politika fiskal timor-leste

Download Report

Transcript politika fiskal timor-leste

• Liu 50% povu moris iha liña pobreza nia okos.
• 80% povu hela iha area rurais, moris ho
agrikultura subsistensia.
• Liu 1,200 labarik ho idade menus tinan lima mate
kada tinan husi kondisaun bele prevene …
maizumenus dala 20 ema na’in hira mate husi
violénsia fízika.
• Labarik barak liu mate husi diarrhea duke
malaria.
• Liu 50% povu moris iha liña pobreza nia okos.
Molok
tinan
2021,
250,000
• 80%
povu hela
iha area
rurais,
moris ho
agrikultura subsistensia.
labarik
tan
sei
moris,
no
kampu
• Liu 1,200 labarik ho idade menus tinan lima mate
kada tinan husi kondisaun bele prevene …
mina nodala
gas20hotu
ona.
maizumenus
ema na’in
hira mate husi
violénsia fízika.
• Labarik barak liu mate husi diarrhea duke
Oinsá
sira
bele
moris?
malaria.
• Projeta ba Reseita estadu iha 2014:………………….. tokon $2,380
tokon $2,213 (93%) sei mai hosi mina-rai
(inkl. tokon $770 hosi retornu investimentu)
tokon $ 166 ( 7%) hosi rekursu naun petróleu
• OJE 2014……………………………………………………… tokon $1,500
tokon $903 (60%) hosi Fundu Petrolíferu iha 2014.
tokon $430 (29%) tan hosi FP ohin no futuru. (Rollover no tusan)
• PIB/GDP naun petrolíferu iha 2011:..…………..……. tokon $1,047
GDP petrolíferu iha 2011:………….…………………...…tokon $3,478
Produtivu (agrikultura & fabrika)
tokon $179 (4%) no hatún
• Balansu komérsiu (2013): tokon $694 ba importasaun,
tokon $18 ba esportasaun (98% café).
• Reseita husi petróleu ba estadu, la'ós ba povu.
Sudan Súl, Libia (no Guinea Ekuatorial?) iha nasaun rua ka tolu de’it
iha mundu depende liu Timor-Leste ba esportasaun mina no gas. 4
5
POLITIKA FISKAL TIMOR-LESTE
Politika Fiskal: Regulamentu no Disiplina Fiskal
Atu iha Sustentabilidade Fiskal, Governu estabele ona instrumentu fiskal hirak tuir mai
nudar meius atu kontrola despeza publiku
Regulamentu Fiskal
Deskrisaun
Rendimentu Sustentavel Estimativu (RSE)
Foti 3% deit husi Fundu Petroliferu hodi Nunee TL nia Fundu Petroliferu la
hotu iha tempu naruk
Enkuadramentu Despeza Publiku Bazeia
ba Estratejia PED
Politika Fiskal “Fontloading”: Foti liu ESI iha tempu badak hodi finansia
programa dezenvolvimentu infra-estrutura no Rekursus Umanus – maibe
tenki fila fali ba ESI iha mediu no longu-prazu.
Despeza Rekorente
Presiza iha disiplina ba despeza rekorente - atu iha sustentabilidade fiskal,
kresimentu anual despeza rekorente labele liu 4% too 6%
Defise Fiskal Naun-Petroliferu
Defise Fiskal Naun-Petroliferu= (Reseitas Domestikas– Total Despeza)/ PIB
Naun-Petroliferu. Hatudu demanda Setor Publiku nebe boot tamba
despeza nebe boot. Ba tampu naruk labele liu 70% no iha mediu-prazu
tenki ba 50%
Reseitas Domestika
Tenki hasae reseitas domestika liu husi: kresimentu ekonomiku nebe
boot, hadia lei tributaria no administrasaun tributaria
Determinasaun Envelope Fiskal
Konselhu Ministrus determina envelope fiskal bazeia ba: prioridade
nasional, sustentabilidade fiskal, kapasidade ezekusaun, kualidade
despeza no kapasidade ekonomia atu absorve
8
Reseita total: tokon $1,500, inklui 89% husi mina no
gas iha tempu pasadu, ohin loron no aban bainrua.
Reseita tomak hosi atividade mina no gas nian
tenke ba Fundu Petrolíferu diretamente.
POLITIKA FISKAL TIMOR-LESTE
Fundu Petroliferu: Reseitas Fundu Mina-rai
4,000
Miliaun de dolares de Amerikanu
3,750
3,500
Other Taxes
3,250
Kitan
3,000
BU Additional Profits Tax
BU Income Tax
2,750
BU Profit Oil
2,500
BU FTP
2,250
2,000
1,750
1,500
1,250
1,000
750
500
250
0
Source: NDPF and BU 2013
•Figura 2013-2022 bazea ba kalkulasaun no asumpsaun iha Orsamentu 2014. Kalkulasaun atualizadu
(updated calculation) sei halo iha fulan Agostu 2014 ba Orsamentu 2015.
Bayu Undan no Kitan sei maran iha tinan neen
oin mai. Sunrise seidauk klaru.
Tabela ida ne’e, husi OJE 2014, hatudu katak reseitas
mina sei tun lalais, kuandu RSE monu kada tinan.
TimorLeste
TL laiha
Sunrise
Australia
Rikusoin mina no
gas ba kada
sidadaun
800 barríl
310 barríl
1,180+ barríl
Bele kontinua
tinan hira ho taxa
produsaun 2012
Tinan 14
Tinan 5
Tinan 58+
• Halo projesaun ba reseita no gastu estadu nian,
bazeia ba kontestu atuál, fatór esterna no
desizaun iha futuru.
• La koko estimatiza makro-ekonomia: laiha
PIB/GDP, inflasaun, pobreza ka balansu
komérsiu … ka ligasaun fraku sira.
• Reseita no gastu kada tinan
• Saldu iha Fundu Petrolíferu
• Saldu seidauk selu fali husi deve
• Gráfika sira la hatudu:
 Rendimentu Sustentavel Estimadu
 Kompozisaun despeza: rekurrente, tusan,
manutensaun, kapitál menór no dezenvolvimentu
 Kompozisaun reseita: EDTL, emprestimu, taxa
doméstika, mina no gas, returno investimentu
husi Fundu Petrolíferu
• Inflasaun global,
populasaun, TL
• Folin mina no gas
• Produsaun bele hetan husi
Bayu-Undan no Sunrise
• Dezenvolvimentu Greater Sunrise: karik, bainhira, iha ne'ebé no
fahe reseita
• Returno husi investimentu Fundu Petrolíferu
• Reseita doméstika, inklui rekuperasaun gastu EDTL ba kombustivel
• Despeza rekurrente, inklui manutensaun infraestrutura kapitál
• Despeza kapitál: PPP no Tasi Mane
• Empréstimu
• “Yellow Road” no senáriu sustentavel seluk
Tokon dolar EUA kada tinan
Importasaun
Esportasaun (naun-mina)
Importasaun sistema eletrisidade
“Importasaun” nota dolar EUA
Importa Sistema Elétrika Nasionál
Gráfiku ida ne’e hatudu komérsiu legal sasán de’it. Maizumenus 89%
29
gastu doador nian no 70% gastu estadu nian sai ba li'ur.
POLITIKA FISKAL TIMOR-LESTE
Kapasidade Ekonomia Atu Absorve:
2,500
Tokon USD
2,000
1,500
1,000
500
0
2006
2007
2008
Domestic demand 1/
2009
2010
2011
2012(e)
Total imports 2/
1/ Total consumption and gross capital formation; 2/ Imports of goods and services ; Sources: Timor-Leste authorities; and IMF staff estimates.
• Populasaun
Aumenta 2.4% kada tinan. Iha tinan 29 tan,
populasaun dupla, no “baby boom” (hafoin funu)
sa’e inan no aman sira.
• Inflasaun
Folin ba konsumidór sa’e liu 11% iha 2012, maibé
tun ba 4% iha 2013 tanba dolar EUA sa’e.
Povu nia nesesidade no hakarak sei
aumenta kuandu nasaun dezenvolve.
Timor-Leste enfrenta problema agora atu hetan empregu ba joven
na'in 16,000 tama iha forsa laboral durante tinan 2014.
Iha tinan 2024, joven na'in 28,000 foun sei buka servisu kada tinan,
no mina sai maran ona. Joven sira agora daudaun sei iha oan.
Distritu
POLITIKA FISKAL TIMOR-LESTE
Oinsa Atu Sai Nasaun ho Rendimentu Médiu - Altu
BELE ATINJI KA
LAE??? OINSA???
ITA AGORA
IHA NEE???
Nasaun-Rendimentu Médiu - Altu (GNI perkapita $4,086 too $12,615)
Timor-Leste – non-oil GNI
$1,361
Nasaun-Rendimentu Médiu - Baixu (GNI per-kapita
$1,036 too $4,085)
Nasaun - Rendimentu Baixa (GNI per-kapita <$ 1,035)
Periodu Okupasaun Indonesia
Periodu Kolonizasaun too 1975
Dezenvolvimentu Sosial
Dezenvolvimentu Ekonomiku
Nasaun – Rendimentu Altu (GNI
per-kapita >$12,616)
POLITIKA FISKAL TIMOR-LESTE
Estratejia Iha “Mirracle Economic Countries” Hodi
Sai Nasaun ho Rendimentu Médiu - Altu
Substitusaun
impor no
promove
eksportasaun
Estabilidade
Makro
ekonomiku
Orienta ba
Merkadu
Promove
Investimentu
Boa
Governasaun
POLITIKA FISKAL TIMOR-LESTE
Sustenbilidade Fiskal:
Despeza Atual no Planu Despeza Iha Futuru Tuir RSE ka lae?
Recurrent
$2,500
Despeza atual nee tuir
disiplina fiskal ka lae?
Capital
Planu despeza iha futuru
nee tuir disiplina fiskal ka
lae?
$2,000
$1,500
$1,000
$500
$0
Actual Actual Actual Actual Actual Actual Budget Outer Outer Outer Outer
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Budet Budet Budet Budet
2015 2016 2017 2018
41
POLITIKA FISKAL TIMOR-LESTE
Sustenbilidade Fiskal:
Despeza Atual no Planu Despeza Iha Futuru Tuir RSE ka lae?
$1,800
LAE: Tamba foti liu
RSE
ESI
Actual Withdraw
LAE: Tamba foti
liu RSE
$1,600
$1,400
$1,200
$1,000
$800
$600
$400
$200
$0
Actual
2010
Actual
2011
Actual
2012
Actual
2013
Budget
2014
Outer
Budet
2015
Outer
Budet
2016
Outer
Budet
2017
Outer
Budet
2018
42
POLITIKA FISKAL TIMOR-LESTE
Kualidade Orsamentu:
Despeza Atual no Planu Despeza Rekorente
$1,400
$1,200
$1,000
$800
$600
$400
$200
$0
Actual
2008
Actual
2009
Actual
2010
Recurrent
Actual
2011
Actual
2012
Actual
2013
Budget
2014
Outer
Budet
2015
Outer
Budet
2016
Outer
Budet
2017
2008 Recurrent Expenditure with 6% Growth Rate
Outer
Budet
2018
43
• TL hahú servisu ba korredór petróleu Tasi Mane iha 2010.
• Durante 2011-2013, TL gastu ona tokon $35.
• Folin projetu tomak bele liu billaun $2 (liu karik TimorLeste selu ba refinaria, kadoras, ka planta LNG).
• OJE 2014 sei
gastu t$46
iha 2014 no
t$320m iha
2015-2018,
maibé lakon
buat barak.
• TMP Halo TL depende liu tan ba setór petrolíferu.
• Kusta boot liu fali returno.
• Haluha setór sustentavel (agrikultura, turizmu,
indústria ki'ik nsst).
• Besik osan tomak gasta ba kompañia estranjeiru,
fornese kampu servisu uitoan de'it.
• Sei kria problema sosiál, hadau rai, eviksaun,
implikasaun ba saúde no degrada no ameasa ba
ambiente.
Karik Sunrise la dada mai iha TL?
Projetu ne'e atu ba saida tan?
• IFC fó korajen ba TL
atu harii portu no
aeroportu boot liu
duke trafiku bele
justifika.
• Oinsá Timor-Leste
Traffic forecast for Tibar Port
500,000
400,000
300,000
200,000
100,000
Base full import
Base full export
Base empty container
High Scenario
Low Scenario
2040
2039
2038
2037
2036
2035
2034
2033
2032
2031
2030
2029
2028
2027
2026
2025
2024
2023
2022
2021
2020
2019
2018
2017
2016
0
2015
TEU p.a.
bele selu ba defisit
komérsiu bainhira
mina no gas maran
ona?
600,000
PPP
• Parte hosi projetu Parseriedade
Portu Tibar
Públiku-Privadu
• IFC (Grupu Banku Mundial) tau
matan ba ida ne’e
• IFC projetu katak Timor-Leste
sei importa sasán maka’as
• Est. kapitál investimentu tokon
$300-400
Portu Tibar Hosi Fundu Infrastrutura iha OJE 2014
Gasta
2012
2013
2014
2015
2016
2017
Hafoin
2017
0.7
1.5
3.5
20.4
109.5
9.9+
liu
Senáriu IFC nian ba
importasaun
Aeroportu Dili
• Parte hosi PPP ne’ebé IFC mak tau matan,
•
ka husi governu Malázia
Ekspeta bele fasilita ema Timor na’in
300,000 bele semo tinan-tinan
Hosi Fundu Infrastrutura iha OJE 2014
Aeroportu Dili
(RDTL)
Aeroportu Dili
(empréstimu)
Gastu
2012
2013
2014
2015
2016
2017
Hafoin
2017
0
1
5.6
53.6
68.9
30.6
100
2
15.5
25
40
14.0+
tokon $2.5 aloka iha 2014 atu rehabilita pista
• Saida mak vantage kompetitivu iha Oekusi?
• ZEESM bele justifika investimentu billaun $4?
Who
benefits:
residents of
Oecussi
opposition?
Se
mak
hetan benefísiu:
Oekusi
siraor
kapolitical
polítiku na’in
sira?
• Lei iha 2009 fó dalan.
• Tinan 2012 Timor-Leste asina kontratu sira atu
empresta tokon $107 hosi Japaun no ADB.
• Iha 2013 TL asina kontratu rua tan ho ADB no
Banku Mundial ba tokon $90.
• Iha OJE 2014 Timor-Leste sei deve tokon $31.
• Durante 2014-2018, TL hakarak empresta tokon
$500. Hare OJE ba infrastrutura:
2014
$31m
2015
$117m
2016
$158m
2017
$140m
2018
$37m
54
Emprestimu iha OJE 2014
Deve kontratu ona
Deve total seidauk selu (liman los)
• Ezekusaun SDP sei presiza empresta dolar
billaun ruma, ho taxa funan komersial.
• Maski funan konsesional, atu selu fali deve
sei hatún osan iha Fundu Petrolíferu. Deve
iha yen, selu iha dolar, labele kontrola.
• TL nia mina no gas limitadu, naunrenovable, no labele hatene folin iha
futuru.
• Maski osan laiha, GoTL tenke prioritiza atu
selu tusan uluk, molok dezenvolve povu.
• Ita nia oan no be-oan sira hetan tusan
hafoin kampu mina no gas maran ona.
Bele hetan informasaun tan no atualiza iha
• La’o Hamutuk nia website
http://www.laohamutuk.org
• La’o Hamutuk nia blog
http://laohamutuk.blogspot.com/
• Refere ba USB referénsia 16GB husi La’o Hamutuk.
• Karik hakarak uza gráfiku balun husi LH, husu de’it.
Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu
Rua Martires do Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste
Mailing address: P.O. Box 340, Dili, Timor-Leste
Tel.: +670 77234330 (mobile) +670 3321040 (landline) Email: [email protected]