regulaatorina
Konkurentsiametiks
Eesti energiapoliitilise arengu
kolm etappi

Kolmas etapp: 1.1.2009 1.1.2009 formaalne elektrituru avanemine 35% ulatuses
 2010 jaanuaris põhivõrguettevõtja omandiline eraldamine Eesti Energia




AS-st
1.4.2010 elektrituruseaduse muudatuste jõustumine, millega loodi
elektribörsi korralduseks ja elektribörsil kauplemiseks vajalikud
minimaalsed tingimused ja võeti alates 1. aprillist 2010 vabatarbijatelt
võimalus osta suletud turult elektrit
aprillis 2010 elektribörsi Nord Pool Spot laienemine Eestisse
mai 2011 elektrituruseaduse muutmise eelnõu koostamine, veebruar
2012 eelnõu arutamine parlamendis
2014 EstLink 2 valmimine, millega saab Põhjamaadega 1000 MW
võrguühendust
Eesti energiapoliitika arengusuunad
 Eesti energiapoliitika põhiküsimused
 Elektrituru täielik avamine 1.1.2013
 Elektrituruseaduse ja maagaasi seaduse muutmine
 Taastuvenergia toetussüsteemi reform
 BEMIP (Baltic Energy Market Interconnection Plan) (EstLink 2,





Balticconnector, Kesk-Euroopa sünkroonalaga liitumine,
elektribörsi laienemine Lätti ja Leetu, LNG terminal Baltikumi)
Gaasi põhivõrgu omandiline eraldamine
Tuumajaama rajamise küsimuse lahendamine
Põlevkiviõlitööstuse edendamine
Targa võrgu kasutuselevõtu edendamine
Süsinikupoliitika ja rohesertifikaatide turul edukas osalemine
Mis on Eesti elektrituru avamise lähtekoht
 Eestis I turu avamise etapp 1.4.2010 (kuni 35%, ca 200
äritarbijat). Milline oli kogemus?
 Eestis II turu avamise etapp 1.1.2013 (100%, ca 700 000
kodu- ja äritarbijat). Kui kaugel on ettevalmistus?
 Eestis tegutseb tegevusloa alusel:
 1 elektribörsi korraldaja
 1 süsteemihaldur / põhivõrguettevõtja
 51 elektri tootjat
 37elektri jaotusvõrguettevõtjat/müüjat
 5 elektri müüjat/bilansihaldurit
Mis on Eestis olulisemad muutused
seoses elektrituru avanemisega?
• Elektrituru avanemine: tarbija õigus valida elektri müüja
•
•
•
•
/müüjad
Äritarbijatel universaalteenuse õiguse ärakadumine
Kodutarbijale üldteenuse õiguse tekkimine
Elektrihinna kujunemine turutingimustes
Kohustuslik üleminek kauglugemisele, mis võimaldab
reaalajas tarbimisandmetele juurdepääsu:
• üle 1000 V elektri tarbijatel tähtaeg 1.1.2013
• kõigil ülejäänutel 1.1.2017
Millised on avatud elektriturul energiakulud?
 Elektriarve koostisosad ja nende osakaalud elektriarvel:
 Võrguteenus (35,9% arvest) - jääb Konkurentsiameti
poolt reguleerituks
 Elektrienergia (32,5% arvest) - turutingimustes
kujunev
 Taastuvenergia tasu (10,3 % arvest) - seadusega
reguleeritud
 Elektrienergia aktsiis (4,7% arvest) - seadusega
reguleeritud
 Käibemaks – (16,7% arvest) - seadusega reguleeritud

(allikas: https://www.energia.ee/et/home/electricity/pricecomponents)
Elektrituru suhteid
reguleerivatest õigusaktidest
Elektrituruseadus

Elektrituruseadus, jõustus 1.7.2003 (muudetud 16-l korral)
 Seadus reguleerib






elektrituru tegevusalasid - elektrienergia tootmist, edastamist, müüki ning
elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist
elektrituru toimimise põhimõtteid ja väärtuseid (põhjendatud hinnaga,
keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohase tõhusa elektrivarustuse tagamine,
energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine,
võrdne kohtlemine, läbipaistvus, koostöö)
riigi ülesandeid elektrituru korraldamisel
elektrituruosaliste liike, nende õigusi ja kohustusi
elektriturul sõlmitavaid lepinguid
regulaatori ülesandeid ja riikliku järelevalve teostamist ning vastutust
Elektrituruseaduse alamaktid

Elektrituruseaduse rakendusaktideks on:






Vabariigi Valitsuse 26.6.2003 määrus nr 184 “Võrgueeskiri”
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1.11.2011 määrus nr 99 „Vabatarbija
aastase elektrienergia tarbimiskoguse määramine“
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.2.2004 määrus nr 33 „Taastuvast
energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja kord
elektrienergia tootmisel kombineeritult taastuvast ja muust energiaallikast“
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6.4.2005 määrus nr 42 „Võrguteenuste
kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete
rikkumise korral“
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.5.2007 määrus nr 34 “Ebaseaduslikult
kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult
kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord“
Regionaalministri 16.1.2009 määrus nr 3 „Liitumistasu toetuse taotlemise,
menetlemise ja andmise täpsustatud tingimused ning kord“
Elektrituruseaduse muutmise eelnõu

Olulisemad planeeritud muudatused
 elektri müügihinna regulatsiooni kaotamine (elektrituru täielik




avamine)
üldteenuse osutamise regulatsioon
põhivõrguettevõtja sõltumatuse ja sertifitseerimise nõuded
Konkurentsiameti volituste täiendamine
Taastuvenergia toetussüsteemi muutused
 Eelnõud ja seletuskirjad kättesaadavad EIS-s.
Elektrituru üle järelvalvet
teostavad ametiasutused
Konkurentsiamet


Elektrituruseadusest tulenevalt energiaturu põhiline regulaator
Kooskõlastab hindu, tasusid, tasu metoodikaid

Väljastab, muudab ja tunnistab kehtetuks tegevuslubasid

Kooskõlastab tüüptingimusi

Teostab turuosaliste üle järelevalvet, teeb vajadusel ettekirjutusi, menetleb
väärtegusid

Lahendab turuosaliste vahelisi elektrituruseadusest tulenevaid vaidlusi

Teeb rahvusvahelist koostööd teiste EL liikmesriikide energiaturu
regulaatoritega
Tarbijakaitseamet

Tarbijakaitseamet teostab riiklikku järelevalvet ca 30 õigusakti
tulenevate nõuete täitmise üle.
 Elektriturusuhted seonduvad

tarbijakaitseseadusega,
 kaubandustegevuse seadusega,
 majandustegevuse registri seadusega ja
 võlaõigusseadusega (tüüptingimused).

Tarbijakaebuste Komisjoni pädevuses on lahendada vaidlusi, mida
pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel ja kui tarbija
(füüsiline isik) ja kaupleja vahel sõlmitud lepingust tulenevaid
vaidlusi,vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus on 20 või enam
eurot (eriseaduse välistusklausel).
Tehnilise Järelevalve Amet

Amet teostab riiklikku järelevalvet
seonduvates valdkondades:



järgmistes
elektrituruga
Ehitiste ja ehitustööde nõuetele vastavus (ehitusseadus) – elektrivõrgud,
tarbijapaigaldised, tootmisseadmed;
Elektripaigaldiste ja elektritööde nõuetele vastavus (elektriohutusseadus) –
elektrivõrgud, tootmisseadmed, tarbijapaigaldised.
Legaalmetroloogia (mõõteseadus) - mõõteseadmed.
Andmekaitse Inspektsioon

Andmekaitse Inspektsioon kaitseb isikute õigust:
 saada teavet asutuste tegevuse kohta (avaliku teabe seadus) -
turguvalitsevad elektriettevõtjad on teabevaldajad
 era- ja pereelu puutumatusele isikuandmete kasutamisel (isikuandmete
kaitse seadus) – elektriettevõtjad töötlevad füüsiliste isikute andmeid
(tarbimisandmed)
 pääseda enda kohta kogutud andmete juurde (isikuandmete kaitse
seadus) – elektriettevõtjad hoiavad füüsiliste isikute andmeid
Elektrituru osalised
Kes on elektrituru osalised?
 Süsteemihaldur
 Börsi korraldaja
 Bilansihaldurid
 Elektriettevõtjad
 Tootjad
 Võrguettevõtjad
 Müüjad
 Liinivaldajad
 Tarbijad
 Äritarbijad
 Kodutarbijad
Tarbija roll

Tarbija on elektrituru osaline, kes kasutab elektrienergiat oma
tarbeks kas oma majapidamises või majandustegevuses.
 Tarbijale esitatavate ootuste dilemma
 aktiivsus versus passiivsus (energiapoliitika suunamine, müüja
vahetamine, lepingu läbirääkimised)
 nõudlikkus versus leplikkus (tüüptingimused, elektrikatkestused,
pingeprobleemid, teenuste toimimine)
 energiasäästlikkus
versus elektrisäästlikkus (hoida kokku
energiat või elektrit, kasutada tarbimisandmeid energiatarbimise
juhtimiseks)
Elektrituru põhiprotsessid
Mis on elektrituru põhiprotsessid?
 Süsteemijuhtimine
 varustuskindlus
 bilansi tagamine
 Elektri tootmine
 mittetaastuvad (põlevkivi, kivisüsi, maagaas, uraan) ja taastuvad
energiaallikad (vesi, tuul, biogaas, biomass, päike, laine tõusmõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv
gaas)
 elektri ja soojuse koostootmine
Mis on elektrituru põhiprotsessid?
 Võrguteenuste osutamine
 võrguühenduste loomine
 energia edastamine
 mõõtmine ja mõõteandmete töötlemine
 lisateenused
 Energiamüük
 hulgimüük
 jaemüük
 maaklerlus
 Energiateenuste osutamine
 auditid, tarbimisanalüüsid, projektijuhtimine, hanked,
renoveerimine, moderniseerimine, hooldus, objekti haldus
Olulisematest lepingutest
elektriturul
Olulisemad elektrituru
lepingud tarbija jaoks
 Selleks,
et elektrit reaalselt tarbida, peab olema
liitumisleping, võrguleping ja elektrileping.
 Elektrituru avamisel lahutatakse võrgu- ja elektrileping
 Liitumis- ja võrgulepingu sõlmib tarbijaga võrguettevõtja
 Elektrilepingu sõlmib elektri müüja
Tarbijale osutatavate võrguteenuste
lepingute kokkuvõtlik tabel
Võrguteenus
Leping
Võrgutasu
Kooskõlastus
Võrguühenduse
loomine
Liitumisleping
Liitumistasu
Tasu metoodika,
tüüptingimused
Tingimuste
muutmine
Liitumisleping
Tingimuste
muutmise tasu
Tasu metoodika,
tüüptingimused
Võrguühenduse
kasutamine
Võrguleping
Võrguühenduse
kasutamise tasu
Tasu,
tüüptingimused
Elektrienergia
edastamine
Võrguleping
Edastamistasu
Tasu,
tüüptingimused
Mõõteseadme
paigaldamine
Võrguleping
Sisaldub teistes
võrgutasudes
Tüüptingimused
Mõõtmine
Võrguleping
Sisaldub
edastamistasus
Tüüptingimused
Lisateenuste
osutamine
Võrguleping
Lisateenuste tasu
(lisateenuste leping)
Tasu,
tüüptingimused
31
Tarbijale elektri müügilepingute
kokkuvõtlik tabel
Lepingu liik
Põhisisu
Hinna kujunemine
Tavaline elektrileping, sh Müüja poolt tarbijale
elektrimüügi kinnituskiri kogu vajaliku elektri
müük (avatud tarne)
Reguleeritud või
kokkuleppel
Avatud tarne leping
Avatud tarnija poolt
tarbijale avatud tarne
(kogu vajaliku elektri või
määratud tarnest
puudujääva elektri)
müük
Kokkuleppel või
seadusest tulenev hind
(ElTS § 44 lg 42)
Määratud tarne leping
Määratud tarnija poolt
tarbijale
kauplemisperioodiks
kokkulepitud koguses
elektri müük
Kokkuleppel
Avatud elektrituru suurim
muutus tarbija jaoks: elektri
müüja valimine ja vahetamine
Mida elektri müüja valimine tähendab?
 Mõiste: tarbija õigus ja võimalus vabatahtlikult
valida endale elektri müüja või müüjad
 Eeldused:
 Võrdne juurdepääs võrgule
 Mitu konkureerivat elektri müüjat
 Teadustatud, sujuv, kiire ja tasuta müüja valimise
kord
 Mõõtepunkti identifitseeriv unikaalne kood
 Harmoniseeritud andmevahetuse mudel ja toimiv
andmevahetusplatvorm
Mille järgi müüjat valitakse?
 Otsustuskriteeriumid:
 Hind
 Teeninduskvaliteet
 Mugav ja kiire müüja vahetamise protseduur
 Info kättesaadavus
 Lepingute arusaadavus
 Keskkonnasõbralikkus
 Innovatiivsus
 Multiteenuse pakkuja
Elektri müüja vahetamise protsess
Võrguettevõtja
viivitamatu
teade
eelmisele
elektri müüjale
müüjavahetus
est
Võrguettevõtja
kontrollib
teadet 5
tööpäeva
jooksul
Uue
elektrilepingu
sõlmimine
Uue müüja
teade
võrguettevõtjale müüja
vahetamise
kohta
vähemalt 21
päeva ette
Võrguettevõtja
teatab
viivitamatult
uuele müüjale
müüja
vahetamise
õnnestumisest
või
ebaõnnestumisest
Müüja
vahetumine
kalendrikuu
vahetumisel
kell 00.00
Kuidas osta elektrit?
 Elektri ostu võimalused tarbijale
 Elektri ostu hange (raamleping ja
minikonkursid)
 Fikseeritud hindadega elektri ost (avatud ja
määratud tarne)
 Börsihinnaga seotud elektri ost
 Elektribörsilt elektri otse ostmine
Soovitused
 Soovitused tarbijale elektri ostu strateegia
koostamiseks:
 Tarbimisajaloo ja tarbimisprognoosi detailne ülevaade
 Ostu perioodi ja koguste kindlaksmääramine
 Riskianalüüs (eelarve, müüja usaldusväärsus)
 Kõikidelt müüjatelt pakkumise võtmine
 Pakkumiste võrdlemine
 Otsuse tegemine
 Lepingu läbirääkimised ja lepingu sõlmimine või
börsilt elektri ostmine
Universaalteenusest
Universaalteenuse eesmärgid
 Universaalteenuse 3 eesmärki:
 õigus võrguga liitumisele
 õigus elektrivarustusele
 õigus õiguste kaitsele
Üldteenus elektrituruseaduse eelnõus
 Üldteenuse
sisu: kodutarbija õigus osta mõistliku,
põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva
hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga on
tema elektripaigaldis ühendatud.
 Üldteenust osutab võrguettevõtja või tema nimetatud
müüja:
 Millisel võrguettevõtjal õigus müüjat nimetada?
 Kuidas toimub müüja valik?
 Mis saab siis, kui müüja pole nõus?
Üldteenus
 Kodutarbijale osutatava üldteenuse hinnaks on eelnõu
kohaselt elektribörsi kalendrikuu kaalutud keskmine
elektrienergia hind, millele võrguettevõtja võib lisada
mõistliku ärikasumi.
 Millist mõju võib avaldada ärikasumi määr elektrituru
avamisele?
 Kuidas on lahendatud kaitsetutele tarbijatele
elektrivarustuse kättesaadavus?
 Miks peab üldteenuse hind olema seotud ainult
elektribörsi hinnaga?
Üldteenus
 Üldteenuse
tüüptingimused
tuleb
kooskõlastada
võrguettevõtjal
või
tema
nimetatud
müüjal
Konkurentsiametiga, avaldada veebilehel ja anda nende
kohta küsijale teavet. Ühepoolne tüüptingimuste
muutmise õigus.
 Passiivsele kodutarbijale osutab üldteenust 1. jaanuarist
2013 üldteenuse osutaja.
Tänan tähelepanu eest!
Rävala pst 5
Tallinn 10143, Eesti
Telefon +372 6 309 170
Faks +372 6 309 171
E-post [email protected]
www.glimstedt.ee